|
 |
Eesti Loodus 2011/01 | SISUKORD
| Vaatlus EL 2011/01 |
|
Anna teada linnas nähtud rebasest! |
| Eestlased on rebastega kokku puutunud juba muistsetest aegadest. Paljud on selle vahva loomaga kõigepealt kohtunud muinasjuttude kaudu. |
|
| Matkarada EL 2011/01 |
|
Vana Liivimaa pärandkultuur Koiva kallastel |
2010. aasta sügisel valmis Eesti ja Läti piiril kahe riigi pärandkultuuriobjekte tutvustav suunaviitade ja infotahvlitega jalgrattarada ühise hooldus- ja hoiualaga.
Rada on üks osa Eesti-Läti programmi raames ellu viidavast projektist „Pärandkultuuri väärtused ühise keskkonna- ja kultuuriruumi osaks”. |
|
| Panin tähele EL 2011/01 |
|
Väike valge kasukaga külaline elutoas |
| Möödunud aasta lõpp õnnistas kogu Eestimaad rohke lumevaibaga, mis muutis paljude metsaelanike eluga toimetuleku äärmiselt keeruliseks juba talve algul. Loomad jäid paiksemaks ega liikunud enam nii laialt ringi. |
Suvemeenutus: lompivad liblikad |
Meenutus lämbest suvest
Sattusin pildil olevate liblikate peale mullu augustikuus erakordselt palavate ilmadega, kui väntasin ringi Jõgevamaal Tapiku küla kandis kõrvalisel metsateel. Mõnda aega tagasi oli pisut tibutanud ja nii nad seal siis (ilmselt) niiskuse pärast olid, just tolmutee niisketel laikudel. |
Tallinnas kasvab looduslikuna üle kolmandiku Eesti käpaliste liikidest |
| 2009. aasta suvel Tallinna elustikku uurides ootas meid ees mitu üllatust. |
|
| Artikkel EL 2011/01 |
|
Trühvleid kasvab ka Eestis |
| Enamiku jaoks seostub sõnaga „trühvel” mõnus ðokolaadikomm. Tegelikult peitub selles sõnas nii magus kiusatus kui ka hoopis isemoodi ning suuremale osale inimestest tundmatud seeneriigi asukad. |
15 aastat rannaniitude looduskaitselist hooldust Eestis |
| Kuna pärandkooslused ja neid asustavad liigid olenevad inimtegevusest, tuleb nende taastamiseks, hoiuks ja kaitseks leida sobiv majandamisviis. Rannaniite on 15 aastat hooldatud looduskaitse põhimõtete järgi. |
Äri ohustatud liikidega |
Saagem tuttavaks majandusharuga, millel on liikide väljasuremise põhjusena peaaegu niisama suur roll kui elupaikade hävimisel ning mis seadusvastaste tuluallikate seas hingab kuklasse relva- ja narkoärile.
Praegusel ajal peetakse loomulikuks, et elevante või tiigreid on vaja kaitsta. Eelmise sajandi keskpaigas olid need teemad veel uued. |
Huvitav kooretee Ladina-Ameerikast |
| Meil kaubastatavate teede perre on end tasahilju poetanud lapatšotee. Hoolimata kuiva teepuru pisut kummastavast välimusest saab sellest valmistada mitmeotstarbelist jooki. |
Tehveri tamm |
| Üks Tartu silmapaistvamaid professoreid möödunud sajandil – Julius Tehver – oli härrasmees, üsna terava, lühikese ja täpse ning kindla sõnaga, millel oli suur kaal. Talle ei meeldinud, kui teda üritati ilma luba küsimata pildistada. |
Täpptaelik eelistab kiivas kasvukohti |
| Loodusehuvilisel on talvelgi üsna palju vaadata ja mõtteainet. Esikohal on muidugi loomade jäljed lumel, siis puude ja põõsaste äratundmine pungade ja okste järgi. |
Sada aastat andeka botaaniku ja metsamehe Harjo Sanduri sünnist |
| Tartu ülikooli metsaosakond (1920–1946) koolitas mitmekülgseid spetsialiste, kes valdavalt jäid truuks valitud erialale. 144 diplomiga lõpetanust siirdus ainult üheksa teistesse eluvaldkondadesse, sealhulgas teadus- ja õppetööle. |
|
| Sõnumid EL 2011/01 |
|
Karmid detsembrikuu külastajannad Monika ja Scarlett |
2010. aasta läheb ajalukku mitme äärmusliku ilmastikunähtusega; jõulud said meil tõeliselt, ehk üleliiagi valgeks tänu kahele kena naisenimega madalrõhkkonnale.
Sakslastelt nime Monika saanud tsüklon tekkis Atlandil 40. |
Tartu tähetorn sai 200-aastaseks |
| Mullu 22. detsembril oli kõigile huvilistele üheks õhtuks avatud värskelt restaureeritud Tartu tähetorn. |
Mullused viimased keskkonnaprojektid said toetust |
Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) nõukogu otsustas detsembri keskel, läinud aasta viimasel koosolekul rahastada 462 keskkonnaprojekti kogusummas üle 425 miljoni Eesti krooni.
Kõige rahamahukamad projektid on ikka veemajanduse valdkonnas ning enim projekte toetatakse keskkonnateadlikkuse ja -hariduse valdkonnas. Kõiki rahastatud projekte näeb KIKi kodulehel www.kik..ee/et/taotlejale/keskkonnaprogramm/rahastatud-projektid.html.
Keskkonnatasudest rahastatavasse keskkonnaprogrammi suvisesse taotlusvoor laekus kokku 643 taotlust, millest tunnistati nõuetele vastavaks ja saadeti sisulisele hindamisele 611. |
Tartus näeb nüüd tabloolt Emajõe veetaseme kõrgust |
15. detsembril avati Tartu kesklinnas Emajõe kaldapealsel veemõõdutorn-infotabloo, mis näitab reaalajas õhutemperatuuri ning Emajõe veetaset ja -temperatuuri.
Seitsme meetri kõrgune torn on paigaldatud Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) ning Tartu linnavalitsuse koostöös. |
Eesti Loodus tegi rohelise teo |
Mullu detsembri keskel tunnustati Piusal Põlvamaa paremaid turismitöötajaid ja jagati tiitleid.
Aasta roheliseks teoks tunnistas komisjon ajakirja Eesti Loodus Põlvamaa erinumbri, mis ilmus koostöös Põlva maavalitsusega ja milles tutvustatakse „põhjalikult maakonna väärt loodusmaastikke ja suurepäraseid inimesi”.
Möödunud aasta turismitöötaja tiitli pälvis Räpina hotelli peaadministraator Katerin Rämmar, kes võitis Euroopa turismi- ja hotellikoolide rahvusvahelistel kutsevõistlustel pronksmedali ning on olnud peamine eestvedaja Räpina hotelli osaluses EAS kvaliteedijuhtimise programmis. Aasta turundustegu tiitliga pärjati Värska sanatoorium tõhusa koostöö eest Venemaaga. |
Cancún: edukam kui Kopenhaagen, aga mitte väga edukas |
Mullu novembri lõpust 10. detsembrini Mehhikos Cancúnis peetud kliimatippkohtumisele (UNFCC COP16) antud hinnanguis valdab ühelt poolt rahuldus, et tegemist polnud samamoodi läbikukkunud üritusega kui aasta varem Kopenhaagenis, teiselt poolt ei saa siiski kiidelda erilise eduga.
Kliimakonverentsil oli 11 848 osalejat 194 riigist, 687 vaatlejastaatuses rahvusvahelisest organisatsioonist ja 568 meediaväljaandest. |
Madagaskarilt on taas leitud uus leemuriliik |
BBC looduslooosakond ja looduskaitseorganisatsioon Conservation International (CI) teatasid mullu detsembri keskel, et küütleemurite perekonna (Phaner) seni neljale tuntud liigile on lisandunud viies.
Silmade alt algavate ja pealael ühinevate mustade joonte järgi fork-marked lemur’i („kahvlimärgilise leemuri”) tingnimetuse saanud oravasuurune loomake jäi maailma ühele juhtivale leemurite asjatundjale, CI presidendile Russel Mittermeierile esimest korda silma juba 1995. |
Soomeski pole rattureil kõikjal mõnus |
| Põhjanaabrid on teinud põhjaliku, valdade tasemel uuringu jalgrattasõidu olude kohta. Sellest nähtub, et ehkki rattateid on Soomes palju, pole nad sugugi kõik kvaliteetsed. |
Maailma vanim linnuloendus on endiselt populaarne |
| Küllap jääks enamik mälumängureidki vastuse võlgu küsimusele „Kui vana on maailma vanim linnuloendus või mis tahes amatööruurijate jõududega tehtav loendus looduses?”. Ameerika Audubon’i seltsi iga-aastane jõululinnuloendus (CBC) korraldati mullu juba lausa uskumatut 111. |
Rahvusvahelised tubakahiiud on kirbule võtnud arengumaad |
Rahvusvaheline uurivajakirjanike konsortsium ICIJ teavitas Uruguays peetud maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO suitsetamiskontrolli konventsiooni konverentsil üldsust oma avastusest: tubakatööstus püüab seisakut arenenud riikide turul korvata jõulise pealetungiga arengumaades, kus püütakse nurjata katseid samuti suitsetamist piirata.
Selleks et tõrjuda suitsetamisvastaseid meetmeid ja jääda endises mahus turule, ei põlata ei lobitööd, kohtuprotsesse, heldekäelisi „annetusi” ega isegi otseseid ähvardusi ega altkäemakse.
Uuring keskendus esmajoones tubakatarvituse „kuumadele punktidele”: Venemaale, Mehhikosse ja Uruguaysse. Näiteks on Venemaal tubakatööstuse lobistid ära ostnud poliitikuid ja suutnud seada end koguni läbirääkijaiks põllumajandusministeeriumi tubakakasutuspiiranguid otsustavatel kõnelustel. |
Teepind toodab elektrit |
Hollandis Overijsselis on kohaliku tee N34 rekonstrueerimisel katsetatud innovatiivset viisi toota elektrit liiklemisel tekkivast vibratsioonist, mis tavaoludes muundub muidu soojuseks.
Selleks on teepinna alla paigaldatud piesoelektriline materjal, s.o. aine, mis toodab surve mõjul elektrit. |
|
| Toimetaja veerg EL 2011/01 |
|
Aasta puud ja puudutused |
| Uus aasta toob ikka muutusi, ka Eesti Loodusesse. Tähelepanelik lugeja märkab kindlasti siin leheküljel vahetunud logosid: lugemisaasta, Eesti looduskaitse aasta ja rahvusvahelise elurikkuse aasta asemel viitame nüüd MTÜ Loodusajakiri kümnendale sünnipäevale. |
|
| Ajalugu EL 2011/01 |
|
Eesti Loodus |
75 aastat tagasi
Käesoleval talvel esineb kaunis sageli talikülalisena lumekakk (Nyctea nivea). Ühe, Setumaal Laura ümbruses 19. |
|
| Raamatud EL 2011/01 |
|
Uusi raamatuid |
| GEOTOURISM HIGHLIGHTS OF THE SAAREMAA AND HIIUMAA ISLANDS. KOOSTANUD ANTO RAUKAS, HEIKKI BAUERT, SEBASTIAN WILLMAN, ELLE PUURMANN, URVE RATAS. |
|
| Väitekiri EL 2011/01 |
|
Hübriidhaavikud on läbinud pool raieringi |
| Haab oli 2005. aasta puu. |
|
| Intervjuu EL 2011/01 |
|
Looduskaitses on käes sisulise töö aeg |
Eelmised aastad on keskkonnaministeeriumi haldusalas toonud kaasa suuri muutusi. Mis ootab ees sel aastal?
Sedalaadi muutusi, mida viimased aastad on toonud, me sel aastal ei plaani. |
|
| Looduskaitse 100 EL 2011/01 |
|
Jaan Eilart ja tema aeg |
| Jaan Eilart oli kahtlemata meie loodus- ja kultuuriloo suurmees. Teda tunti ja teati terves Eestis ja ta ise tundis Eestimaa igat kanti. |
Meenutusi Arno Kukest |
| Oli august 1961. Asusin tööle Urissaare metsaülemana. |
|
| Veebivalvur EL 2011/01 |
|
Jäätmetega tuleb tegelda hoolsamini |
Riigikontrolli kodulehelt võrgupaigast http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2164/Area/15/language/et-EE/Default.aspx#results saab lugeda riigikontrolli detsembrikuist aruannet riigikogule „Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise tulemuslikkus. Kas riigi tegevus toetab pakendijäätmete taaskasutusse jõudmist?”.
Lühidalt kokku võttes pole riik riigikontrolli hinnangul suutnud tagada, et pakendiettevõtted koguksid ja taaskasutaksid turule toodud pakendeid nõutud ulatuses. |
Reisisiht – Eesti |
EAS turismiarenduskeskus on valmis saanud komplekti Eestit kui reisisihti tutvustavaid trükiseid ja sidusesitlusi.
Esitlused on inglise, vene, rootsi, saksa, itaalia, hispaania, norra, prantsuse ja hiina keeles. Avalehelt saab valida, millist osa või teemat soovite kasutada. |
Eesti keskkonnaseire 2009 |
| Keskkonnateabe keskus (KTK) avaldas keskkonnaseire tulemusi koondava väljaande „Eesti keskkonnaseire 2009”. Tegemist on e-raamatuga, mis sisaldab nii 2009. |
Ilmunud on järjekordne Tiirutaja |
Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) häälekandja Tiirutaja nr. 12 e-versiooni leiate ornitoloogiaühingu veebilehelt www.eoy.ee.
Möödunud aasta viimases, kaheksaleheküljelises lehes on pikemad kirjutised talvistest aialindudest, linnuturismist, binokli sisemusest, põhja- ja salutihase ning varblaste eristamisest, samuti õgijaloenduste tulemustest. |
Looduse Häält saab lugeda ka võrgus |
Mullu 17. detsembril ilmus ajalehe Postimees vahel vaheleht Looduse Hääl.
Seekordne kaheksaleheküljeline vaheleht oli arvult kuues ja selle põhitähelepanu on Läänemerel. |
|
| summary EL 2011/01 |
|
|
Truffles grow also in Estonia
Leho Tedersoo and Triin Nadel introduce the strange-looking fungi with high culinary qualities. A truffle is basically a fruiting body of an underground mushroom. |
|
| Kroonika EL 2011/01 |
|
Detsember, külm lumeuputuskuu |
| Lumeväravad läksid Põhja-Eestis mõneski paigas pärani juba talvekuul. Jõulukuu sajuhoog oli enam-vähem üle kogu Eesti lausa nii suur, et siin-seal võis kuulda poolnaljapärimist „Kas me NII valgeid jõule tahtsimegi?” Suurimad saju ja raju toojad olid teadagi kaks kurja kaunitari: Monika ja Scarlett (vt. |
Jõululodjal õpetati puid ja puutöid |
| 25. novembri õhtul jõudis Tartu Raekoja platsile taas hansalodi Jõmmu, et pakkuda linlastele ja linna külalistele loodusharidust ja meelelahutust. |
Tartus tunnustati noori kaitsealaloojaid |
Mullu 10. detsembril said Tartus kokku üle-eestilise võistlusmängu „Meie oma kaitseala” osalejad ja korraldajad.
Võistluse raames loodi Eestisse – mis sest, et paberil! |
Lõppenud looduskaitseaastal tõhustati Eestis ohustatud liikide kaitset |
Mullusel looduskaitseaastal kinnitati Eestis elavate ohustatud liikide kaitseks kokku 105 uut püsielupaika. Nelja liigi kaitse paremaks korraldamiseks valmisid tegevuskavad; kaks liiki, niidurüdi ja kassikakk, viidi II kaitsekategooriast üle kõige rangemasse ehk I kategooriasse.
Uusi püsielupaiku said juurde merikotkad (30 elupaika), väike-konnakotkad (15), kanakullid (48) ja metsised (9); putukatest rohe-vesihobu, suur-mosaiikliblikas, teelehe-mosaiikliblikas ja suur-kuldtiib (2) ning taimedest nõmmnelk (1).
Tegu on selliste püsielupaikadega, mis asuvad väljaspool kaitsealasid, kuid kus elavad kaitset vajavad liigid. |
Ka sel aastavahetusel sai Tallinnas näha piparkoogikunstnike fantaasiat |
| Juba viiendat korda toimunud „PiparkoogiMaania” teema oli „Võlupood” ja seda sai imetleda 16. detsembrist 6. |
Uus loodusõppeprogramm „Konnapilgul mööda Emajõge” |
Mullu 14. detsembril esitleti Tartus mittetulundusühingu Peipsi koostöökeskus eestvedamisel valminud CD-kandjal multimeediaprogrammi „Konnapilgul mööda Emajõge”.
Hiljuti valminud loodusõppevahend koosneb pildiprogrammist ja saatetekstidest, uusi ning põnevaid fakte aitab meelde jätta viktoriin. |
Otsitud: auhinnavääriline noor looduskaitsja |
Eestimaa looduse fond (ELF) kuulutas välja võistluse 2011. aasta noore looduskaitsja auhinnale, mille eesmärk on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade.
Auhinnale võivad kandideerida 35 aasta vanused (passi või enesetunde järgi) Eesti looduskaitsjad, kel on silmapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel; nad võivad töötada nii riiklikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti vabatahtlikuna.
Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri. |
Looduse fond kogub lendoravate kaitseks annetusi |
| Eestimaa looduse fond (ELF) teatas 20. detsembril, et korraldab koostöös partneritega Ida- ja Lääne-Virumaal, aga ka teistes lendorava varasema leviala piirkondades lendoravate pesapaikade väljaselgitamiseks vajalikke uuringuid. |
Kiirgusoht Eestis on vähenenud |
Keskkonnaministeeriumi korraldatud radioaktiivsete esemete kogumise kampaania käigus koguti suur hulk kiirgusallikaid, sealhulgas ligi 200 kiirgusohu märgisega suitsuandurit ning saastunud vanametalli. Selle tulemusel vähenes kiirgusoht inimestele ja keskkonnale.
Terve korpusega esemed üldjuhul inimestele ohtlikud ei ole. |
Merekeskkonda puudutavad seadused viiakse kooskõlla EL direktiividega |
16. detsembril kiitis valitsus heaks veeseaduse ja üksiti teiste seaduste muudatused, mille eesmärk on rakendada kaks Euroopa Liidu direktiivi, et saavutada mere hea keskkonnaseisund.
Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiiv (MSRD) näeb ette, et liikmesriigid võtavad tarvitusele abinõud, millega hoitakse mereala head keskkonnaseisundit või saavutatakse see hiljemalt aastaks 2020. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
