|
 |
Eesti Loodus 05/2002 | SISUKORD
| EUROOPA HARULDUSED EESTIS EL 05/2002 |
|
Püst-linalehik |
| See metsastepist pärit taim on leidnud Eestis sobivaid kasvumaid kuivadel lubjarikastel looaladel, kus jagub ka piisavalt valgust. Ta pole siin küll kadumisohus, ent vajab siiski tähelepanu: teda ohustab ühelt poolt kasvukohtade hävitamine maaparandustöödel, teiselt poolt pealetungiv võsa. |
Rääbis |
| See väikest kasvu lõheline vajab jahedat hapnikurikast vett ning marja haudumiseks viit-kuut rahukuud püsiva jääkatte all. Niisiis pelgab ta reostunud vett ning soojavõitu talvesid. |
|
| KAITSEALAD EL 05/2002 |
|
Andsu järvede maastikukaitseala |
Haanja kõrgustiku põhjaserval, Võru linnast veidi lõuna pool paiknevad teineteisest vaid poolesaja meetri kaugusel Andsu sõsarjärved Edejärv ja Perajärv. Varasemal ajal on seal ilmselt olnud üks suurem veekogu, mis veel mõnekümne aasta eest suurvee aegu oma endist palet ilmutas. |
|
| ESSEE EL 05/2002 |
|
Miks taimeteadus, siin ja praegu? |
| Kord hääletasin Tartust Tallinna. Sain auto peale, kus juba üks hääletaja sees istus ja agaralt juhile rääkis, kuidas maailma asjad tegelikult on: “Ma ei saa aru, miks inimesed bioloogiat õpivad ja sellega tegelevad? |
|
| ARTIKLID EL 05/2002 |
|
Siberi katk kui bioloogiline relv |
| Ammu tuntud haiguse tõstsid tähelepanu keskpunkti mullused terrorismiaktid Ameerika Ühendriikides, aga ka mujal maailmas, kus siberi katku tekitaja eoseid levitati postside vahendusel. Kirjapaanika jõudis otsapidi Eestissegi. |
Maastikud maa ja mere piiril |
| Eesti looduse üks põhilisi rikkusi – väga vahelduv maastik – on kujunenud nii maastike enda arengu kui ka sajandeid kestnud inimtegevuse koosmõjul. Ulatuslike sooalade ja künklike moreenmaastike kõrval äratavad tähelepanu meie rannikumaastikud, kus areng toimub maa ja mere piiril. |
Väinamere rannik looduskaitse muutlikes tuultes |
| Ranniku pärandmaastikud toimivad järjepidevalt vaid katkematus ahelas, mis algab taimekooslustest, jätkub põllumajandusloomade ja väiketööstuse tasandil, ning lõpeb “püramiidi tipus” tarbijaga. Ent tarbijat meelitavad rannikule suurel määral just needsamad pärandmaastikud. |
Vilsandi rahvuspark: inimese jaoks |
| Vilsandi esitab kohalikele elanikele pidevalt väljakutseid. Raskete tingimuste tõttu on inimene muutunud selle kaitseala saartel tõeliseks harulduseks. |
|
| TOIMETAJA VEERG EL 05/2002 |
|
Vaata maailma lapsesilmadega ja usu, mida näed |
Selle aasta looduskaitsekuul oleme tähelepanu alla võtnud lapsed: tunneme huvi, kuidas nemad loodusesse ja selle ümber toimuvasse suhtuvad; oleme nõuks võtnud neid suunata. See on ka ainus lootus, sest praegu valitseva põlvkonna eelkõige rahale orienteeritud mõttemalli muuta me tõenäoliselt ei suuda.
Kõige pisemate loodusevaadet on Edgar Valter juba väga tõhusalt mõjutanud, sest ta ise oskab näha ümbritsevat lapsesilmadega. |
|
| INTERVJUU EL 05/2002 |
|
Lapsed loodusesse |
| Seekordsel looduskaitsekuul, mis algab looduskaitsepäeval 12. mail ja kestab ülemaailmse keskkonnapäevani 5. |
|
| POSTER EL 05/2002 |
|
Kodumaastikul |
| Minu maakodu asub Matsalu lahe põhjakaldal. Mõnusa äraolemise kõrval on see paik võimaldanud ka looduslähedust. |
|
| EL KÜSIB EL 05/2002 |
|
Keda hakkab harima 8. aprillil loodud Tartu keskkonnahariduse keskus? |
| Sihtasutuse Tartu Keskkonnahariduse Keskus asutasid Tartu linn, Eesti põllumajandusülikool, Eestimaa looduse fond, AS Tartu Veevärk, Eesti ornitoloogiaühing, Eesti roheline liikumine, Tartu üliõpilaste looduskaitsering ja Peipsi koostöö keskus. Sihtasutuse nõukokku kuulub kaheksa liiget ja esimeheks valiti 12. |
Kas hariliku hahaga on lahti midagi ebaharilikku? |
Wetlands Internationali merepartide töörühma Läänemaal Roostal toimunud nõupidamisel, kus osalesid 15 riigi spetsialistid, oli tõesti põhjust kõige enam kõnelda just hariliku haha kaitsest.
Kõige suuremad tagasilöögid on sellel liigil olnud Hollandi vetes Waddenzees – padumeres, kus hahk talvitab. Eriti viimase viie aasta jooksul on seal ette tulnud hahkade hulgisuremist: mõnel talvel on rannast leitud kuni 30 000 surnud lindu. |
|
| REISIKIRI EL 05/2002 |
|
Vestmann alati peal - ja piibelehti seal polegi |
| Inimmälu on naljakalt valiv. Kui küsida linna, mille vulkaanist lähtunud ollused on enda alla matnud, siis – olen valmis üks-sajale kihla vedama – nimetab vähemalt 99 protsenti vastajaid Pompejid. |
|
| METSAKAHJURID EL 05/2002 |
|
Vaid osa üraskitest on metsakahjurid |
| Metsakahjuri sünonüümiks muutunud üraskid on tegelikult osa looduse mitmekesisusest. Ainult mõned liigid osutuvad tormide ja põudade järel hulgi sigides metsakahjuriteks. |
|
| UUS EL 05/2002 |
|
Natura-alade esmavalik tehtud |
| 1. aprilliks sai keskkon-naministeerium valmis Euroopa Liidu loodus- ja linnuhoiualade võrgustiku Natura 2000 alade esialgse valiku. Igasse maakonna keskkonnateenistusse ja omavalitsusse riputatakse kuuks ajaks üles tulevaste Natura-alade kaardid, kus nendega tutvuma ja neid kommenteerima on oodatud nii maaomanikud kui ka teised asjast huvitatud. Natura 2000 alade keskne osa on praegused kaitsealad. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
