Eesti Looduse fotov�istlus
07-08/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
ARTIKLID EL 07-08/2002
Kaali ja Kpu, kivid ja klint - tavalised Eestis, unikaalsed Euroopas

Eesti geoloogid on viimasel ajal innukalt pdnud vlja selgitada neid Eesti thelepanuvrseid geoloogilisi loodusmlestisi ehk geotoope, mis viksid esindada Eestit Euroopa geotoopide kaitse kontekstis. Tehtud valik 25 geotoopi iseloomustab eelkige neid mlestisi, mida Eesti geoloogid ja loodusesbrad on aegade jooksul vrtuslikuks pidanud.

ProGEO (The European Association for the Conservation of Geological Heritage), mille Phja-Euroopa trhma tegevuses on Eesti geoloogid viimastel aastatel aktiivselt osalenud, on seadnud oma peamiseks sihiks seista hea Euroopa mitmekesise maastikupildi ning fossiilide ja mineraalide leiukohtade silimise eest. Seega tegeleb hendus geoloogiliste loodusmlestiste ehk geotoopide kaitsega. Geotoopidena ksitleb ProGEO maastikke, maastike osi, mineraale ja fossiile ning nende leiukohti.

Eesti geoloogid on kaks aastat Eesti nimekirjaga tegelnud. Eesti geoloogiakeskuse kodulehekljele pandi vlja Eesti esinduslikemate geotoopide esialgne nimistu, mille kohta oli vimalik oma arvamust avaldada; samas vis nimekirja tienduseks vlja pakkuda uusi geotoope. 1999. aasta oktoobris avaldati koduleheklje aadress koos geotoopide asukohakaardiga Eesti Pevalehes. Prast seda tunti selle veebilehe vastu mrgatavalt suuremat huvi. Nimistusse kogunes 53 geoloogilist loodusmlestist. Et saada teada vimalikult paljude geoloogide seisukohti, korraldati ksitlus Eesti geoloogia seltsi liikmete hulgas. Esimese kahekmne geotoobi kohta oli arvamus vga ksmeelne. Need kik on meie hsti tuntud kohad alates Taevaskojast ja lpetades geoloogide jaoks kuulsate ja veidi salapraste Arukla koobastega.

Lpliku nimistu Eesti esinduslikematest geotoopidest, mis on olulised ka Phja-Euroopa geoloogilise arengu seisukohalt, tegi geoloogiaseltsi geotoopide kaitse komisjon koosseisus Dimitri Kaljo, Tnu Meidla, Avo Miidel, Guido Paalme, Enn Pirrus, Rein Raudsep ja Krista Tht. Komisjoni liikmed arutasid vljapakutud geotoopide nimekirja ksipulgi lbi, kaaludes iga paljandi, rndkivi, koobastiku jms. thtsust nii Eesti kui ka meie naabermaade loodusmlestiste taustal. Lppnimekirja valiti 25 geotoopi. Nende seas on hulganisti alusphjapaljandeid, kolm meteoriidikraatrit, kolm rndrahnu, kolm karstiala, ks koobaste kompleks ja heksa Kvaternaaris tekkinud pinnavormi. Pinnavormide osakaal nimistus sai komisjoni ksmeelse arvamuse kohaselt suur, kuid esimese hooga ei olnud komisjon valmis htegi kaunist maastikukaitseala teisele eelistama vi krvale jtma. Kahtlemata ei ole kik nimekirja valitud geotoobid Phja-Euroopa geoloogilise arengu seisukohalt hesuguse kaaluga, kuid nagu mrgitud, on ProGEO eesmrk silitada ja vrtustada Euroopa mitmekesist maastikupilti ning valikut tehes oligi vaja vrrelda vrreldamatut.


Eesti thelepanuvrseimad esindajad. Kas kik veerandsada vljavalitud geotoopi on just need kige silmapaistvamad terves Phja-Euroopas, ei suuda keegi elda. ht-teist on meil aga nii Euroopale kui ka maailmale kindlasti pakkuda. On ju Eesti meteoriidikraatrid kuulsad le maailma ja Kaali kraatrivlja peetakse efektseimaks kogu Euroopas. Peale selle on Kaali meteoriit kige viimane maailma asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit [5, 6]. Raamatutes Hbevalge [2] ja Hbevalgem [3] toob Lennart Meri meieni Lnemere-rsete maade rahvaprimusi, mis tendavad inimeste mlestusi Kaali meteoriidi plahvatusest.

Phja-Eesti panga jalamil vib heita pilgu rohkem kui 500 miljoni aasta vanusesse geoloogilisse ajaraamatusse. Kambriumi ja Ordoviitsiumi mere ajalugu vib Paldiskist alustades ja Ida-Virumaal lpetades lugeda ligi saja miljoni aasta ulatuses [1]. Pangas avanevad kivimid ja kik neisse talletatud fossiilid on haruldaselt hsti praeguseni silinud see on unikaalne. Viiesaja miljoni aasta jooksul plastilisena psinud Lontova sinisavi paneb imestama mis tahes maailma otsast prit geoloogi.

Siluri klint Saaremaal on aga hoopis teistsuguse mere mlestusmrk. Soojades laguunides kujunenud korallrifid ehivad Saaremaa hsti uhutud pankasid ja virgutavad inimmtet ajas miljoneid aastaid tagasi rndama vi hoopis kujutama ette vilgast elutegevust Maa kaugete piirkondade meredes. Tenoliselt ei erinenud meie Siluri meri praegusaja soojadest rannikumeredest kuigi palju.

Eesti phjarannikul nii tavalised hiiglasuured rndrahnud on mujal Phja-Euroopas liharuldased. lemdunud sajandil andsid Eesti rndrahnud mitmetele geoloogidele inspiratsiooni glatsiaalteooria vljaarendamiseks [7]. Kpu rannamoodustised on aga hed paremini vlja kujunenud ja silinud Lnemere vanade arengustaadiumide tunnusmrgid Lnemere regioonis. Vooremaa voored on hed suuremad kogu Ida-Euroopa lauskmaal. Aegviidu maile on mandrij jtnud maha peaaegu kik vormid, mis paksu jkatte taandumisel (sulamisel) tekkida said. Phjalik levaade Eesti ala geoloogiast ja siinsetest pnevatest pinnavormidest on antud koguteoses Eesti. Loodus [4].



Krista Tht (1955) on Eesti geoloogiakeskuse vanemgeoloog.


1.

Aaloe, Ago; Miidel, Avo 1967. Eesti pangad ja joad. Eesti Raamat, Tallinn: 72.
2.

Meri, Lennart 1984. Hbevalge. Eesti Raamat, Tallinn.
3.

Meri, Lennart 1984. Hbevalgem. Eesti Raamat, Tallinn.
4.

Raukas, Anto (koost.) 1995. Eesti. Loodus. Valgus ja Eesti Entsklopeediakirjastus, Tallinn: 4073; 120175; 218243.
5.

Tiirmaa, Reet 1994. Kaali meteoriit. Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut. Tallinn.
6.

Veski, Siim et al. 2001. Kaali meteorite impact induced ecological catastrophe 800400 BC, as revealed by pollen, XRD, LOI and 14C analyses of peat containing impact ejecta. Martinez-Ruiz, F. et al. (eds.) Impact markers in the stratigraphic record. 6th ESF Impact workshop, Granada (Spain) May 1925, 2001. Granada: 132134.
7.

Viiding, Herbert 1981. Lahemaa kivid. Valgus, Tallinn.



Krista Tht
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012