|
 |
Eesti Loodus 2009/10 | SISUKORD
| sõnumid EL 2009/10 |
|
Matsalu festivali peaauhinna sai Joosep Matjus |
| 14.–20. septembril peeti Lihulas 7. |
Ahhaa keskus sai nurgakivi |
25. septembril toimus Tartus Tigutorni ja Aura veekeskuse vahel ehitusplatsil TÜ teaduskeskuse Ahhaa hoone nurgakivitseremoonia.
Mullu 26. |
Uuring: eestlane peab metsa oluliseks tuluallikaks |
15. septembril metsasektori infopäeval avalikustatud arvamusuuring näitab, et inimestele teevad muret aspektid, mille üle tegelikult pole vaja muretseda: metsauuendus ja liigne raie.
Uuringu tegi augustis Eesti metsaseltsi tellimusel uuringufirma Faktum & Ariko. |
Rahvusvaheline osoonipäev keskendub riikide koostööle |
| 16. septembril tähistas paarsada riiki üle maailma juba 15. |
Fauna- ja tuletornisari said jätku |
| 10. septembril andis Eesti Post välja järjekordse margi suures ruutformaadis postimaksevahendite seeriast „Eesti fauna”. |
Riikidel pole plaani, mis päästaks Läänemere |
Eestimaa looduse fond (ELF) vahendas septembri algul maailma looduse fondi WWF raportit, mida tutvustati maailma veenädalal Stockholmis ja mille kohaselt ei suuda riigid siiani tegelda Läänemere probleemidega terviklikult, ehkki see oleks hädavajalik.
Raportis uuriti, kuidas Läänemereriigid planeerivad ja majandavad oma ühist merd ning selle loodusvarusid, samuti hinnati riikide võimekust Läänemere kaitsel. Eesti oli raporti järgi mere majandamises ja planeerimises viimaste seas.
Seni on püütud lahendada merega seotud probleeme ükshaaval, sektorite kaupa, kuid praeguseks on selge, et vaja on koostööd riikide, sektorite ning valdkondade üleselt.
Ehkki Eesti oli raportis mere majandamises ja planeerimises viimaste seas, on ELF-i hinnangul ka meil hakatud aru saama vajadusest terviklikuma merekasutusmudeli järele. |
Linnukaitsjad hurjutavad eurovolinikku |
Maailma linnukaitseorganisatsioonide liit BirdLife tegi 15. septembril etteheiteid Euroopa Komisjoni kalandusvolinikule Joe Borgile, kes pole linnukaitsjate arvates hoolinud merelindude hulgihukkumisest kalapüünistes.
BirdLife’i hinnangul tapab kalandus Euroopas aastas 200 000 merelindu. |
Himaalajas on ilmselt veel palju avastada |
Maailma looduskaitsefond WWF avaldas raporti, mis kinnitab, et viimase kümne aasta jooksul on Ida-Himaalajas – Bhutanis, Kirde-Indias, Põhja-Myanmaris, Nepalis ja Lõuna-Tiibetis – avastatud üle 350 uue liigi, nende seas 244 taime, 16 kahepaikset, 16 roomajat, 14 kala, 2 lindu, 2 imetajat ja vähemalt 60 selgrootut.
Raporti autorid toonitavad ühelt poolt seda, kui palju ilmselt on selles raskesti ligipääsetavas mägirajoonis veel uurida, teiselt poolt aga muretsevad selle üle, et just see erakordne ja kaunis kant on väga ohustatud kliimamuutuse tõttu. Selle üks ilmselgeid kinnitusi on sealsete liustike kiire taandumine. |
|
| summary EL 2009/10 |
|
|
The native sheep of Kihnu are alive and doing well
Anneli Ärmpalu-Idvand introduces the native sheep of Kihnu, a unique sheep breed in Europe, its particularities and useful features. In 2001-2009 three researches were carried out in order to make sure if there still are truly native sheep in Estonia. |
|
| Kroonika EL 2009/10 |
|
ELF-i vabatahtlikud koristasid 17 kilomeetrit randa |
20. septembril koristasid Eestimaa looduse fondi (ELF) vabatahtlikud merekoristuspäeval rannaala Tabasalu looduspargis, mis on üks omapärasemaid ja mitmekülgsemaid rannikualasid Tallinna lähiümbruses.
Plaanis oli koristada 14 kilomeetrit randa, kuid päeva lõpuks olid 45 vabatahtlikku läbinud kokku 17 kilomeetri pikkuse rannaala, prügi korjati umbes tonni jagu. |
Keskkonnaamet katsetas uusi loodusõppeprogramme |
21.–23. septembril katsetati Meenikunno ja Luhasoo maastikukaitsealal Eesti-Läti programmi projekti „Back to Nature“ raames loodusõppeprogramme.
Keskkonnaameti (KA) ja mittetulundusühingu Hared koostöös on valminud kolm märgalateemalist õppeprogrammi eri vanuseastmetele, et kinnistada koolis õpitut praktilise kogemuse kaudu. |
Eesti osaleb rannikulõugaste suurprojektis |
| 29. septembrist kuni 1. |
Kakujoonistuste võistlus |
Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) kuulutab kodukaku aasta raames välja aasta linnu joonistusvõistluse.
Võistlustööl tuleb kujutada kodukakku või teisi Eesti kakke või nende eluga seotut. Koostöös Eesti rahvaluule arhiiviga algab ka kakufolkloori kogumine. |
Emajõe-teemaline fotovõistlus ootab loodushuviliste jõeelamusi |
| RMK Emajõe-Suursoo looduskeskus kuulutas septembri alguses välja fotovõistluse „Elamusi Emajõel”. Igas vanuses loodushuvilistelt oodatakse fototabamusi nii Emajõelt kui ka selle kallastelt. |
Linnujahil toime pandud rikkumised tõid jahimeestele karistuse |
Keskkonnainspektsioon (KI) teatas 16. septembril, et Põhja regiooni inspektorid määrasid kahele itaallasest jahituristile ja ühele siinsele jahimehele linnujahil toime pandud seadusrikkumiste eest rahatrahvi.
Selle aasta augustikuus Harjumaal Padise vallas linnujahti pidanud itaallased kasutasid lindude kohalemeelitamiseks elektroonilist peibutusvahendit, mis ei ole jahieeskirja järgi lubatud. |
|
| raamatud EL 2009/10 |
|
VESI: ELU ALUS |
| Mark Niemeyer. Esmatrükk Ühendkuningriigis ja Iirimaal 2008. |
Toitvad ja tervislikud kõrvitsaroad |
| Pille Enden. Toimetanud Velve Saar. |
Pojeng |
| Pojengikollektsionäär Sulev Savisaar tutvustab raamatus oma aastatepikkusi kogemusi ja soovitab koduaedades kasvatamiseks parimaid sorte. Raamat õpetab pojenge meie oludes õigesti kasvatama ja paljundama ning annab nõu probleemide korral. |
|
| panin tähele EL 2009/10 |
|
Ambroosia linnutoidus |
| Selle aasta juulikuu keskpaigas hakkas Jõgevamaal Saare vallas keset talupõldu kasvama meie tavalistest umbrohtudest mõnevõrra erinev taim, kes sai kasvama jäetud, ajendatuna uudishimust. Foto on tehtud 27. |
|
| Tööjuhend EL 2009/10 |
|
Meie kärbseseeni 5 |
LEPA-KÄRBSESEEN mürgine Eesti punases raamatus
Amanita friabilis
|
Kuidas salvestada looduse hääli 2 |
| Eelmises numbris avaldasime tööjuhendi esimese osa, kus oli juttu lindistamise varustusest. Seekord tutvustame praktilist poolt: kuidas püüda loodusest soovitud hääled ning kuidas neid aastateks talletada. |
Kuidas pildistada rannalinde |
| Eestis on rannalinde ja eriti kahlajaid parim pildistada kevad- või sügisrände ajal. Mõistagi on neid siin ka rännetevahelisel ajal, kuid suvi on ühtlasi pesitsusaeg, mil ei tohi värskeid pereloojaid häirida. |
|
| toimetaja veerg EL 2009/10 |
|
Maalammas ja kodumaine nüüdisteadus |
| Septembri alul Tallinnas peetud teadusmeedia konverentsil „Bermuda kolmnurk” vaeti järjekordselt teaduse populariseerimise edu ja edutust. Muu hulgas rõhutati, nagu korduvalt varemgi, et eriti raske on teha teadusuudist kodumaise teaduse kohta: uurijad pole altid ajakirjanikega suhtlema ning ajakirjanikud kipuvad esmapilgul üle jõu käivatest raskematest teadusteemadest hoiduma. |
|
| intervjuu EL 2009/10 |
|
Iga signaal looduses kannab koormist |
ZOOLOOG AMOTZ ZAHAVIT KÜSITLENUD JUHAN JAVOIŠ
Millega te praegu tegelete? |
|
| viktoriin EL 2009/10 |
|
Viktoriinisari „Eesti looduskaitse 100” |
| Tuleval aastal täitub sada aastat Eesti esimese looduskaitseala loomisest: 14. augustil 1910. |
|
| in memoriam EL 2009/10 |
|
TOIVO MAKK 3. veebruar 1939 – 17. juuli 2009 |
| Mehe teele pannakse alus isakodus – see tõdemus leiab täit kinnitust Toivo Maki säravas isikus. Ta on meenutanud oma esimesi õngemehekogemusi Emajõe kaldal isa pilgu all. |
EINO KRALL 9. oktoober 1931–27. august 2009 |
Meie hulgast on lahkunud rahvusvaheliselt tunnustatud nematoodide uurija, zooloogia ja botaanika instituudi kauaaegne töötaja, bioloogiadoktor, Tartu ülikooli emeriitprofessor.
Lõpetanud Tartu ülikooli bioloogiaosakonna zooloogina 1955. |
|
| poster EL 2009/10 |
|
Loodus kutsub |
| Olen sündinud 1939. aastal Kohtla-Nõmmel metsamehe peres ja ka ise metsandust õppinud. |
|
| EL küsib EL 2009/10 |
|
Kui palju nüüdisaegsest pinnamoest on kujundanud jääaeg ja kui palju inimene? |
| Eesti nüüdisaegne pinnamood on kujunenud pikaajalise geoloogilise arengu tulemusel, mis on kestnud sadu miljoneid aastaid. Hiliseim suurem reljeefimuutus looduslike tegurite toimel leidis aset pleistotseenis viimasel mandrijäätumisel ja eriti selle taandumisel umbes 13 000 – 10 000 aastat tagasi. |
Miks on sügisel samal puul nii kollaseid kui ka punaseid lehti? |
| Mis põhjustavad kauneid sügisvärve? Kollase värvuse annavad leherakkude kloroplastides ja kromoplastides leiduvad rasvlahustuvad pigmendid karotinoidid. |
|
| artikkel EL 2009/10 |
|
Meemaitseline keelekaste Aafrikast |
Seda pakub Lõuna-Aafrikas kasvav taim tee-mesilasepõõsas, kelle lehtedest, õitest ja oksaraagudest saab valmistada üha enam kuulsust koguvat honeybush’i ehk meeteed.
|
Walter Kremser 100 |
| Järvseljal sündinud baltisakslane Walter Kremser saavutas tuntuse metsandusloolase ja Saksamaa liitvabariigi kõrge metsaametnikuna. Saksamaal, vähemalt selle lääneosas leidub vaevalt metsandusspetsialisti, kellele oleks võõras Walter Kremseri nimi. |
Tartu ülikooli esimene looduslooprofessor Gottfried Albrecht Germann |
| 22. aprillil 1802 taasavati Tartu ülikool. |
Jääaja reliktid Peipsi-Pihkva järves |
| Kvaternaariajastu ehk viimase umbes pooleteise aastamiljoni jooksul on jääaegu olnud mitu. Viimane oli Würmi ehk Visla ehk Valdai jääaeg, mil Skandinaavia mägedest aegapidi allapoole valguv paari kilomeetri paksune mandrijää kilp kattis umbes 70–100 000 aasta jooksul suuremat osa Põhja-Euroopast. |
Kihnu maalammas on elus ja hea tervise juures |
| 2001.–2009. aastal tehti kolm uuringut, et selgitada välja, kas Eestis on säilinud kultuurtõugudest oluliselt mõjutamata kohalikke põliseid ehk maalambaid (ingl. |
Eesti ja Euroopa põlislammaste lugu kahe teadusuuringu valguses |
| Nii Eesti kui ka Euroopa põlis- ehk maalammaste lugu on pikk ja nüansirohke, siinne kirjatükk toob lugejani vaid mõne olulise tahu. Kõne all on eelmises artiklis juba põgusalt käsitletud Eesti maalammaste geneetiline uuring, kuid ka rahvusvaheline projekt, mis selgitas lammaste ajalugu viirusjärjestuste abil. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
