|
 |
Eesti Loodus 2008/6 | SISUKORD
| Kirjutatakse EL 2008/6 |
|
“Õlireostus: mis mõttega linde pesta?” 5/2008 |
| Eesti Looduse kaaneteemalisi artikleid lugedes tekkis palju mõtteid. Igati vajalik teema, aga hea, et see sellisel kujul veel laia meediasse ei ole jõudnud. |
|
| Sõnumid EL 2008/6 |
|
Kumari looduskaitsepreemia sai seenevana Erast Parmasto |
| Looduskaitsekuu (vt. lk. |
Ann Marvet – eluteaduse hoidja |
| 23.–25. mail toimus Haanjas Vaskna talus 34. |
Tegime ära |
3. mai suurel koristuspäeval “Teeme ära 2008” korjas 50 000 inimest kokku üle 6000 tonni Eestimaa metsadesse ja teeäärtesse poetatud prügi.
Mai keskel toimus aga “Teeme ära 2008” eestvedamisel ümarlaud kõikide parlamendierakondade, politseiameti, keskkonnainspektsiooni ja keskkonnaministeeriumi esindajatega. |
Ilmaennustajad said uue võimsa ilmaradari |
27. mail avati Sürgaveres Viljandimaal pidulikult Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) uus ilmaradar.
EMHI peadirektori Jaan Saare sõnul on uus radar väga oluline, sest selle abil saab hinnata pilvesüsteemide liikumist, tuulte kiirust ja suunda, samuti pilvedes olevate sademete kuju (vihm, lumi, rahe) ning kogust. |
Ahhaa-keskus sai nurgakivi |
| 26. mail tähistasid teaduskeskus Ahhaa, TÜ ajaloo muuseum koos tähetorniga, Tartu observatoorium ja Tartu linn ühiselt astronoomilise nurgakivi päeva. |
Eesti õpilaste suur edu loodusteaduste olümpiaadil |
12.–17. mail osales kaks Tartu ülikooli (TÜ) teaduskooli võistkonda VI rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil (EUSO) Küprose pealinnas Nikosias, kust toodi koju kuld- ja hõbemedal.
Võistkond koosseisus Taavi Pungas (Tallinna reaalkool), Katrin Kalind (Hugo Treffneri gümnaasium) ja Stanislav Zavjalov (Narva humanitaargümnaasium) pälvis 19 riigi võistkondade seast kuldmedali ja kristalse rändkarika. |
Aasta sipelgad elavad Raplamaal |
| Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) kuulutas 14. mail Tartus peetud keskkonnakonverentsil välja oma traditsioonilise auhinna Aasta Sipelgas tänavuse võitja. |
Linnukaitsjate mure EL põllumajanduse arengu üle süveneb |
BirdLife International taunis läinud nädalal Euroopa Komisjoni avalikustatud ettepanekuid ühtse põllumajanduspoliitika “tervisekontrolli” (CAP ‘Health Check’) kohta. Linnukaitsjate arvates ignoreerivad need kliimamuutuste, süveneva veepuuduse ja elurikkuse vaesestumise aspekte.
BirdLife’i Euroopa-haru direktori Clairie Papazoglou sõnul tahab Euroopa Liit võitluses dramaatiliste keskkonnaprobleemidega olla küll eesliinil, aga on oma uute ideedega pigem kaotamas usutavust. |
|
| Tööjuhend EL 2008/6 |
|
Meie puravikke 6 |
PÖÖGIPURAVIK söödav
Leccinum pseudoscabrum
Sünonüüm L. carpini
Kübar hele oliivjasbeeþ kuni -pruun, noorena tumedam, sile või kohati muhklik, läikiv, läbimõõt kuni 14 cm. |
|
| Artikkel EL 2008/6 |
|
Kus algab Võrumaa? Kas üldse lõpeb ta… |
| Võrumaal ära autoga otse ehk õkva sõida, võid lõpetada kraavis. |
Võrulase kujunemise palgejooni |
| Mõnest rahvusest mõeldes meenub mingi stereotüüpne või isiklikul kogemusel põhinev ilming. Venelane – aval hing, muretus, voogav, huvitava tämbriga rahvalaul, temperamentsus. |
Peaaegu igal künkal oma nimi |
| Eestis ei leidu ühtki maateaduse mõistes mäe mõõtu mäge, ent sellegipoolest kasutatakse seda sõna üsna sageli. Nõnda on ka Võrumaal mägesid palju, samuti mäenimesid. |
Haanja looduspargis on vanad taluhooned arvele võetud |
| Kalle Eller ja Aare Kasemets on kirjutanud: „Maarahvakultuuri palkehitus on märksa kultuurijõulisem asi kui, et teda siduda vaid maaeluga. Samal ajal on aga vaja hoopis uut ja loomingulisemat lähenemist, et vanast sünniks uus. |
Võru keel võib olla maailma tuleviku võti |
| On olnud aegu, mil võru keelt – ajaloolise Võrumaa põlist keelt – osati hästi ja räägiti vabalt, häbenemata ning armastusega. Ka praegusajal püüeldakse tagasi selle poole, trotsides vahepealset pikka hävinguaega ning mahasalgavat mõtteviisi. |
Kaardid näitavad Karula maakasutuse ajalugu |
| Kui olin endale ostnud Karulas põlise talukoha, näitas perepoeg mulle kätte vanad piirid ja andis talu päriseksostmise kaardist tehtud koopia. Aastaid hiljem sain Ülle Liitoja-Tarkiaineni loengul Eesti kultuurmaastike kujunemisest lõpuks teada kaardil kasutatud eri kõlvikute tingmärkide tähenduse. |
Võrumaa pargid tõusevad unustuse hõlmast |
| Põhja-Eesti ja ka paljude teiste Lõuna-Eesti parkidega võrreldes iseloomustavad Võrumaa mõisaparke mõnevõrra tagasihoidlikumad ja lihtsamad pargielemendid. Seevastu peitub neis kõigis omalaadne võlu ja salapära. |
Kas Ess-soo jääb alles? |
| Kes ütles, et raha ei oska rääkida? Võrumaal Urvastes on ta oma sõna öelnud ning inimesed oma jutuga hiljaks jäänud. |
Looduskaitse Võrumaal |
| Võrumaa eristub oma vaheldusrikka pinnamoe, mitmekesise maastiku, kiirelt vahelduvate koosluste, suhteliselt mandrilise kliima ja aastasadade vältel välja kujunenud elulaadi poolest selgelt ülejäänud Eestist. Selleks, et looduse väärtus ei väheneks, on kõige kaunimad ja looduse seisukohast väärtuslikumad paigad võetud kaitse alla. |
Võrumaa köidab pinnamoe ja Devoni ajastu müüridega |
| Eesti kagunurka ilmestavad pilkupüüdvad maastikud: maalilised kuplid, sügavad ürgorud, sood, kuid ka püstjad liivakivipaljandid ja hulk teisi geoloogilisi monumente. |
Võrumaa, põlispuude kuningriik |
| Võrumaa on võimsate põlispuude poolest meie rikkamaid maakondi. Nii mõnigi siinne hiidpuu on oma liigi jämedaim Eestis. |
Üheksa korda mõõda, üks kord ehita! Ehitiste ja keskkonnaga seotud probleemid Võrumaal |
| Keskkonnainspektsioon avastab alatasa ebaseaduslikke ehitisi Võrumaa kaitsealadel või veekogudel ja nende kallastel. |
Matkarajad aitavad Võrumaad tunda |
| Looduse ja maastiku poolest on Võrumaa rännuhimulistele ahvatlev kant, kuhu tasub tulla igal aastaajal. Siin on hulgaliselt tähistatud radu, laagriplatse lõkkeasemete ning varjualustega, samuti üksjagu vahvaid metsaonne. |
Kauge ajaloo sündmused Haanja kõrgustikul |
| Mis oli varem? Kuidas elati vanasti? |
Kaitsealused taimeliigid Võrumaal |
| Võrumaa kangastub meeltes kuplilise ja järverohke maana. Metsased alad vahelduvad ühtäkki avamaastikega – põldude ja niitudega; kuplid orgudega, kus asuvad järvesilmad, jõed ja ojad ning soolaigud. |
|
| Toimetaja veerg EL 2008/6 |
|
Võrumaa, iseolemiseks avar kant |
| Põhjaeestlasele seostub Võrumaa arvatavasti esmalt Suure Munamäe ja vaatetorni ning Haanja suusakeskusega. Peale selle meenuvad võimatult kurvilised teed, lõputud künkad ning Eesti kõrgeimad „mäed”, hingematvad maastikuvaated, palju metsa ja puutumatut loodust. |
|
| Poster EL 2008/6 |
|
Ideaalmaastik |
| Seda esimestes päikesekiirtes Rõuge ürgoru ja Ratasjärve pilti vaadates meenub mulle film “Ideaalmaastik”: kuidas kaamera pilk rändas mööda unistuste maastikke tagakambri koltunud maalil, millel filmi sõjajärgse karmi eluga oli vähe ühist. Kas pole meile kõigile vajalik hinge pelgupaik ja ideaalmaastik, kuhu rasketel aegadel ja krussis närvidega kosuma minna? |
|
| EL küsib EL 2008/6 |
|
Millised on Võrumaa suurimad keskkonnaprobleemid? |
| Suuremate keskkonnaprobleemide raskuspunkt on kaldunud jäätmete valdkonda. Räpo prügila sulgemiseni on jäänud natuke üle aasta, sulgemiseks on võimalus taotleda toetust Euroopa Liidu tõukefondist. |
Millised on Võrumaa looduskaitse põhilised kitsaskohad? |
| Võrumaa looduskaitse ja -kaitsjad on läbilõige Eesti keskmisest. Siinsetel looduskaitsjatel lisandub veel ka tubli annus Lõuna-Eesti patriotismi. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
