|
 |
Eesti Loodus 2005/5 | SISUKORD
| artiklid EL 2005/5 |
|
Loodus linnas, linn looduses |
| Linnamaastik on pidevalt arenev süsteem, mille käitumist saab prognoosida, kogu arengut aga suunata. |
Kes selle lätte ära püretas |
| Ennevanasti peeti allikaid sageli pühapaikadeks, kuid veelgi olulisemad olid nad veeandjana. Nii kuuldu, nähtu kui ka ettekujutuste põhjal sai mõnigi allikas endale nime ja kujunesid rahvajutud. |
Oksad, juured ja puukoor rahvakultuuris |
| Puidu kasutusest ehitusel, mööblitööstuses jm. on palju kirjutatud. |
Mis on Eesti kõrgeim tehismägi? |
| Eesti kõrgeim tehismägi ei paikne mitte Kiviõlis, nagu üldiselt arvatakse, vaid hoopis Kohtla-Järvel. Põhiliselt poolkoksist koosneva mäeaheliku kõrgeim tipp tõuseb jalamilt üle 120 meetri ehk tunduvalt kõrgemale kui meie suurim looduslik pinnavorm Vällamägi (84 m). |
Nähtamatu ohuallikas Eestimaa pinnases |
| Põhja-Eesti klindivöönd on Eesti maastiku pärl. Mere lähedus, suurejoonelised rannikupangad, joad ja kärestikud meelitavad inimesi siia rajama püsivaid eluasemeid. |
|
| Toimataja veerg EL 2005/5 |
|
Mis maksab linna põlispuu? |
| Hea küsimus, ütleks poliitik. Raske küsimus, ütleks linnakodanik. |
|
| Matkarada EL 2005/5 |
|
Kolga lahe väikesaared |
| Kaberneeme ja Juminda poolsaare vahel Kolga lahes asub kümmekond pisikest, kuid maastiku poolest mitmekesist saart. Praegu püsiasustuseta saartele leiab tee üha enam matkajaid. |
|
| Aasta puu EL 2005/5 |
|
Kevadised seened haavikus |
| Kindlasti teab haavikuemand ning teavad ka hiired ja oravad igiammusest ajast, et seentega võib haavikus juba kevadel mõnusasti einestada. Eestimaa seeneteadlased on sellest palju hiljem teada saanud, kuid siiski juba aastakümnete eest. |
|
| Essee EL 2005/5 |
|
Talv üksikul saarel |
| Ma polnud saarel päris üksi. Olime kahekesi. |
|
| summary EL 2005/5 |
|
|
Nature in town, town in nature
Heldur Sander and Andres Levald take a glance at the colourful history of Estonian urban parks, its money-depending presence and the rather unpredictable future. There are towns of different and interesting history of parks. |
|
| Kaitsealad EL 2005/5 |
|
HOIUALAD – uut tüüpi kaitstavad alad |
| Möödunud aasta mais jõustunud looduskaitseseadus annab aluse rajada uut tüüpi kaitstavaid loodusobjekte – hoiualasid. Need luuakse selleks, et tagada soodne seisund elustikule. |
|
| Panin tähele EL 2005/5 |
|
Kas ka sinu toas elab raamatuskorpion? |
| Saadan teile pildi ühest pisikesest sõjaka välimusega loomast: sõrad nagu krabil, aga elab kuival maal. Ja vaadake tema mõõtmeid! |
|
| EL küsib EL 2005/5 |
|
Mida kujutab endast TÜ loodusmuuseum? |
| 1. jaanuaril 2005 loodi Tartu ülikooli juurde uus teadus- ja arendusasutus TÜ muuseumid. |
Mida teeb linnapargis arborist? |
| Arborist on rahvusvaheliselt kasutatav ametinimetus professionaali kohta, kelle töö on arboriculture. Maakeeli ära seletatult tähendab see puittaimede hooldust linnades ja asulates: selle ala asjatundja lõikab oksi, kujundab võra, kaitseb puid kahjustajate eest, samuti konsulteerib ning abistab kõigis puudega seotud küsimustes, alates sobiva istutuskoha valikust ning lõpetades põlispuude tervisehädadega. |
|
| Intervjuu EL 2005/5 |
|
Eesti jõgede Natura-alad on meie kõigi jaoks |
| Jaak Tambets (1963) on sündinud Võrus. Lõpetas 1986 Tartu ülikooli bioloogia erialal ning alates 2003. |
|
| Lugeja küsib EL 2005/5 |
|
Kodumaine õuemuru, lilleaas ja põõsavari |
| Kas keegi oskaks kirjutada koduaia/maakoduaia/taluaia kujundamisest-arendamisest kodumaa (põhjamaa) metsa- ja niidutaimedega: kasutades lilli, põõsaid, puid (ja võib-olla ka kive), nii et seal oleks midagi huvitavat ja hingerahuldavat igal aastaajal? Ja mis sulaks pärisloodusega sujuvalt kokku ega nõuaks liiga palju tööd. |
|
| Poster EL 2005/5 |
|
Esmane ajend on loodus ise |
| Pean ennast looduse austajaks ja imetlejaks. Imetlemine võib saada meeldivaks harjumuseks. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
