|
 |
Eesti Loodus 05/2003 | SISUKORD
| PANIN TÄHELE EL 05/2003 |
|
Kobarpea üllatas Õisus |
| Karl Reinhold Kupffer leidis Õisust kobarpea üle saja aasta tagasi (teated 1860. ja 1904. |
Hetkeks avanenud paekallas |
| Eesti uhkeimat loodusmonumenti, Põhja-Eesti paekallast teame-tunneme eelkõige kaugele merele, otse jalge ees avanevale rannajoonele ja seda ääristavale lopsakale metsaribale avanevate kaunite vaadete tõttu. Tavaliselt on näha ka püstine paesein selle ülemisel serval ja siit jugadena laskuvad veenired. |
|
| reisikiri EL 05/2003 |
|
Punaste puude rannikul |
| Metsa all hämar ning valitseb uskumatu vaikus. Maapind on kaetud tiheda erkrohelise sõnajalavaibaga, mis pakub säravat tausta puude punakaspruunidele sihvakatele tüvedele, tundudes silmale kindlusemüürina. |
|
| essee EL 05/2003 |
|
Tagasi hõlmikpuu juurde |
| Kurvalt seisab hõlmikpuu Ginkgo biloba Tallinnas Pärnu maantee ja Süda tänava nurgakrundil ning ootab kevadelt tagasi oma lehti. Unustatuna, nagu kunagised töövõitude kangelased, ei tea haruldane iidse päritoluga taim aimatagi, et tema viieteistkümne aasta tagune poliitiline võitlus võib muutuda lihtsalt majanduslikuks tegevuseks. |
|
| euroharuldus EL 05/2003 |
|
Kalakotkas |
| Eesti väikseima ja ühe eripärasema kotka arvukus on tõusuteel, sest siinne asurkond on viljakuselt üks maailma edukaimaid. Põhjusi näeme puhtamaks muutunud keskkonnas ning kotkastele ehitatud tehispesades. |
|
| toimetaja veerg EL 05/2003 |
|
Moon pole süüdi |
| Olen lapsena palju mooni söönud. Muidugi mitte seda valget kleepuvat mahla, mis käed kibedaks parkis: aitas korrast-paarist, et edaspidi hoiduda muljumast taime mahlakaid lehti ja varsi. |
|
| moonid EL 05/2003 |
|
Ahvatlevad moonid |
| Nii palju legende, laule ja luuletusi, nagu teame moonidest, on ära teeninud vähesed lilled. Kunstnikele on moonid olnud modelliks nii üksi kui ka punetavate väljade kaupa. |
Milles peitub mooni vägi? |
| Moonile väge andvaid toimeaineid kannab peamiselt oopium, mis sisaldab üle kahekümne alkaloidi. Neist üks kuulsamaid – morfiin – on esimene taimest puhtal kujul kätte saadud alkaloid ning üks vanimaid maailmas tänapäeval kasutusel olevaid ravimeid. |
Kupras krõbisevad mooniseemned |
| Moon kui sümbol on jäädvustunud eri kultuurides. Vana-Kreekas oli see une ja surma sümbol, Hiinas seostati moonitaimega ilu, üksildust ja rahulikkust. |
Moonikuprad hauamonumendil |
| Ambla kirikuaias on teiste huvitavate hauamonumentide seas kaks, mis kuuluvad tõenäoliselt Amandus Adamsoni tööde hulka. Ühel haual köidab tähelepanu marmorist lamava lapse kuju "Poiss moonidega". |
|
| summary EL 05/2003 |
|
|
Attractive poppies
Ülle Reier features poppies – flowers that have given inspiration for numerous legends, songs and poems. The poppy Genus is very diverse and most probably the species have developed in mountainous areas. |
|
| TÖÖJUHEND EL 05/2003 |
|
Taimi pildistada polegi nii lihtne |
| Kevad käes ja suvi tulekul, seega on õige aeg fotokott selga ja statiiv kätte võtta ning minna heinamaal või metsas õitsevaid taimi pildistama. Millist tehnikat kasutada, kuidas valgust sättida või pildi kompositsiooni kujundada, et lihtsalt hea ülesvõtte asemel saaksime suurepärase taimefoto? |
|
| intervjuu EL 05/2003 |
|
Loodusharidus loodusele lähemale |
| Linda Metsaorg on sündinud 1936. aastal Pärnumaal Saarde vallas. |
|
| EL KÜSIB EL 05/2003 |
|
Mis on elupaikade punane raamat? |
Esialgu on Eesti elupaigatüüpide punane raamat alles idee, mille teostamise vajalikkust vaeb töörühm keskkonnaministeeriumi algatatud projekti käigus.
Samamoodi kui ohustatud liikide punaseid raamatuid on paljudes riikides koostatud taimekoosluste või biotoobitüüpide (elupaigatüüpide) punaseid raamatuid. Suurenev inimmõju ja teisenev maakasutus seab ohtu sellisedki kooslused ja elupaigad, mis sajand tagasi maastikes valitsesid. |
Millega tegeleb Öko-kool ja kellele antakse Roheline lipp? |
| Tegemist on FEE (Foundation of Environmental Education) keskkonnahariduse projektiga. Eestis on selle fondi esindaja ja liige MTÜ Hoia Eesti Merd. |
|
| kaitseala EL 05/2003 |
|
Puhtu–Laelatu looduskaitseala |
Puhtu–Laelatu looduskaitsealal hoitakse liigirikkaid looduslikke ja pärandkooslusi ning vee- ja rannikulinnustiku rände- ja pesapaiku.
Puhtu-Laelatu looduskaitseala asub Lääne-Eesti madalikul Lõuna-Läänemaal Hanila vallas Hanila, Pivarootsi ja Virtsu vahel, hõlmates Risti–Virtsu maanteest lõunasse jäävaid liigestunud rannajoonega lahtesid, rannikujärvi, rannaniite ning laidusid. Siin asub ka üks Eesti liigirikkamaid puisniite – Laelatu, samuti Puhtulaiu laialehine mets. |
|
| artiklid EL 05/2003 |
|
Aasta pole alati olnud aasta |
| Enamik inimesi näeb geoloogides eelkõige maavarade otsijaid. Kuid maavarasid otsivad vaid vähesed geoloogid. |
Põlevkivikeemia ohtlikke jäätmeid saab taaskasutada |
| Põlevkiviõli tootmisel tekkivad peamised ohtlikud jäätmed on poolkoks ja fuussid ehk pigijäätmed. Põlevkivikeemia ettevõtetes Viru Keemia Grupp (VKG) Kohtla-Järvel ja Kiviõli Keemiatööstuses tekib neid suures koguses. |
Caenorhabditis elegans – üks noobel uss |
| Viimane Nobeli meditsiinipreemia organite arengu geneetilise regulatsiooni ja ettemääratud rakusurma uurimise eest jagati Sydney Brenneri, H. Robert Horvitzi ja John E. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
