|
 |
Eesti Loodus 05/2004 | SISUKORD
| TÖÖJUHEND EL 05/2004 |
|
Kuidas määrata oma asukohta kaardil? |
| Usutavasti ei leidu Eestimaal kodu, kus poleks kas või üht maakaarti. Arvutikasutus tõi 20. |
Mängime valgusega: hajutid ja peegeldid |
| Kas lähivõte õnnestub või kukub läbi, oleneb otseselt fotograafi valikutest. Vastupidi tavalisele loomade või lindude pildistamisele, kus juhus mängib oma osa, on lähipildistus aeglane ja läbimõeldud tegevus. |
|
| intervjuu EL 05/2004 |
|
Liigikaitse peab põhinema looduskaitsebioloogial |
| Asko Lõhmus on sündinud 1974. aastal Tartus. |
|
| matkarada EL 05/2004 |
|
Tilleorg on lilleorg |
| “Kas sina oled juba Tilleorus käinud?” Just nõnda, matkasära silmis, on mind sel kevadel kõnetanud nii mõnedki hõimlased ja tuttavad. Entusiasm on teadagi nakkav. |
|
| EL KÜSIB EL 05/2004 |
|
Mida tõi Rohelisele Väravale kaasa uus aasta? |
| Keskkonnameediaagentuurile Roheline Värav on selle aasta algus olnud väga tormiline: muutusi on tulnud uksest ja aknast. Kõige suurem muutus leidis aset agentuuri eestikeelses uudisteportaalis www.greengate.ee. |
Mis muutub uue looduskaitseseaduse vastuvõtmisega? |
| Uus looduskaitseseadus on Eestis tegelikult kuues: esimene võeti vastu 1935. Viimane, kaitstavate loodusobjektide seadus jõudis kehtida peaaegu kümme aastat. |
|
| aasta puu EL 05/2004 |
|
Hall lepp sobib toiduks Kaug-Ida tammeseenele |
| Halli leppa raiutakse meil vähe, sest tema puiduga ei osata suurt peale hakata. Üks paljudest võimalustest: lepanottidel ja lepa saepurul kasvab hästi väärtuslik söögiseen ðiitake. |
|
| reisikiri EL 05/2004 |
|
Pildikesi igavese suve saartelt Kanaaridelt |
| Kadunud Atlantis, maapealne paradiis – nii on aastasadu nimetatud Aafrika looderannikust vaevalt saja kilomeetri kaugusel asuvaid vulkaanilisi Kanaari saari. Kolmeteistkümnest saarest ja kaljunukist on inimesed asustanud seitse suuremat saart. |
|
| essee EL 05/2004 |
|
Harrastushumanisti kirjand looduse teemal |
| Kõigepealt nägin esiplaani, siis keskplaani ja veidi silmi kissitades lõpuks ka tagaplaani ning sain aru, et olen sündinud Eestisse. Haljas aas, lambad, järved, veski, taamal mäed – muidugi on see kodumaa, Eesti. |
|
| kaitseala EL 05/2004 |
|
Silma looduskaitseala |
Silma looduskaitsealale tasub tulla eelkõige lindude kevad- ja sügisrände aegu: siis saab vaatetornidest näha korraga kümneid tuhandeid lahesoppides ja rannikulõugastel peatuvaid linde.
Silma looduskaitseala paikneb Lääne-Eesti ühe omapärasema loodusega piirkonnas – Haapsalu Tagalahe ja Noarootsi rannikulõugaste südames. |
|
| artiklid EL 05/2004 |
|
Lehmja tammik, meie pärandvara |
Lehmja tammik on väärispaik, mille tekke- ja kujunemislugu ning praegune seis annavad mõtlemisainet nii loodushuvilisele kui ka rahvatraditsiooni austajale. Pärimuste järgi on ta püha hiis, kuulsaks saanud kui tammedeks moondatud pulmarong, ning äratanud huvi mõnegi haruldase ja kaitstava liigi leiukohana.
See üks vähestest allesjäänud Eesti tammikutest asub Tallinna lähistel Jüri alevikus. |
Apteegikaan, kena vereimeja |
| Eestis elavast 18 kaaniliigist on kõige kuulsam kahtlemata apteegikaan (Hirudo medicinalis). Kaanid on rõngussid, nagu vihmaussidki. |
Lepidopteroloog ja bioloogiateoreetik Wilhelm Petersen 150 |
| Selle aasta 12. juunil (vana kalendri järgi 31. |
Eurolätted. Natura 2000 loodushoiualad Eestis |
Eestis loodushoiualadena arvele võetud allikatest ja allikaaladest on 17 rahvusvahelise tähtsusega. Ent kõik väljavalitud esindavad meie loodusväärtusi Natura 2000 võrgustiku lülina.
Allikaid – põhjavee loodusliku väljavoolu kohti maapinnal – on Eestis teada umbes kolm tuhat [2]. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
