Eesti Looduse fotov�istlus
2011/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2011/11 | SISUKORD
Ajalugu EL 2011/11

Ajalugu
75 aastat tagasi

Prast Mandukuo riigi loomist korraldasid jaapanlased sinna teadusliku ekspeditsiooni juunist oktoobrini 1933. aastal.
  • Loe edasi...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2011/11

    Sedapuhku rannarahvas
    Eesti on oma asendi ja loodusolude poolest parasjagu mitmeklgne. Sellele rikkusele toetudes oleme end pris mitme nimega kutsunud: kll metsarahvas, siis maa- ja loodusrahvas, mnikord soorahvaski, kindlasti ka mere- vi rannarahvas.
  • Loe edasi...
  •  

    In memoriam EL 2011/11

    Kalju Pldvere
    23. mai 1929 2.
  • Loe edasi...

  • Kiira Aaviksoo
    10. detsember 1955 15.
  • Loe edasi...
  •  

    Reklaam EL 2011/11

    BalticSeaNow.info arendab mereteadlikkust
    Aeg-ajalt loeme siit-sealt murelikke teateid Lnemere keskkonnaseisundi kohta. Kuuleme uudiseid invasiivsete vrliikide, sinivetikate vohamise ja lireostuse juhtumite kohta.
  • Loe edasi...
  •  

    Tjuhend EL 2011/11

    Sstaga ned merd teisiti
    Eestimaa ligikaudu 1500 saart ja pankrannik on meie suurimaid looduslikke rikkusi. Kige parem ja mugavam on neid visata meresstaga, kuna merelt avavad meie loodusrikkused end sootuks teisiti kui maalt vi laevapardalt.
  • Loe edasi...
  •  

    Intervjuu EL 2011/11

    Lnemeri on teadlasele ammendamatu tpld
    Henn Ojaveer on sndinud 10. juunil 1965 Tallinnas.
  • Loe edasi...
  •  

    Vimas valk EL 2011/11

    Valk, mis korraldab kasvamist
    Nlg! vpatab viivuks unne suigatanud karihiir uuesti erksaks. Ma pean kohe sa saama! Mte, et keegi viks magada kauem kui tund aega, ei mahu karihiirele phe.
  • Loe edasi...
  •  

    Plankton EL 2011/11

    Elu veepiisas
    Suvel meres supeldes hljuvad meie mber miniatuursed olendid, keda me tavaliselt ei tajugi. Nende maavlist ilmet ja omaprast elulaadi kummastavad isegi head loodusetundjad.
  • Loe edasi...

  • Ftoplanktoni vhem tuntud pool
    Enamik meist teab, et veekogu vee vrvuse muutusi tingib ldjuhul mikrovetikate ehk ftoplanktoni vohamine: rohevetikad muudavad vee roheliseks, tsanobakterid (sinivetikad) sinakasroheliseks, vaguviburvetikad ehk dinoflagellaadid pruuniks vi punaseks. Vee vrvuse muutusi phjustab mikroskoopiliste organismide ja neis leiduvate pigmentide rohkus.
  • Loe edasi...
  •  

    Veebivalvur EL 2011/11

    Lindude tapatalgud Kprosel
    Vrgulehel www.gopetition.com/petitions/call-for-action-against-illegal-bird-trapping-in-cyprus.html kutsutakse les protestima rndlindude massilise pgi vastu Kprosel.
    Philiselt vikesi laululinde ptakse loorvrkude ja liimipulkade abil toiduks: neist valmistatakse kohalikes restoranide seadusega keelatud delikatessi ambelopouliat. BirdLife Cyprus peab oma veebilehel www.birdlifecyprus.org/ tapatalgute le tpset arvet: mitu isendit on alates 1.
  • Loe edasi...

  • Teavet nobelistide ja Nobeli preemia kohta
    Vrgupaik www.nobelprize.org on parim koht, kust saada igaklgne levaade sellest, kes ja mille eest sai tnavu maailma mainekaima teadusauhinna.
    Meenutame, et keemiaauhind mrati Iisraeli teadlasele Daniel Shechtmanile, fsikas jagavad preemia Saul Perlmutter, Brian Schmidt ja Adam Riess, fsioloogia ja meditsiini alal aga Bruce Beutler, Jules Hoffmann ja otse auhinna vlja kuulutamise eel surnud Ralph Steinman.
    Nobeli kirjandusauhinna saab Rootsi poeet Tomas Transtrmer, rahupreemia jagavad naisiguslased Ellen Johnson Sirleaf, Leymah Gbowee ja Tawakkul Karman ning majanduspreemia Thomas Sargent ja Christopher Sims.
  • Loe edasi...

  • Ujuv Hollandlane alustas
    Vrgupaigast www.youtube.com/watch?v=tckW5eDvTUA saab vaadata videot amfiibbussi sidust Schipholi lennujaama ja Amsterdami vahel, millele Madalmaade taristu- ja keskkonnaministeerium andis hiljuti prast pikka kaalutlemist loa alustada.
    Nd teeb buss pevas kolm, sobivate ilma- ja veeolude korral ka neli ringi. Laevafirmale Lovers kuuluv buss lks maksma 2,5 miljonit eurot; sidupilet maksab 39 eurot.
  • Loe edasi...
  •  

    summary EL 2011/11

    The icy ploughs push boulders on shores
    Kaarel Orviku has observed through decades how drift ice works as a giant plough, pushing erratic boulders from the sea bottom to our sea shores. The ice works as a plough only in certain conditions, however: the wind has to blow from one direction, piling the ice near or on the shore.
  • Loe edasi...
  •  

    Rannad EL 2011/11

    Jised sahad lkkavad kive randa
    Phja-Baltikumi ndisaegsete ja ka vanade rannamoodustiste hulgas leidub paiguti vimsaid rahnukogumeid. Nende levikut pole vimalik seletada ainult tormilainetusega.
  • Loe edasi...
  •  

    Kroonika EL 2011/11

    XIV Vereta jahi vitis Karl Tammiste
    28. oktoobril tehti Eesti loodusmuuseumis (ELM) teatavaks tnavuse loodusfotograafide vistluse Vereta jaht tulemused ja avati nitus parematest tdest.
  • Loe edasi...

  • Toomemel Bergmanni otsimas
    Tartu likooli ajaloomuuseum thistas 19. oktoobril Ernst von Bergmanni 175.
  • Loe edasi...

  • Tartu thetorn thistas Zeissi teleskoobi 100. snnipeva
    26. oktoobril mdus sada aastat ajast, mil Tartu thetorni seati les Carl Zeissi firmas valmistatud kaheksatolline refraktori tpi teleskoop.
  • Loe edasi...

  • Rohkem mrkajaid
    Vaprame-Vellavere-Vitipalu sihtasutus vttis 21. oktoobril Elva lhedal Waide motellis kokku jrjekorras viienda fotovistluse Mrka mind! tulemused.
  • Loe edasi...

  • Kasaris uued ligipsud
    26. septembril anti RMK-le le Matsalu rahvuspargis asuva Kasari luha ligipsuks rajatud lesidud, truubid ja uus Rude sild-regulaator, mis lksid kokku maksma 459 000 eurot.
    Tde eesmrk oli aidata hoida Kasari luha vrtuslikku poollooduslikku kooslust ja ja parandada seal elavate liikide, niteks kurvitsaliste elupaiku.
  • Loe edasi...

  • Tallinna vimalike leujutusalade kaart
    Maa-amet koostas Tallinna vimalike leujutusalade kaardi, mis nitab, millised piirkonnad vivad rannikumere veetaseme tusu korral olla ohus. Varasemad leujutusohtude kaardid on maa-ametil valminud Prnu, Haapsalu, Kuressaare ja Tartu kohta.
  • Loe edasi...
  •  

    Raamatud EL 2011/11

    levaade Eesti seeneraamatu-turust 2011. a. sgisel
    Mis on kll juhtunud Eesti seenelkijatega? Neli aastat tagasi [2] nentisin, et prast 2002.
  • Loe edasi...

  • Uusi raamatuid
    Primust Eesti rannast
    Tiina Peil. Kujundanud Kersti Tormis.
  • Loe edasi...
  •  

    Meresaared EL 2011/11

    Liikumisteed laidudele ja laidudel: Kesse ja Viire
    Eesti rannikumeres on le 1500 saare, enamik inimestest asustamata. Lindude ja hljeste krval on nende saarte vastu huvi les nidanud peamiselt kartograafid, kes kannavad hoolt merekaartide tpsuse eest.
  • Loe edasi...

  • Phja-Eesti vikesaared kirjasnas
    Saare- ja rannarahvas on mandriinimesele ikka kauge ja vras tundunud, isegi omal ajal krvu elades. Merel toimetulemise eriprad on tnapeval arusaamatud ja seeprast kujutatakse randlasi sageli maarahvaga sarnasena.
  • Loe edasi...
  •  

    Kultuuriprand EL 2011/11

    Lnemere uppunud prand
    Lnemeri on tuntud laevavrakkide silimist soodustava keskkonna poolest. Ent kui palju laevu on uppunud Eesti vetes?
  • Loe edasi...
  •  

    Poster EL 2011/11

    Pderilveskits
    Pilt on tehtud sellekevadisel vereta jahil, mis peeti 20.22. mail Jrumetsa jahiala he soolaku juures.
  • Loe edasi...
  •  

    EL ksib EL 2011/11

    Milliseid kogemusi saadi rahvusvaheliselt merereostustrjeppuselt Boilex?
    Seni suurim rahvusvaheline reostustrjeppus Lnemere res korraldati tnavu 27.29. septembril Rootsis Nynshamnis.
  • Loe edasi...
  •  

    Primus EL 2011/11

    Meri annab, meri vtab, meri mehegi matab [Viru-Nigula]
    Sltuvus tujukast vetevallast ning argikultuuri eripra on sajandeid mjutanud ja kujundanud randlase vaimuilma: uskumusi ja kombeid, ent ka rannarahva traditsioonilist elulaadi.

    Kust, millal ja kuidas judsid meie esivanemad siinsete suurte vete rde, on pikk ja keeruline lugu, milles tnini leidub hulk vastust otsivaid ja ootavaid ksimusi. Igatahes on sna meri (vrd.
  • Loe edasi...
  •  

    Snumid EL 2011/11

    Erast Parmasto on nd Euroopa mkoloogide hingu auliige
    Eesti maalikooli (EM) pllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur mkoloog Erast Parmasto valiti 19.23. septembril Kreekas peetud XVI Euroopa mkoloogide kongressil Euroopa mkoloogide hingu ldkogul selle auliikmeks, et tunnustada tema lisuurt ja vga pikaajalist panuse eest Euroopa seeneteadusesse.
    ks Erast Parmasto olulisemaid panuseid seeneteadusse on tema kaasosalusel publitseeritud uus seente ssteem, mis phineb molekulaarsetel tunnustel ning on leidnud ha enam tunnustust kogu maailmas.
  • Loe edasi...

  • Eesti Eluteaduse Hoidja auhinna on plvinud professor Urve Miller
    27. oktoobri Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) ldkoosolekul anti seitsmeteistkmnes Eesti Eluteaduse Hoidja auhind Stockholmi likooli professorile Urve Millerile teedrajava erialadevahelise teaduskoost edendamise eest Lnemere piirkonna looduse ja inimajaloo seoste uurimisel.
    Urve Miller (snd.
  • Loe edasi...

  • Loodusmuuseumi ideekonkursi vitjad on teada
    25. novembril avati Tartu likooli loodusmuuseumis uue ekspositsiooni ja sisekujunduse ideekonkursi vidutde autorite nimembrikud.
  • Loe edasi...

  • 2012. aasta linnud on tllid
    Eesti ornitoloogiahing (EO) valis 2012. aasta linnuks tllid.
    Eestis pesitseb neid kaks liiki: liivatll ja viketll.
  • Loe edasi...

  • Uued jljed Tartu teerajajate alleel
    Mdunud sgisel Tasku keskuse juurest alguse saanud Tartu teerajajate alleel avati 7. oktoobril uued jalajljed.
  • Loe edasi...

  • Ka Eestil on nd Barclay-mark
    Eelmises Eeesti Looduses (lk. 6) kirjutasime, et Venemaal anti vlja postimaksevahend Eestiga seotud Vene vejuhi, oti pritolu Michael Andreas Barclay de Tolly 250.
  • Loe edasi...

  • Osalejad said vaadata Elurikast saart
    24. oktoobril said Tartus kohvikus Noir kokku pilased, petajad ja juhendajad, kes osalesid 2010.2011.
  • Loe edasi...

  • Lnemere pllumajandustootja kasvatab vilja knnivabal pllul
    11. oktoobril anti ktte auhind Eesti Lnemere aasta pllumajandustootja vistluse vitjale.
    Vljavalituks osutus perekond Tobreluts, kes viljeleb uudset, knnivaba otseharimise tehnoloogiat.
  • Loe edasi...

  • Eesti randtiir elas 24-aastaseks
    Oktoobris linnuhuviliste arvutilistis liikunud kirjade phjal saab kinnitada, et pstitatud on randtiiru eluearekord Eestis.
    Nimelt teatas ornitoloog Kalev Rattiste, et kui ta sai nd sgisel jrele uurida 10. mail Matsalust Kakrarahult leitud Matsalu rngast H167843 kandnud randtiiru laiba rngastusandmed, siis selgus, et linnu oli Peeter Raja rngastanud 30.
  • Loe edasi...

  • Euroopa linnad pdlevad puhtama liikluskorralduse poole
    Euroopa Liidu CIVITAS-e algatus jagas 17. oktoobril oma Madeiral Funchalis peetava konverentsi avapeval auhindu linnadele, mis on olnud kige tublimad edendama puhast ja kestlikku linnatransporti.
    Auhinnad olid vlja pandud kolmes jaotuses: aasta linna, tehnilise uuenduse ja avalikkuse kaasamise kategoorias.
  • Loe edasi...

  • Ktuseelemendiga autode ajastu lheneb
    Soome tehniliste uuringute keskuse VTT teatel juab ktuseelemendiga autode aastavljalase 100 000 sidukini ning Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium (STKM) kinnitab, et elektriautode laadimistaristu krval on aeg luua vesinikutanklate ssteem.
    VTT juhtteaduri Juhani Laurikko snul on ktuseelemendiautod praegu ainus tulevikualternatiiv ndisaegsetele sidukitele: nad on sama head nii kiiruse ja kiirenduse kui ka vimaliku reisi pikkuse poolest. Maria Rautavirta STKM-st lisab, et ssinikuvaba transpordi teema vib tunduda tuleviku-ulmena, aga tegelikult on vaja mnigi otsus juba praegu ra teha, sest vajaliku taristu loomine on pikk ja kulukas t.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012