Eesti Looduse fotov�istlus
07-08/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
TJUHENDID EL 07-08/2002
Snniku-ussid kgilaual

Mida teha kohvipaksuga vi mdanema linud puuviljadega? Linnainimene viskab need loomulikult WC-potti ja tmbab vee peale. Hoopis kasulikum ja koloogilisem on pidada toas klaasanumas sbralikke koduloomi, snniku-usse (Eisenia foetida), kes ttlevad orgaanilise taimse materjali vrtuslikuks kompostiks. Peale usside vajame sobivas suuruses anumat ning loomulikult armastust oma uute koduloomade vastu.

Vihmausside abil komposti valmistamine (vermikompostimine) on maailmas vga levinud. Ameerika hendriikides ja Inglismaal on vimalik neid usse lausa telefoni teel koju tellida. Eestis pole veel nii kaugele jutud. Telefonitsi tellida pole tarviski, vtke parem tuttava memme vi taadi kompostihunnikust endale paar vingerdavat spra. Vib ka ELF-ist lbi astuda ja alustuseks vajaliku koguse ussikesi tasku pista.

Snniku-ussi kutsuvad eestlased kige sagedamini punaseks vihmaussiks. Kalamehed hindavad teda krgelt. Igasugu teiste vihmausside kasutamine vermikompostimiseks pole soovitatav, sest neile ei meeldi sellises keskkonnas elada. Snniku-ussid aga ei taha elada tavalises toitainetevaeses mullas.

Usside koduks sobib 3050 cm sgavune puit-, klaas- vi plastanum. Snniku-ussid elavad meelsamini mulla lemistes kihtides, seega ei maksa valida eriti sgavat nud. Lihtsaim on vtta mni kasutusest krvale jnud akvaarium, puidust kast vi plastist nu. Sobiva suurusega anuma valikul peab silmas pidama, mida ja kus kompostima hakatakse. Ainuksi kgijtmeid kompostides tuleb he inimese kohta arvestada vhemalt 0,15 m2 anuma pinda. he liitri mulla kohta peaks algul olema umbes 5070 ussi. Neid pole vaja tpselt le lugeda, sest soodsates tingimustes paljunevad nad paari kuu jooksul mitu korda ja hoiavad oma arvukust vastavalt toidu ehk jtmete hulgale.

Kompostikasti ei tasu asetada otsesesse pikesevalgusse ega kohtadesse, kus on oht ra klmuda vi jda vihma ktte. Ussidele ei meeldi valgus, seega pole karta, et nad oma pesast vlja roniksid ja mda korterit vingerdama hakkaksid. Nad ei tule ka valguse ktte sma, seetttu on soovitatav kompostitavad jtmed alati mulla alla pista vi mullaga katta. htlasi vldite nii ebameeldivat lhna ja krbeste levikut.

Vlitingimustesse vib ussikestele ehitada soojustatud kompostikasti, et aktiivne kompostimine jtkuks ka talvel. Eestis elavad ussid talve ka vlitingimustes le, kookonis sobivaid koorumistingimusi ootavad ussibeebid on suure vastupanuvimega. Ometi ei toimu sel juhul aktiivset kompostumist. Ideaaljuhul peaks olema kaks kompostrit: ks toas toidujtmete ja teine ues igasuguse aiaprahi jaoks.


Ussikesed vajavad pidevat hoolt ja armastust nagu teisedki koduloomad. Neil peab olema piisavalt sa ja niiskust. Ussikestele maitsevad juur- ja puuviljad nii vrskelt kui ka riknenult. Sama hsti sobivad ka igasugused juur- ja puuviljade koored, kapsalehed, munakoored, majapidamispaber jne. Sibul, kslauk ja apelsinikoored vivad osutuda suuremaks probleemiks inimesele kui ussidele. Tsitrusviljad on happelised ja vivad soodustada dikakrbseid, kuid selle vastu aitab jtmete korralik mullaga katmine. Samuti vib usside toidulauda mitmekesistada toa- ja likelilledega (rooside ogad pole neile liiga teravad). Teepakkidelt tuleb eemaldada metallist klamber. Ussid svad igasugust orgaanilist taimse pritoluga materjali, milles on lmmastikku (N) vhemalt ks protsent. Seetttu ei tasu usse ainult kontori- vi ajalehepaberi dieedil pidada, mitmeklgsus on neile samuti oluline. Snniku-ussid jaksavad pevas jtmeid sa kuni poole iseenda kaalust, seega peaks jtmete ja ussikeste suhe olema 2 : 1.


Svad Ei s
Juur- ja puuviljad ja nende koored Liha- ja piimatooted
Teepakid (ilma metallklambrita) Rasvased toidujtmed
Kohvipaks Praadimisest jrele jnud li
Majapidamispaber, ka kontori- ja ajalehepaber Kilepakendid

Kuidas kompostimuld kastist ktte saada? Selle jaoks on kaks levinud meetodit. ks vimalus on paar ndalat enne komposti eemaldamist jtmeid vaid kasti hte nurka panna. Ussikesed liiguvad selle aja peale kasti hest otsast teise ning niiviisi saab ussivaba mulla eraldada. Thelepanu prake kookonitele, milles on ussibeebid. Kookon meenutab tatratera, kuid suuruselt on see umbes poole viksem. Need tasub jtta alles.

ELF on senini kasutanud teist meetodit, mis seisneb selles, et kallame kogu akvaariumi sisu ajalehele ja sordime ksitsi. See on vga atraktiivne tegevus. Ussikesed, kes tavaliselt paiknevad kobaras koos, asetame akvaariumisse koos veel kompostimata jtmete ja mningase koguse mullaga tagasi. Valminud kompostiga vetame toalilli.

hel loomal on kll nii emas- kui ka isassugurakud, kuid ometi lheb jrglase saamiseks vaja kahte ussi. Kookonitesse jvad ussibeebid vhemalt paariks ndalaks, talvel isegi kauemaks. Noored ussid on esialgu valget vrvi. Usside eluiga kompostikastis on umbes aasta. Surnud ussi niisama lihtsalt ei thele ei panegi, sest ta sisaldab nii nagu kurk 90% vett ja muutub seega kiiresti komposti osaks.

Ussikesed on ELF-i kontoris oldud aja jooksul saavutanud ldise populaarsuse. Ttajad annavad kik tekkivad orgaanilised jtmed ussidele. Vastutasuks vib igaks vajaduse korral ussikesi kalapdmisel kasutada. Nu ja abi usside kasvatamise kohta saab ELF-i kontorist.


Anu Knnusaar (1979) on EPM keskkonnakaitse instituudi magistrant, Eestimaa Looduse Fondi keskkonnajuht.



Anu Knnusaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012