|
 |
Eesti Loodus 2011/02 | SISUKORD
| kroonika EL 2011/02 |
|
Kroonika |
Muudatused Eestimaa looduse fondi nõukogus ja juhatuses
Eestimaa looduse fond (ELF) avalikustas 21. jaanuaril fondi nõukogu ja juhatuse koosseisu 2011. |
|
| EL küsib EL 2011/02 |
|
Millised on ELF-i tulevikuplaanid? |
Tegutseme nii globaalselt kui ka lokaalselt. Ühelt poolt üritame hoida loodust ja keskkonda ning teisalt soovime inimesi ärgitada kaasa mõtlema ja ise toimima.
Globaalses ulatuses aitame kaasa „Teeme ära!” aktsiooni laiendamisele – „Lets’ do it world!” meeskonnale. |
Miks tõuseb vesi jões kestvate külmade ajal? |
| Kevadine suurvesi tähendab talve lõppu. Kuid jõgede veetase võib tõusta ka talve alguses. |
|
| intervjuu EL 2011/02 |
|
Keskkonnahoidlik põllumajandus tasub ära |
Oled juba aastaid tegelenud põllumajanduse ja keskkonna vastasmõjudega. Kas põllumajandus on keskkonnavaenulik tegevus?
Põllumajandus on tõesti kohutavalt keskkonnavaenulik majandusharu, võib-olla isegi hullem kui tööstus. |
Rohelises majanduses on tulevik |
ELF-i koht ühiskonnas
TK: Mis on teie meelest ELF-i kõige olulisem saavutus, mida välja tuua fondi kahekümne aasta jooksul tehtud tööst?
JS: Kui mõelda ELF-i algusaegadele ja praegusele, siis on hea tõdeda, et näiteks Alam-Pedja, Karula ja Soomaa rahvuspargi rajamist on algatanud ELF ja need kohad on ka praegu säilinud ja hoitud.
Viimaste aastate tegevustest on oluline see, et püüame kogutud teabe põhjal säilitada loodusväärtusi väljaspool kaitsealasid. |
|
| ELF 20 EL 2011/02 |
|
Mets kuuleb ja meri näeb |
| Vahel peab ELF-is vastama pärimisele: millega te tegelete? Tore, et tuntakse huvi, aga kui vastata: oleme looduse kaitsmisega tegelev kodanikuühendus, siis jääb sageli mulje, et viisakad inimesed ei saanud aru, kuid rohkem siiski ei küsi. |
ELF-i esimesed aastad |
| Aastal 1990 töötasin TÜ zooloogiamuuseumis. Nii seal kui ka paljudes teistes Tartu loodusega seotud asutustes töötas päris palju inimesi. |
ELF-i toetajad Ameerikast |
| 1980. aastate lõpuks oli külm sõda jõudnud ohtlikku patiseisu. |
Pereema, küpsisetööstur ja Greenpeace |
| Inimene hävitab loodust praegu päris kähku. Lihtne on öelda, et süüdi on majandus ja tarbimine, aga konflikti alus on tegelikult asjaolu, et looduskaitsjad ei mõista majandusinimesi ega vastupidi. |
Maailma parim looduse fond |
| ELF-ist kuulsin juba ülikooli ajal. Käisin 1994 kursusetöö jaoks ELF-ist ingliskeelseid bioloogiaõpikuid küsimas. |
ELF-i algusaastate raadiokajastusi |
| Elulooartikli, ammugi mitte elulooraamatu kirjutajat must poleks: mälu on kehv ja sellele toetuda ei saa, korralikke päevikuid pole ma pidanud. Järjekordselt tuli selliseid mõtteid mõlgutada sel jaanuarilõpu päeval, kui asusin täitma peatoimetaja soovi kirjutada lühilugu sünnipäevalapse ELF-i ilmaletuleku ja kõndimaõppimise aegade raadiolugudest. |
|
| sõnumid EL 2011/02 |
|
Sünnipäevalaps ELF |
| 1. veebruari varaõhtul tuli hulk inimesi haridus- ja teadusministeeriumi saali, et tähistada Eestimaa looduse fondi (ELF) 20. |
Üle kolme miljoni euro keskkonnahariduse edendamiseks |
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitas Euroopa Liidu sotsiaalfondi (ESF) kaasrahastatava programmi „Keskkonnahariduse arendamine”.
Selle programmi tegevuste seas on olulisim pakkuda täienduskoolitust nii formaalharidussüsteemi õpetajatele ja õppejõududele kui ka mujal keskkonnaharidust jagavatele spetsialistidele.
Õpetajatele ja õppejõududele korraldatavate koolituste eesmärk on toetada keskkonnaga seotud teemade lõimimist õppeprotsessi, nii nagu näevad ette riiklikud õppekavad. Samuti tehakse õpetajatele internetis kättesaadavaks sellekohased metoodilised abimaterjalid. |
Riigikogu keskkonnakomisjon ei toetanud põlevkivikaevandamise vähendamist |
| Eestimaa looduse fond teatas 25. jaanuaril, et tutvustas päev varem riigikogu keskkonnakomisjonis ettepanekut algatada maapõueseaduse muudatus, mille sisu on vähendada põlevkivi kaevandamismahtu 15 miljoni tonnini 2015. |
Euroopa Liidus kehtib 2011. aastal angerja ekspordi ja impordi keeld |
Kuna angerjavaru aina kahaneb, on Euroopa Liidu riigid otsustanud sel aastal keelata angerja sisse- ja väljaveo, et võimaldada varudel taastuda.
Angerjas on kantud ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni CITES ja tema elusisendite ja ka toodete ekspordiks ning impordiks on vajalikud eriload.
Euroopa riigid on otsustanud, et selle aasta lõpuni ei väljastata CITES-i lube, et angerjat Euroopa Liitu või siit välja vedada. Seejärel tehakse vahepeal laekunud uue informatsiooni põhjal uus otsus järgnevateks aastateks. |
KIK-i keskkonnaprogramm läks üle elektroonsele taotlemisele |
Keskkonnainvesteeringute keskuse keskkonnaprogrammi taotluste vastuvõtus on uuel aastal palju uut, sest oluliselt on muutunud toetuse jagamist suunav määrus, finantseerimise kord ning ka taotluste esitamise viis. Jaanuari keskpaigast on avatud elektrooniline andmebaas KIKAS ning ehkki taotluse võib esitada ka paberil, tuleb eeltöö ehk andmete sisestamine teha e-keskkonnas.
Keskkonnaprogrammi üksuse juhi Heiko Põdersalu sõnul võimaldab KIKAS minna seniselt väga paberirohketelt taotlemis- ja asjaajamistoimingutelt üle kiiremale ja ka loodushoidlikumale. |
EKO kiitis ja andis kirve |
| Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) valis 2010. aasta keskkonnategijaks Evelin Ilvese, kes juhtis aasta jooksul aktiivselt tähelepanu ebatervislikele lisaainetele toidus ning propageeris mahetoodangut. |
Tartus on taas algamas alleesõda |
Eesti roheline liikumine (ERL) ja Supilinna selts saatsid 7. jaanuaril Tartu linnavalitsusele pöördumise, mis on ajendatud murest Kroonuaia silla ja lodjakoja vahelise papliallee pärast.
Pöördujate sõnul on nimelt selgunud, et uuringuid tellimata ja „avalikkust kaasamata tahetakse allee kogu pikkuses 5-meetristeks köntideks saagida. |
Paar margiuudist |
Eesti filateeliahuvilised valisid ka mulluste markide seast oma lemmiku. Järjekordselt osutus selleks suure ülekaaluga aasta linnu mark: kunstnik Vladimir Taigeri postiminiatuur punaselg-õgijaga.
Järgnesid mõisate sarja mark Hiiumaa Suuremõisa kompleksiga ja faunasarjas ilmunud postimaksevahend lagritsaga. |
Edeni rajaja Tim Smit sai rüütlitiitli |
| 20. jaanuaril tuli teade, et Ühendkuningriigis Cornwallis asuva botaanikaaia Eden Project (vt. |
Palju kannatanud Haiti uhkus |
| Kui Haitist kõneldi jaanuaris taas väga palju, siis esmajoones oli põhjuseks mullu 12. jaanuaril aset leidnud katastroofiline maavärin ja selle tagajärjed niigi vaesel ja keerulisest ajaloost räsitud maal. |
Fotograafid pildistasid võistu maailma haruldasemaid linde |
| Lõppenud on 2010. aastal välja kuulutatud võistlus, mille käigus otsiti fotosid 2012. |
|
| summary EL 2011/02 |
|
|
The forest has ears and the sea has eyes
Ivar Tamm recalls the early days of the ELF (Estonian Fund for Nature) and gives an overview of the main activities of the fund in the 20 years. It is important to stress that ELF is not a governmental institution nor is it dependant on any other institution. |
|
| poster EL 2011/02 |
|
Vaade kõrgelt |
| Viimastel aastatel on tulnud sageli oma välitöid teha merepinnast paarisaja meetri kõrgusel, lennukis. Hüljeste seire, mis muud. |
|
| artiklid EL 2011/02 |
|
Maastikukujundus ja kaevandamiskultuur |
| ELF-i loodushoid peaks senisest enam hõlmama meie ala eluta looduse, aluspõhja ja pinnakatte kasutuse ja kaitsega seotud probleeme. |
Vabatahtlikud looduse kaitsel |
| Tänavune aasta, ELF-i juubeliaasta, on ühtlasi Euroopa vabatahtlikkuse aasta. Vabatahtlikud on ELF-i tegevuses alati olnud olulisel kohal ning nende roll on aastatega üha kasvanud. |
Majandus vajab muutusi |
Maailma majanduse kasv on liialt tugevalt seotud inimkonna ökoloogilise jalajälje suurenemisega.
Pisut üle poolesaja aastaga kosus maailma SKT peaaegu viis korda, kusjuures inimkonna jalajälg võimendus kolmekordseks.
|
ELF ja suurkiskjad |
| 1990. aastate lõpus hakkas Eestis laiemalt süvenema arusaam, et suurkiskjad on meie ökosüsteemis olulised ja vajavad senisest suuremat tähelepanu. |
Lendorava lugu |
| Kakskümmend aastat tagasi, kui ELF asutati, polnud paljude ohustatud loodusharulduste kohta piisavalt teavet, et nende kaitset sihipäraselt korraldada. See kehtis ka fondi tulevase vapilooma lendorava kohta. |
Ohustatud tõud ja põlistõud |
| Elurikkuse kaitsel tuleb looduslike taime- ja loomaliikide kõrval pöörata tähelepanu ka koduloomade ja kultuurtaimede geneetilisele mitmekesisusele. Eestis on mitu kohalikku põlistõugu, mis väärivad hoidu. |
Looduskaitsealad ELF-i töös |
| Kaitsealade loomine ja korraldamine oli üks ELF-i esimesi tegevusi. Ka praegu on n.-ö. |
Kaks kümnendit koostöös hüljestega |
| Talv on looduses pigem puhkeaeg ja ka siinse kandi inimeste ajaloos pigem tubaste tööde hooaeg. Taimed on end järgmise kevade ootuses närtsitanud, karu keerab koopas külge ja konnad heietavad veekogude põhjamudas eelmise suve mälestusi. |
Metsade elurikkuse kaitse teeb edusamme |
| Üks Eesti looduskaitse peateemasid viimastel aastakümnetel on poollooduslike koosluste kõrval olnud metsade elurikkuse kaitse. Kohati on saavutatud edu: suurenenud on rangelt kaitstavate metsade pindala, riigimetsas kehtib kevad-suvine raierahu jne. |
Ka mere-elupaigad väärivad kaitset |
| Elurikkusest rääkides tavatseme keskenduda maismaaliikidele ja -elupaikadele. Mitmekesine elu kihab ka vee all, aga veealust elustikku on hoopis keerulisem uurida. |
Noori looduskaitsjaid tuleb tunnustada, ent ka toetada |
| ELF annab tänavu seitsmendat korda auhinna noorele looduskaitsjale. Nüüdseks on auhinna pälvinud kolm looduskaitseametnikku, kaks looduskaitseteadlast, üks mittetulundussektori esindaja ja üks ajakirjanik. |
|
| veebivalvur EL 2011/02 |
|
Eestimaa looduse fond tutvustab globaalseid keskkonnateemasid |
Eestimaa looduse fond on teinud ülevaatliku veebilehe http://www.elfond.ee/meieplaneet neljast globaalset keskkonnaprobleemist, mis üha enam mõjutavad ka meie elu Eestis.
ELF-i globaalsete keskkonnateemade eksperdi Agur Paesülla sõnul on analüüs pandud vormi, mida „oleks hea lugeda nii aktuaalsetest maailmaprobleemidest huvituval õpetajal kui maailmaparandajast noorel. Veebilehelt leiab ka viiteid olulistele dokumentidele, mis on kasulik lugemisvara riigimeestest otsustajatele. |
Keskkonnaamet on koostanud koolidele märgalasid tutvustava esitluse |
| 2. veebruaril tähistati rahvusvahelist märgalade päeva, sel aastal teemal „Metsad ja märgalad”. |
Eesti transpordikorraldus ei ole kestlik |
Võrgupaigast http://valitsus.ee/et/riigikantselei/saastva-arengu-komisjon/saastva-transpordi-raport saab lugeda säästva arengu komisjoni jaanuaris esitletud säästva transpordi raportit ja selle lühikokkuvõtet.
Raporti siht on anda hinnang Eesti transpordi ja liikuvuse praegustele suundumustele ning selle alusel võimekusele täita rahvusvahelisi keskkonnakohustusi. Raport kinnitab, et praeguste suundumuste jätkudes ei arene Eesti transport ja liikuvus nüüdsest kestlikumaks. |
Kohtume metsas |
Eesti metsaseltsi veebilt www.metsainfo.ee leiate ülevaate metsa-aasta üritustest Eestist.
Teatavasti on ÜRO kuulutanud 2011. aasta rahvusvaheliseks metsa-aastaks, mille eesmärk on parandada elanikkonna teadlikkust säästlikust metsamajandusest, looduskaitsest ja eri metsatüüpide kestlikust majandamisest. |
|
| toimetaja veerg EL 2011/02 |
|
1/31208 |
| Selles veerus saate seekord lugeda kõige vanema veel elava (pea)toimetaja (1958–1960) mõtisklust Eestimaa Looduse Fondi Sihtasutuse tagapõhja elik fooni kohta. 1. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
