|
 |
Eesti Loodus 2012/3 | SISUKORD
| summary EL 2012/3 |
|
|
Phosphate as a natural resource of Estonia
Enno Reinsalu convinces the reader of the possibility of mining Estonian phosphate resources in case additional research is to be carried out and modern technology is to be used. The author first gives a history of phosphate mining in Estonia. |
|
| Toimetaja veerg EL 2012/3 |
|
Õunaussi loogika |
| Elas kord õun. (Ei tea, kas õuna sobibki elusolendiks nimetada? |
|
| Sõnumid EL 2012/3 |
|
Teenetemärgi sai 99 inimest |
| President Toomas Hendrik Ilves andis Eesti Vabariigi 94. aastapäeva eel 23. |
Riik jagas teadlastele preemiaid |
| 24. veebruaril, Eesti Vabariigi aastapäeval, anti Tartus kätte 2012. |
Kits kepsutas margile |
16. veebruaril andis Eesti Post sarja „Eesti fauna” üheteistkümnenda margina välja postimaksevahendi metskitsega.
Margi nimiväärtusega 45 eurosenti on kujundanud Sándor Stern ja seda on trükitud 60 000 eksemplari. |
Käokeeled valiti aasta orhideeks |
Eesti orhideekaitse klubi valis 2012. aasta orhideedeks mõlemad Eestis kasvavad käpalised käokeele perekonnast: kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), mida tuntakse ka rahvapärase nimega ööviiul, ja roheka käokeele (Platanthera chlorantha).
Mõlemad käokeeled kuuluvad kaitsealuste liikide III kategooriasse. |
Lumekujud Karl Ernst von Baeri auks |
Tartu ülikooli ajaloo muuseum jätkas 21. veebruaril üsna omapärasel moel üritustesarja „Toome kujud rahva ette”.
Kuna tänavu möödus maailmakuulsa loodus- ja arstiteadlase Karl Ernst von Baeri sünnist 220 aastat, püstitati Baeri monumendi juurde Toomemäel kolm tema töödest inspireeritud lumeskulptuuri. |
Tänavune metsapealinn on Rakvere |
| Vastlapäeval, 21. jaanuaril kuulutati Rakvere Vallimäel välja tänavuse aasta metsapealinn. |
Lõuna-Euroopa jäi pakase ja lumega jänni |
Pärast pikalt kestnud pehmevõitu talveilmu jaanuari lõpus saabunud ja veebruari esimesel veerandil haripunkti jõudnud pakane tekitas meilgi probleeme, lumetu sooja talvega harjunud lõunaeurooplastele kujunes Siberi-külm ja lumerohkus kohati aga lausa tõeliseks looduskatastroofiks.
Nii teatati 7. veebruaril Rumeeniast, et 146 linna ja küla on muust maailmast täiesti ära lõigatud: võimalik polnud ei raudtee- ega maanteetransport. |
Otsitud: Vaikes ookeani tormilinnud |
| Saalomonisaarte tormilindu (Pseudobulweria becki) tunti veel mõni aasta tagasi ainult kahe isendi, Paapua Uus-Guineas Uus-Iirimaa saare lähedal 1928. aastal tabatud emas- ja Saalomoni saartelt 1929. |
Kas Kanada rahvussümbol peab võõrsiku ründele vastu? |
Petitsiooniveebi forcechange.com teiste kampaaniate seas kogutakse allkirju Ontario osariigi keskkonnaministrile Jim Bradleyle saadetavale läkitusele. Nimelt nõutakse keskkonnastrateegia nüüdisajastamist, et kaitsta Kanada rahvuspuud vahtrat, mille lehte on kujutatud isegi riigi lipul.
Puudele on muutunud ohtlikuks aasia puidusikk (Anoplophora glabripennis), kes tungib Ontariosse lõunast, USA New Yorgi osariigist. |
Neli miljonit eurot aitab parandada vooluveekogude seisundit |
| Kuni 12. märtsini said paisude omanikud taotleda toetust, et parandada vooluveekogude seisundit ja täita veeseaduse nõudeid. |
|
| Veebivalvur EL 2012/3 |
|
Nutikas aialinnuaabits |
Osaühingu Walk&Learn kodulehelt www.walk-n-learn.com leiate viited, kuidas alla laadida nutitelefonides kasutatavat abimeest, mille Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) on koostöös Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja Eestimaa looduse fondiga loonud talviste aialindude määramiseks.
„Talvisest aialinnuaabitsast” leiab 36 tavalisema aialinnu joonistuse, lühikese tutvustuse ning iseloomuliku laulu või häälitsuse; nende abil saab määrata linnuliike toidumaja juures või koduaias. „Talvine aialinnuaabits“ on kõigile kasutajatele tasuta.
|
Taastuvenergia osakaal Euroopas suureneb |
EurObserv’ER Barometer on avaldanud kokkuvõtte „The State of Renewable Energies in Europe” („Taastuvaenergia seisund Euroopas”), mida saab inglis- ja prantsuskeelses 248-leheküljelises pdf-vormingus uurida võrgupaigast www.eurobserv-er.org/pdf/bilan11.asp.
Raport annab ülevaate kõigist taastuvenergia tehnoloogiatest 27 Euroopa Liidu liikmesriigis, toob esile taastuvenergia osakaalu ning märgib ära seitse edulugu selles valdkonnas.
Mõned võtmearvud aasta 2010 kohta. Taastuvenergia osa kogu energiatarbimisest EL-s oli 12,4% (2009. |
Hinnake maailma looduspiltnike linnufotosid! |
| Aasta esimeses Eesti Looduse numbris (vt. EL 1/2012, lk. |
Õpilased saavad osaleda rahvusvahelisel keskkonnavõistlusel |
Võrgupaigast www.projectearth.net saab lugeda keskkonnaprojektide võistlusest „Project Earth World Environment Contest”, mille eesmärk on suurendada keskkonnateadlikkust ja milles on oodatud osalema ka Eesti koolid ja õpilasühendused.
Parimateks hinnatud projektid kuulutatakse välja ÜRO säästva arengu konverentsil „Rio+20”, mis toimub tänavu 20.–22. juunil.
Projekt Earth on ülemaailmne võrgustik, mis on loodud ühendama kogukondi, õppureid ja koole, et aidata koostöö, dialoogi ja vastastikuse mõistmise vaimus lahendada piiriüleseid keskkonnaprobleeme. |
|
| Fosforiit EL 2012/3 |
|
Fosforiit kui Eesti loodusvara |
| Fosforiit meie maapõues on loodusvara. Kas ta on ka maavara ehk kivim, mida tasub kaevandada, on seni teadmata. |
Praegu pole võimalik fosforiiti kaevandada |
| Enno Reinsalu soovib oma artiklis anda lugejale adekvaatset teavet Eesti fosforiidivarude uurituse ja kaevandamise võimalikkuse kohta. Kahjuks on artiklis korduvalt antud olukorrale subjektiivseid hinnanguid ja levitatud mitte millelgi põhinevaid kahtlustusi. |
Fosforiidi kaevandamise perspektiivid ja riskid Kingissepa maardla näitel |
Eesti idapiiri lähedal Kingissepas maardlat kaevandav firma EuroChem on maailmas fosforiidikontsentraadi tootmise mahult kümnendal kohal. Suurimaks majandusriskiks peavad nad maailmaturu hindade võimalikku langemist, kui lastakse käiku maardlad Marokos ja Lääne-Saharas: seal leidub üle 75% maailma fosforiidivarudest.
Fosforiidi teema avalik tõstatamine [9, 10, 11] ning üldsuse huvi paneb teadlased proovile: teaduslikud selgitused ei pea olema mitte üksnes erapooletud ja pädevad, vaid ka ausad ja arusaadavad. |
|
| EL küsib EL 2012/3 |
|
Missugused on Eesti teadusagentuuri sihid teaduse populariseerijana? |
| Tänavu märtsis tööd alustanud Eesti teadusagentuur on loodud Eesti teadusfondi põhjal. Peamine siht on korrastada teaduse rahastamist Eestis, ent agentuuri hooleks jäävad ka siiani sihtasutuse Archimedes kaudu korraldatud ettevõtmised teaduse populariseerimise vallas. |
|
| Juubelilugu EL 2012/3 |
|
Mercator 500: flaami kartograaf, kellest sai atlase isa |
| 500 aastat tagasi, 5. märtsil 1512 sündis Flandrias Antwerpeni lähedases Rupelmonde linnakeses põlluharija perekonnas Gerard Kremer (ka Gerhard Kramer, Krämer, Cremer). |
|
| Linnud EL 2012/3 |
|
Lindude kosjakombed |
| Kevad on lindude jaoks keeruliste valikute aeg. Tuleb leida paariline ja pesapaik ning panna alus uuele põlvkonnale. |
|
| Maailma liivad EL 2012/3 |
|
Liivas peavad vastu vaid tugevaimad |
Sarja esimeses osas jaanuarinumbris oli juttu liivast �ldiselt. Seekord vaatame t�psemalt, millest liiv koosneb, keskendudes olulisematele mineraalidele ja nendega seotud huvitavatele seikadele.
Maakeral on kokku leitud �le 4000 mineraali, neist umbes 200 v�i veidi alla selle loetakse olulisteks, st. |
|
| Poster EL 2012/3 |
|
Käbi ja seen |
| Olen üles kasvanud maal ning side loodusega on alguse saanud lapsepõlvest. Mäletan, et juba pisikesena meeldis mulle teiste lastega mängimise asemel kolada mööda metsi ja põlluääri. |
|
| Intervjuu EL 2012/3 |
|
Looduse tundmaõppimine algab koolist |
| Uudo Timm on sündinud 20. märtsil 1959 Sõrve külas Harjumaal. |
|
| Tasub minna EL 2012/3 |
|
Kes elavad Ahhaa teaduskeskuses? |
| Uus Ahhaa hoone Tartus on avaliuksi teadus- ja loodushuvilisi vastu võtnud nüüdseks peaaegu aasta jagu. Kahtlemata on tegu suurepärase huvikeskusega, sest saja tuhande külastaja piir ületati juba esimese kaheksa kuu jooksul. |
|
| Matkarada EL 2012/3 |
|
Tõnu Jürgensoniga Tudusoo metsades |
| Lääne-Virumaa on loodushuvilise matkaselli jaoks tore paik: siin on omajagu rannajoont, parasjagu metsa ja rabasid. Kaitsealasid ja matkaradasidki on siin mitu. |
|
| Polaaralad EL 2012/3 |
|
Kapten Scott ei rutanud |
| Läinud aasta detsembris kirjutati tähelepanuväärsest sündmusest ajaloos: möödus sada aasta esimesest õnnestunud ekspeditsioonist lõunapoolusele. Peakangelase Roald Amundseni ja teisena lõunapoolusele jõudnud Robert Scotti retke on läbi aegade kajastatud kui suurt võidujooksu. |
|
| Tööjuhend EL 2012/3 |
|
Virmaliste ootuses |
| Juba paar viimast aastat ei ole möödunud ühtegi selge ilmaga õhtut, kui ma enne magamaminekut põhjataevasse ei kiikaks. Hinges püsib ootus, lootus. |
|
| Panin tähele EL 2012/3 |
|
Loomade toidulaod |
| Mullu sügisel saagisin metsas puid tehes juppideks viltu vajunud pihlaka tüve, mille pehastunud õõnsusse oli kogutud rohkesti pisikesi punaseid kobaras marju, mis tundusid olevat leselehe marjad. Kes on see tegelane, kes on selliseid varusid kogunud? |
|
| In memoriam EL 2012/3 |
|
Tiiu Sild 17. juuli 1958 – 16. veebruar 2012 |
Pärast pikka haigust lahkus 16. jaanuari varastel tundidel meie hulgast Tiiu Sild, tunnustatud teaduse populariseerija ja Ahhaa teaduskeskuse rajaja.
Ta lõpetas kunstikallakuga Tallinna 46. |
Ludvig Raudsepp 21. märts 1922 – 27. jaanuar 2012 |
| Ainult paar kuud enne oma 90. sünnipäeva katkes Eesti maaülikooli kauaaegse õppejõu emeriitdotsent Ludvig Raudsepa elutee. |
|
| Viktoriin EL 2012/3 |
|
Viktoriinisari „Teadusaasta Eesti Looduses” |
Eesti Looduse viktoriinisari „Teadusaasta Eesti Looduses” on teadusaasta üritus, millega soovime juhtida tähelepanu Eesti loodusteadustele ja -teadlastele, samuti Eesti looduse tundmisele.
Viktoriinisari on mõeldud 4.–12. |
|
| Kroonika EL 2012/3 |
|
EKO vaidlustas Suure väina veo korralduse |
| Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) teatas 17. veebruaril, et koja liikmed ja Eesti terioloogia selts on esitanud vaide sõitjate ja veoste üle Suure väina veo kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande heakskiitva otsuse kohta. |
Mõisakoolid on löönud särama |
| 22. veebruaril avas Norra suursaadik Lise Kleven Grevstad Eesti rahvusraamatukogus väikese, aga uhke näituse „Mõisakoolid – särama löönud pärlid”, mida saab vaadata 17. |
Eesti maaülikooli tehnikamaja on nüüd loodushoidlik |
| 17. veebruaril avati ametlikult Eesti maaülikooli (EMÜ) äsja renoveeritud tehnikamaja (Kreutzwaldi 56). |
Tammsaare juurde toodi jääskulptuurid |
1. veebruaril avati Tallinnas Tammsaare pargis jääskulptuuride näitus.
Näha sai skulptor Elo Liivi meisterdatud põhjakotkast, Leena Kuutma siili, Ekke Väli kala püüdvat hunti ning Henry Timuski põhjakonna. |
Ostupalavik ERM-is |
| Eesti rahva muuseumi (ERM) näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) avati 17. |
Algab rahvusvaheline metsandusviktoriin |
Veel on veidi aega registreeruda metsandusviktoriinile „Noored Euroopa metsades”, mille eesmärk on suurendada õpilaste teadmisi Euroopa metsadest, metsandusest ja looduskaitsest.
Võistlus, mis koosneb kahest voorust, korraldatakse teist aastat – tänavugi üheteistkümnes Euroopa riigis. 2010. |
Strateegilise planeerimise abimees |
Säästva Eesti instituut (SEI) on koos partneritega välja töötanud veebipõhise töövahendi (www.toolkit.balticclimate.org), mille eesmärk on pakkuda Läänemere piirkonna kohalikele omavalitsustele, maakondadele ja ettevõtetele tuge, et arvestada kliimamuutuste mõju strateegilisel planeerimisel.
Praegu ei tajuta Läänemere piirkonnas kliimamuutusi veel kuigi tõsise hädaohuna, aga järgmistel kümnenditel võib mõju suureneda ka siin: nii otseselt muutunud ilmaoludena kui ka kaudselt mujal maailmas toimunud muutuste tagajärgedena.
2008. aasta lõpus 23 partneriga koostöös käivitatud projekti „Baltic Climate” üks eesmärke oli kaasata kohaliku tasandi otsusetegijaid ja teisi huvirühmi kliimamuutusi arvestavasse planeerimisse. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
