Eesti Looduse fotov�istlus
2005/10



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2005/10 | SISUKORD
Lugeja küsib EL 2005/10

Kas Eesti pikim putukas?
Püüdsin suvel hiidkäguvaablase Rhyssa, ei, see oli Megarhyssa... (kui kahju, et pole eestikeelset nimetust: vähemalt putukaseltside väljapaistvamatel esindajatel võiksid, ei, peaksid olema eestikeelsed nimetused).
  • Loe edasi...

  • Kas veeõitsengut tuleb ette ka troopikas?
    Sinivetikate hõimkonda kuulub ligi 2000 liiki. Mõni liik põhjustab massilise paljunemise korral vee õitsemist, nagu sellel suvel Eestis.
  • Loe edasi...
  •  

    EL küsib EL 2005/10

    Kas Eesti loodusmuuseumi ruumimured on nüüd murtud?
    Viimase paari aasta jooksul on olukord tõepoolest märgatavalt paranenud. Jää hakkas liikuma 1996.
  • Loe edasi...

  • Millega tegeleb Eesti põllumajandusülikooli teadusloo uurimise keskus?
    Keskus rajati EPMÜ nõukogu otsusega senise Baeri muuseumi asemele 1. juulist k.a.
  • Loe edasi...
  •  

    Panin tähele EL 2005/10

    Euroopa naarits murdis kanakulli
    Ebaharilik sündmus – üliharuldane väikekiskja murdis üsna haruldaseks jäänud röövlinnu – juhtus tänavu 11. augustil Hiiumaal.
  • Loe edasi...
  •  

    Intervjuu EL 2005/10

    Räägib huntidega
    Ilmar Rootsi (1937) on pärit Harjumaalt Padiselt, aga juba 1959. aastast elanud Tartus.
  • Loe edasi...
  •  

    Poster EL 2005/10

    Mööda vee ääri looduse südamesse
    Juba üsna väikese poisina tundsin ma ennast hästi, kui sain luhas või roostikus kolada. Mets tuli minu ellu hiljem.
  • Loe edasi...
  •  

    artiklid EL 2005/10

    Lustlikud saarmad
    Juhtus midagi mõistetamatut: loom, kes tavaliselt inimest nähes või lõhna tundes meeleheitlikult punuma pistab, jätkas koos poegadega oma igapäevaseid toimetusi.
  • Loe edasi...

  • Hävimisohus on Tuhala Nõiakaev, ja mitte ainult see
    Harju- ja Raplamaa piirile jääb Kose, Kiili, Saku ja Kohila valla küladest ümbritsetud loodusmaastik: metsad, sood ning kunagised talude karja- ja heinamaad. Sinna planeeritakse nüüd paekarjääre: kavandatava Nabala lubjakivimaardla piirkonnas käivad geoloogilised uuringud umbes 400 hektaril.
  • Loe edasi...

  • 185 aastat geoloogia õpetamise algusest Tartu ülikoolis
    Eesti geoloogia algusajaks peetakse 1820. aastat, kui Tartu ülikoolis loodi mineraloogia õppetool ja kabinet.
  • Loe edasi...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2005/10

    Elevandina portselanipoes
    Haab metsapuuna on saanud ikka rohkem kiruda kui kiita: kasvab kiiresti, aga mädaneb veelgi nobedamalt. Niisiis peab metsakasvataja olema mädandajast varmam ja raiuma metsa kuniks on, mida raiuda.
  • Loe edasi...
  •  

    Matkarada EL 2005/10

    Suveajal Jõulumäel
    Kui sisemaainimene satub suvisel ajal Pärnu kanti, on ta mõttes tavaliselt eeskätt meri ja rand. Vahel aga juhtub, et ilm suvitajat ei soosi ja nii tuleb leida muid tegevusi.
  • Loe edasi...
  •  

    Essee EL 2005/10

    Kividest rannal ja meie õnnest
    Suve keskel diskuteeriti ajalehtedes, peamiselt küll Virumaa Teatajas, Käsmu nn. Õnnekivihunniku üle.
  • Loe edasi...
  •  

    aasta lind EL 2005/10

    Jahtiva kanakulli kannul
    Sageli arvatakse, et mis sel kullielul ikka viga. Ent tegelikult pole toidu hankimine temalgi sugugi kerge: tavaliselt tuleb kanakullil tublisti vaeva näha, et viimaks saaki tabada.
  • Loe edasi...
  •  

    Euroopa haruldused Eestis EL 2005/10

    Tiigilendlane
    Tiigilendlane on 11 Eestis elavast nahkhiireliigist üks suuremaid: tema tiibade siruulatus küünib 30 sentimeetrini, nii et lendavat loomakest võiks võrrelda näiteks suurema vahtralehega. Tiigilendlasi võib suveöödel näha neile sobivate veekogude kohal lendamas.
  • Loe edasi...
  •  

    Kaitsealad EL 2005/10

    Roosna-Alliku maastikukaitseala
    Seda, et Roosna-Alliku tõesti allikarikas paik on, reedab tema nimi: kohanimi on tuletatud mõisnike Rosenite ja piirkonna allikarohkuse järgi.
  • Loe edasi...
  •  

    Aasta puu EL 2005/10

    Haab pakub elupaiku vähemalt kahele tuhandele liigile
    Seda artiklit kokku pannes oleme nagu kuus pimedat, kes avastavad elevanti, kompides igaüks eri osa ja kirjeldades kogetut. Vaevalt saab “elevant” nõnda lõplikult selgeks, kuid usutavasti täitub siiski peamine eesmärk: näidata, et haab on üks ütlemata huvitav ja väärika kaaskonnaga puu.
  • Loe edasi...
  •  

    summary EL 2005/10

    Aspen provides habitats for at least 2000 species

    Asko Lõhmus, Ann Kraut, Piret Lõhmus, Jaanus Remm, Raul Rosenvald and Mihkel Soon introduce (old) aspen as a habitat for distinctively diverse and peculiar flora and fauna. Statistically speaking, 195 lichen species, about hundred moss species and 5 species of fungi have been found growing on aspen trees.

  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012