|
 |
Eesti Loodus 2006/6 | SISUKORD
| Aasta puu EL 2006/6 |
|
Pajulembesed putukad |
| Paju on paljude putukate toitja. Varakevadel märkame neid, kes urbadel end nektariga kosutavad, hiljem tuleb hoopis teist laadi seltskond: pungaõgijad, lehenärijad ja -rullijad, pahkade kasvatajad, okste õõnestajad ja tüves uuristajad. |
Rasina remmelgas |
| Rasina vana kiriku kõrval seisab põline remmelgas, täpsemalt hõberemmelgas. Puul on kaks põhiharu, mis omakorda veel harunevad. |
|
| Toimetaja veerg EL 2006/6 |
|
Pildiga või pildita? |
| Päev enne ajakirja trükkiminekut jõudsin pärast välitöid Pärnumaal öömajale, võtsin turismitalus saapad jalast ja jõudsin just arvuti käivitada, kui talu peremees kutsus mind loojuva päikese pikka punast kiirt pildistama. Kuni sussid uuesti saabaste vastu vahetasin, oli pikk punane kiir puu taha kadunud. |
|
| Vastukaja EL 2006/6 |
|
Veel rotikuningast |
| Täienduseks Andrei Miljutini artiklile “Rotikuningad Eestis ja mujal”, EL 2005, 56 (7): 46–49. |
|
| Matkarada EL 2006/6 |
|
Üle Kakerdaja raba |
| Kakerdaja on üks Kõrvemaa suurimaid, sügavamaid ja ehk ka ilusamaid rabasid. Möödunud suvel ehitatud laudteejätk võimaldab seda ületada ka neil, kes pole rabas liikudes eriti osavad. |
|
| Euroopa haruldused Eestis EL 2006/6 |
|
Kukulinnu pätid ehk kaunis kuldking |
| Kuldking on taim, kes püsib oma kasvupaigas väga kaua, aga uusi paiku asustab harva ja visalt. Võib oletada, et mõnisada aastat tagasi oli ta Eestis ja meie naaberaladel, ilmselt ka Kesk-Euroopas, võrdlemisi laialt levinud. |
|
| Kaitsealad EL 2006/6 |
|
Märjamaa järtade maastikukaitseala |
| Kui otsida maakaardilt üles Märjamaa alevik, ei paista selle ümbruses vesisest kohanimest hoolimata ühtki suuremat järve ega jõge. Nimekuju allikana on naljaga pooleks pakutud siinset kunagist kõrtsirohkust: jooksid ju Märjamaale kokku viie mõisa – Haimre, Orgita, Sõtke, Kasti ja Märjamaa piirid. |
|
| Essee EL 2006/6 |
|
ÜKS JAANIKUU HEIETUS |
| Pikk ootamise aeg, et puud ometi kord lehte läheksid ja porihall maakamar taas roheliselt haljendaks, oleks kui kauge minevik. Nii häbematult lihtne on harjuda sellega, mis hea ja ilus. |
|
| artikkel EL 2006/6 |
|
Laevad meie merel: õnnistus või õnnetus |
| Kui mullu randasid räsinud veetõus oli puhtalt loodusjõudude möllu tagajärg, siis tänavu on Eesti randades end ilmutanud inimeste kätetöö – laevaõnnetused. Reostuse tegeliku ulatuse saame teada ehk suveks. |
Jääksood soodeks tagasi |
| Eestis on ligikaudu 10 000 hektarit turbatootjatest hüljatud jääksoid. Kuidas muuta need alad taas toimivateks, elusateks soodeks, seda on kasulik õppida Kanada kogemustest. |
Vaabinas varises vanakurja varikatus |
| Uuest liivakivikoopast ei saa just sageli teada anda. Näivad ju kõik koobaste teket soodustavad tegurid madalseisus olevat: nõrgvett vähe, voolusooned ummistunud, maastik võsane, vanakuri rahulik ... |
Tavaline tait? |
| Tait ei ole meil haruldane, kuid ta on väga varjatud eluviisiga lind: seepärast teda eriti ei teata. Ent jälgida mõnda aega lähedalt taidapere toimetusi annab elamuse, mida tasub meenutada ja teistegagi jagada. |
Kalev Päid, Eesti parimaid giide |
| 22. juunil saanuks elvalane Kalev Päid 70. |
|
| summary EL 2006/6 |
|
|
Ships on our sea: blessing or misfortune?
Tarmo Soomere looks at the down side of ship traffic: drowned ships, oil-spilled water and all of the pollution ends up on the coasts. Moreover, waves caused by ships destroy coasts and harbours, ship traffic may involve accidents, small- and large-scale oil spills, noise, emission of solid particles and waste waters. |
|
| Lugeja küsib EL 2006/6 |
|
Kuidas kaitsta põlispuid kobraste eest? |
| Eestis on piirkondi, kus koprapere teeb päris palju pahandust. Kahju küll, aga siiski on viimne aeg hakata kobraste eest kaitsma jõgede ja järvede äärseid põlispuid. |
Kilplutikat tunned lõhnast ja kibedast maitsest |
| Enn Lumet tõi toimetusse pildi väikesest erksavärvilisest putukast koos küsimusega: kes see on ja mida ta otsib koerapöörirohult? |
|
| Panin tähele EL 2006/6 |
|
Tõmmu kurereha tulnukana Eestis |
| Eesti taimestik on kujunenud pärast viimast jääaega, seega ligi 12 000 aasta jooksul. Ent uusi liike saabub ikka juurde, seda nii looduslikul teel kui ka inimese kaasabil. |
Kas valgepöök ikka kasvab Eestis? |
| Mõned aastad tagasi ilmus Eesti Looduses sõnum pealkirjaga “Kas valgepöök kasvab Eestis nüüd looduslikult?” [1]. Sellele küsimusele tuleb küll vastata eitavalt. |
Talvik Kullamaa ümbruses |
| Kullamaa Liivamägede taga Marimetsa looduskaitseala lõunaserva liivikutel torkasid mullu sügisel silma tihedad talvikute rühmad. Talvikut (Chimaphila umbellata), kanarbikuliste sugukonda kuuluvat igihaljast poolpõõsast, kasvab hajusalt üle Eesti, sagedamini Kagu-Eestis ja läänesaartel kuivades männi- ja segametsades. |
|
| Intervjuu EL 2006/6 |
|
Vali endale looduskaitsja raske, kuid huvitav elukutse! |
| Tiit Randla on sündinud 11. aprillil 1940 Tallinnas. |
|
| Poster EL 2006/6 |
|
Kobrastel külas |
| Ühel kenal maikuuõhtul otsustasin minna Emajõe äärde konni pildistama. Kahjuks ma neid ei kuulnud ega näinud. |
|
| EL küsib EL 2006/6 |
|
Kui kaugele on jõudnud töö Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava kallal? |
| Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava on üks esimesi, mis Eestis hoiualade jaoks üldse on tehtud ja kaante vahele saanud. |
Mis on Eesti eluteaduse hoidja auhind ja kes on selle siiani pälvinud? |
| Eesti eluteaduse hoidja auhind asutati 1984. aasta veebruaris, kui tähistasime EPA peeglite saalis pidulikult Duk-Duki kümnendat aastapäeva. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
