Eesti Looduse fotov�istlus
07-08/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
ARTIKLID EL 07-08/2002
Quo vadis, vana paber?

Vanapaberi ehk makulatuuriga seostub paljudel esimesena ilmselt kooliaegne KT ehk hiskonnakasulik t, mille phisisu oli vanapaberi vistukogumine. Innukas paberikogumine aitas sageli ka kitumishinnet parandada. Mnelgi usinal ahikttega korterist prit pilasel, kes ei saanud kodus kogunevat vanapaberit kooli tuua, vaid pidi sellega tuld hakatama, tuli aga leppida sootuks viletsama kitumishindega. Tnapeval saaks suur osa linnainimestest mitterahuldava hinde.

Paberi valmistamise mttele tuldi 2. sajandi Vana-Hiinas [3]. Paberit valmistati puukoorest, kaltsust, vrgurbalatest, bambuselaastudest ja veest. Uhmerdatud ja hrutud mass kallati htlase kihina vormi. Peeneks hrutud puukoore ja kaltsude kiud segunesid omavahel ja moodustasid tasase kihi. Nd ji vaid mrg ja mure leht vormist vlja vtta, see phjalikult pressi alt lbi lasta ning kuivatada. Muidugi mista tehti kik td ksitsi. Pikkade sajandite jooksul, mil paberivalmistamise oskus Hiinast Euroopasse judis, muutusid nii tehnoloogia kui ka kasutatav toormaterjal. Philine tooraine oli linane kaltsumaterjal, mis oli odav ja kergesti kttesaadav. Milliseid materjale lisasid linasele kaltsule Eesti paberiveskid, pole teada. Suure veekulu tttu ehitati paberiveskid veerohkete jgede kallastele, Eestis kerkisid esimesed neist Emaje, Vhandu ja Hrjapea rde.

Praegusajal on raske uskuda, et kunagi ilma paberita ldse hakkama saadi. Paber saadab meid kikjal ning selle olemasolu on meie jaoks peaaegu sama elementaarne kui hu ja vee eksistents. Kust ta tuleb ja kuhu ta lheb, sellele me argielus suurt ei mtle.

Koguda on kasulik. Peale KT meenub vanapaberist rkides paberi taaskasutus kui osa sstvast tarbimisest. Vahel vib nha loosungit, mille kohaselt 70 kilogrammi vanapaberi kogumisega sstate he puu. Tegelikult asi nii lihtne muidugi pole. Paberitstus tarbib sageli niteks ehitus- ja mblitstuse ning metsaharvendamise ja saekaatrite tootmisjke. Paberi tootmiseks ei kasutata uhkeid tammepuid, vaid tavalist kuuske ja mndi. Troopilise vihmametsa puud aga ei sobi paberi valmistamiseks ldse.

Kuigi mnevrra propagandistlik lhenemine kipub asju le dramatiseerima, on vanapaberi kogumine siiski nii majanduslikult kui ka loodushoidlikult mttekas. Vib julgelt elda, et valdav osa Eesti tealisest elanikkonnast ttab kontorites, seda eriti linnades, kus ka ahikttega kortereid ja elamuid on vhe. Kontorite prgikastide sisust moodustab paber umbes 8090 protsenti ja enamasti lheb see otseteed prgimele [2]. hte prgikasti mahub umbes neli kilo paberit ja ega sinna sel juhul suurt midagi muud mahugi. Kui aga paber koguda eraldi kogumiskasti, saavad nii kontor kui jtmekoguja ladestus- ja veokulude arvelt mrkimisvrselt kokku hoida. Kogumiskast peab olema selline, et paberilehe saaks sinna panna kgardamata, sest kokkukgardatud paberileht vtab kmneid vi isegi sadu kordi rohkem ruumi: nii lheb paberikogumine mrksa kallimaks. Paberi kogumine ongi mberttamisprotsessi esimene aste. Euroopas lheb taaskasutusse umbes pool tekkinud vanapaberist.

Kuhu paber panna? Jtmekitlus kuulub kohaliku omavalitsuse pdevusse. Seetttu on Eesti eri linnades ja valdades jtmekitlus, sh. vanapaberi kogumine lahendatud erinevalt.

ks Tallinna suurimaid vanapaberi ja -papi kogujaid Ragn-Sells AS alustas seda 1996. aastal. Peamine osa kokku korjatud vanapaberist on papp, mis tuleb eelkige kaubandus- ja tstusettevtetelt. Vanapaber paigutatakse konteineritesse, mida Ragn-Sellsi masinad regulaarselt thjendavad. Elanikelt tuleva vanapaberi osathtsus on kesine. Tallinlased saavad vanapaberit tasuta ra anda, kuid seda vimalust ei kasutata kuigi innukalt. Selle aasta 15. maist justunud Tallinna jtmehoolduseeskiri [5] kohustab vhemalt viie korteriga kinnistuid koguma vanapaberit ja pappi eraldi mahutitesse. Seetttu vib oletada, et peagi kogumismahud suurenevad. Vanapaberi eraldamine olmejtmetest vhendab prgiveo hinda. Olmejtmete ladustamine ongi tegelikult kige kulukam ning kallineb lhima 45 aasta jooksul mrkimisvrselt uute kulumahukate prgilate rajamise tttu.

Tallinnas on vimalik kasutada Infokaitsessteemide teenust. Selle kaudu lheb samuti kogu paber uuesti tootmisse. Konfidentsiaalsed dokumendid pannakse lukustatud vi plommitud kogujatesse, mis avatakse videokaamera valve all tehases ning paberid purustatakse imepisikesteks tkkideks. Saadud paberimass edastatakse peamiselt AS Tallinna Sekto kaudu paberitehastele. Tavaline vanapaber kogutakse eraldi konteineritesse ning firma maksab vaid raveo eest.

Tartus korraldab jtmekitlust linnavalitsus. Tartu linna jtmeinfo kodulehe [1] andmetel on linnas on 30 eraisikutele meldud vanapaberikonteinerit, neist kolmandik Annelinnas. Linna peamine lepingupartner on Cleanaway AS (endine SAB), kes thjendab nii linna les seatud siniseid kui ka oma rohelisi vanapaberikonteinereid ning annab nende sisu le Sektole. Tartus kogutakse praegu umbes 140 tonni vanapaberit aastas ning mahud suurenevad iga aastaga. Ettevtetelt koguvad paberit Ragn-Sells ja Cleanaway, samas vivad kik firmad ja eraisikud tuua oma vanapaberi otse Sektosse, kus selle eest makstakse 200 krooni tonnist.

Mnes teiseski Eesti linnas, niteks Haapsalus, Tril ja Paides saab vanapaberi viia spetsiaalsetesse kogumismahutitesse. Vga vikestes kogustes ostab vanapaberit kokku ka Rpina paberivabrik, mis igasuguse kaltsu kokkuostuga on inimesi rmustanud juba ammustest aegadest. Tehti ju tollal paberit kaltsumaterjalist. Tnapeval saab Rpina paberivabrik oma tooraine, s.o. vanapaberi eesktt trkikodadelt ja pakendajatelt ning vhesel mral ka eraisikutelt, kes toovad Rpinasse oma vanu ajalehti ja ajakirju. Rpina paberivabrik maksab vanapaberi kilo eest 30 senti; kogutud makulatuurist toodetakse pappi ja joonistuspaberit.


Eesti suurima vanapaberikoguja AS Tallinna Sekto sorteerimisjaam on sihtpunkt nii Ragn-Sellsi ja Cleanaway vanapaberiautodele kui ka Infossteemide purustatud dokumenditkkidele. Iga koorem sorteeritakse ja pressitakse seejrel kokku. Pressitud paberimass ei j muidugi lattu seisma, vaid Sekto toimib ka jaotuspunktina. Olenevalt paberi liigist lheb see edasi eri sihtkohtadesse. Niteks Tallinnas tehakse ajalehepaberist soojustusmaterjali, tselluvilla, Plva kandis aga toodetakse meie paberist pappi. Vanapaberit kasutavaid vikeettevtteid on Eestis veelgi. Peamiselt lheb Eestis tekkinud vanapaber siiski Leetu, kus sellest toodetakse lainepappi; Soome, kus valmistatakse tualettpaberit ning Ukrainasse, kus tehakse samuti pappi ja tualettpaberit.


Peotis tuhka rikub kogu supi. Eestis kogutakse umbes 800 tonni vanapaberit kuus, seega ligi 10 000 tonni aastas. Kogujate ja ttlejate arvates on Eestis potentsiaali koguda aastas veel 20 000 tonni. Teline mnaperiood oli Eesti vanapaberimajanduses mned aastad tagasi. Nd on turg n.-. korrastunud ning kogumismahud kasvavad iga aastaga. Ent nukogudeaegseid kogumismahte ei suuda kapitalistlik hiskond saavutada enne, kui vanapaberi hind maailmaturul oluliselt tuseb. Vanapaberikogujad ise soovitavad vanapaberi raandmise vimalust agaramalt kasutada. Mnigi ajaleht pleb kll hsti, ent enamasti ei tasu klantslehtede ja reklaammaterjalide ahjutoppimine end ra, kuna tuhka tekib kiiremini, kui juate ahju ktta.

Ehkki hiskonnakasulik t on ammu unustatud, ei vi sugugi vita, et inimesed ei hooli vanapaberi kogumisest. Kik vanapaberit ja papi koguvad ettevtted kinnitavad justkui hest suust, et inimesed on sel alal teadlikumad ja konteinerid tituvad ha kiiremini. Samuti on ha paranenud kogutava materjali kvaliteet: klbmatut prahti, mis rikub kogu konteineri sisu, satub mahutisse jrjest vhem. Justkui kokkulepitult aga juhitakse thelepanu tsisele probleemile: vib kll olla, et kmme inimest nevad vaeva, tuues konteinerisse korralikult sorteeritud ja klblikku pabermaterjali, ent siis tuleb ks ja viskab sinna niteks pooliku piimapaki, krvanud kassi vi kitkutud kana ning kogu kaup on rikutud ja lheb prgimele. Tetrapakke ja muid kilekihtidega vaheldumisi papikihtidest materjale muide ei tohigi vanapaberi hulka panna.

Papist paberit ei saa. Vanapaberi kogujad, ttlejad ja paberitstused eristavad olenevalt klassifikatsioonist umbes poolsada vanapaberi fraktsiooni, niteks lainepapi jgid kaubanduskeskustest, puhtad trkivrvita kriitpaberi vi kontoripaberi jgid trkitstusest, ajalehed ning ajakirjad jne. Eri sorti vanapaberit kasutatakse eri laadi toodanguks. Kigest kike ei saa. Niteks majapidamises tekkinud vanapaberist ajalehtedest, kartongist ja lainepapist ei saa toota trki- ja kirjapaberit, kll aga tehakse neist edukalt mitmesuguseid pakkematerjale.

Ndisaegne mberttusprotsess ei ole kuigi energiamahukas ning lisatavad materjalid on keskkonnasstlikud. Ttlusprotsessi lejke kasutatakse vahel teistes tstusharudes; neid saab energia tootmiseks pletada vi prgimele viia. Siiski ei ole paberikiu eluiga igavene. Igal mberttamisel kiu tugevus vheneb ning prast kuuekordset ttlust seda enam kasutada ei saa. Lne-Euroopa paber ongi juba nii korduvalt kasutatud, et ei taha koos psida ja seeprast on Ida-Euroopast prit paar korda kasutatud hsti silinud paberikiud seal kandis sna krges hinnas.

Laias laastus sarnaneb paberittlusprotsess toorpaberi tootmisprotsessiga. Peamine erinevus seisneb selles, et taaskasutatavad paberikiud tuleb enne puhastada. Esimese sammuna vanapaber sorteeritakse ja viiakse paberitstusesse. Seal purustatakse see peeneks ning eemaldatakse suured segavad osised, nagu klambrid, plast, klaas jne. Seejrel kiud puhastatakse, saadud mass filtreeritakse ja selle omadusi kontrollitakse, et see ikka oleks paberi tootmiseks sobiv. Teatud kasutusviiside jaoks (millimeetripaber, hgieenitarbed) tuleb ka tint eemaldada. Nd on kiumass paberi tootmiseks valmis. Olenevalt toodetava paberi liigist lisatakse massile teatud hulk toorkiudu. Mned paberiliigid, niteks ajalehepaber ja lainepapp, tehakse tielikult vaid mberttatud materjalist. Prast paberi kasutamist saab seda taas tdelda ning kogu protsess kordub.

Rpina paberivabrikus kasutatakse joonistuspaberi tootmisel sorteeritud puhast ilma trkivrvita valget paberit. Puhastatud paberimassile lisatakse kemikaale, titeainet kriiti, trklist ja valgendajat. Saadud mass jahvatatakse kiuks, puhastatakse ja pannakse selale. Selal moodustub mrg paberikangas, sellest pressitakse vesi vlja, kuivatatakse, silutakse, keritakse rullideks ning ligataksegi lehtedeks.


Ringiga kontorisse ja koju tagasi. Ehkki me sellele ise sageli ei mtle, kasutame tdeldud paberist toodetud materjali sna sageli. Niteks kikvimalikke pakendeid: filmirullide karbid, pliiatsikarbid, pappkastid. Samuti on mberttatud paberist tehtud valdav osa tualettpaberist, ajalehepaberist, reklaammaterjalidest, voldikutest. Ka mitmesuguste ehitus- ja soojustusmaterjalide valmistamisel kasutatakse vanapaberit.

Eestis on vimalik osta ka kvaliteetseid kontoritooteid, mida mb AS Papyrus. Taani tehases Dalum Papir valmistatud paberi tootemargi nimi on Cyclus ning enamik selle sarja tooteid on tielikult tehtud taaskasutatavast paberist. Sortimendis on olemas nii kontoritooted (A4, mbrikud) kui ka suured trkilehed. Cycluse eri paberisorte kasutatakse ajakirjade, plakatite, reklaammaterjalide, kataloogide, voldikute jne. trkkimiseks. mberttatud paberit saab tarvitada ka printerites ja koopiamasinates.


Tname: Ragn-Sells AS-i, Tallinna Sekto AS-i Tartu filiaali, AS Papyrust ja Infokaitsessteeme.


Helen Alume (1975) on geograafia doktorant, Eesti Looduse toimetaja. Vanapaberit hakkas eraldi koguma kooliplves ja teeb seda siiani.



1.

Hoia linn puhtana 2002. Vanapaberi ja -klaasi konteinerite asukohad (2001-2003). http://www.tartu.ee/hlp/jaatmeinfo/kogumispunktid.htm#Klaas
1.2.

Jtmejuhis kontoritele 2002. Tallinna sstva arengu ja planeerimise amet ning Helsingi keskkonnaamet.
1.3.

Paber 2002. http://www.ttg.edu.ee/kunst/tekst/paber.html.
1.4.

SEI 2002. EV Keskkonnaministeeriumi lepinguline t leriigilise pakendi - ja pakendijtmete kogumis- ja taaskasutusssteemi kivitamise majanduslike arvestuste koostamine.
1.5.

Tallinna jtmehoolduseeskiri 2002. Tallinna sstva arengu ja planeerimise amet.



Helen Alume
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012