Eesti Looduse fotov�istlus
09/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 09/2002 | SISUKORD
in memoriam EL 09/2002

Lahkus bioaktinomeetria isa
Juhan Ross

14.08.1925 – 21.06.2002


“Elame veel,” tavatses ta öelda tagasilöökide puhul, oma lemmiku Colas Breugnoni moodi. Aga seekord läks teisiti.

  • Loe edasi...

  • Looduskaitsemees ja loodusfilosoof
    Ruuben Post

    14.01.1944–7.07.2002


    Ootamatult ja vaikselt lahkus hea sõber ja kolleeg. Sõnad
    jäid õhku, kirjad postkasti, paberid lauale, vaid mõtted ja teadmised
    viis ta endaga kaasa.

  • Loe edasi...
  •  

    tööjuhend EL 09/2002

    Tigude kogumise kunst
    Tigusid ei ole lihtne koguda: see töö nõuab täpsust, korrektsust, järjepidevust ja aega. Teokollektsioon on õnnestunud, kui keegi saab seda ka sada aastat hiljem oma töös kasutada.
  • Loe edasi...
  •  

    essee EL 09/2002

    Härmarahuaeg
    Ma armastan sügist. Lemmikaastaajana olen nimetanud oktoobri algust, või sinnakanti.
  • Loe edasi...
  •  

    Euroopa haruldused EL 09/2002

    Kõre ehk juttselg-kärnkonn
    Paarkümmend aastat tagasi elas väikesel Manilaiul üks tollase Nõukogude Liidu suurimaid kõreasurkondi. Nüüd, mil see liik on hääbunud või hääbumas suuremal osal oma kunagisest levilast, on viimane aeg hakata taastama talle sobivaid elupaiku.
  • Loe edasi...
  •  

    EL küsib EL 09/2002

    Kuidas Metsahoiu sihtasutus metsa hoiab?
    Metsahoiu sihtasutus hoiab metsa looduskaitsetegevuste korraldamisega, hankides raha metsade kaitseks. Sihtasutus tegeleb kaitsealade loomisega ning korraldab seal ühtlasi kaitset: tähistab kaitsealasid, suunab turismi, taastab loodusväärtusi, toetab metsanduse looduskaitsealast teadustegevust ning arendab koolitust ja rahvusvahelist koostööd.

    Peale riigisiseste rahaallikate on Eestile avanenud mitmed välisabiprogrammid.

  • Loe edasi...

  • Kas sellesuvine sinivetikanuhtlus jääbki suvitajaid-suplejaid kummitama?
    Ilmselt küll. Ta on seda alati teinud ja arvestades inimseoselist veekogude rikastumist toitainetega, tulevikus õitsengud pigem intensiivistuvad.

    Oluline on ilmastik: kuumad tuulevaesed suved soosivad sinivetikate vohamist, jahedad ja tormised pärsivad.

  • Loe edasi...
  •  

    toimetaja veerg EL 09/2002

    Sõnumeid pahupidisuvest
    Sõnumitoimetajale – kui ta just kõmu- või kriminaalvallas ei tööta – on suvi teadagi kõige pahuram aeg: suurt midagi ei avata ega suleta, konverentse peetakse vähe, ametimehed on kollektiivpeesitusel ja muidumehed lihtsalt laisad. Ainult päike paistab ja laine loksub – oi, kuidas paistab, ja oi, kuidas loksub!

    Toimetuses on meil mõnus: suurte puude alla Baeri majja taevane tulekera väga kurjalt sisse ei leegi, tossune tänavgi on eemal, nii et Toomelt saab värsket õhku sisse lasta.

  • Loe edasi...
  •  

    summary EL 09/2002

    Summary
    From hairy mammoth to American mink, or the history of Estonian theriofauna

    Lembi Lõugas describes the journey of the first animals and people who settled Estonia after the retreat of the continental ice sheet. She gives an idea of the development of the current theriofauna.

  • Loe edasi...
  •  

    lugeja küsib EL 09/2002

    Kas puunott, metssiga või hüljes?

    Ühel juunikuu hilisõhtul, kui läksin mereranda paati veetõusu ja lainetuse eest kõrgemale kaldale vinnama, märkasin umbes 40 meetri kaugusel vees hulpivat puunotti. Ju on kõrgvesi selle kaldalt ujuvile ajanud, mõtlesin.

  • Loe edasi...
  •  

    reisikiri EL 09/2002

    Paigad ei page: bioloogilisi kohtumisi Rooma lähistel
    Vahemere maa Itaalia on seitse korda suurem ja viisteist korda kõrgem kui Eesti. Itaalia loodusteadus õitses keskajal – enne kui eesti bioloogid tööle hakkasid, olid Leonardo da Vinci, Borelli, Caesalpino, Redi, Vallisnieri, Spallanzani juba lõpetanud.
  • Loe edasi...
  •  

    intervjuu EL 09/2002

    Inimene peab elama koos bakteritega
    Marika Mikelsaar on sündinud Tallinnas 1938. aastal.
  • Loe edasi...
  •  

    matkarajad EL 09/2002

    Retked Elva-Vitipalu maastikukaitsealal
    Elva–Vitipalu maastikukaitseala moodustati 1992. aastal eelkõige selleks, et hoida Elva jõe ja puhtaveeliste Laguja, Illi, Varesepalu ning Ilusa oja ümbruse maastikke ning kaitsta ohustatud elupaiku ja liike.
  • Loe edasi...
  •  

    artiklid EL 09/2002

    Karvasest mammutist ameerika naaritsani ehk Eesti loomastiku arengulugu
    Lääneeurooplased ei kujuta ette inimtühja metsa, kus võib näha mõnd suuremat metslooma. Lapsed teavad seal isegi dinosaurustest rohkem kui omal maal lähiminevikus elanud loomadest.
  • Loe edasi...

  • Eluslooduse mitmekesisus molekulaarsest vaatenurgast
    Arvestades mikroorganismide olulisust aineringetes, nende väga laia levikut ja suurt biomassi, on meie teadmised mikroobide mitmekesisuse kohta väga kesised. Klassikalisi uurimismeetodeid üha rohkem asendav tänapäevane molekulaarbioloogia on märgatavalt laiendanud arusaamu mikroorganismide rohkusest, sugulussidemetest ja universaalsest evolutsioonipuust.
  • Loe edasi...

  • 'Teeme ise raba' Hollandi moodi
    Looduse taastamine on väga kulukas ja keerukas, kui mitte võimatu. Ka õilsatel eesmärkidel loodusega manipuleerides tuleb olla ääretult ettevaatlik, et mitte teha rohkem kahju kui kasu.
  • Loe edasi...

  • Palju räägitud roheline energia pole alati sisult roheline
    Meie jõgedele rajatavate paisude pahupoolest oli juba juttu Eesti Looduse eelmises numbris. Vaeme asja veel õige mitmest küljest.


    Hüdroenergia kasutuselevõtt ei lahenda probleeme Eesti energeetikas.

  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012