Eesti Looduse fotov�istlus
07-08/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
ARTIKLID EL 07-08/2002
Mitmed kahepaiksed Eestis hvimisohus

Maikuu algul kolmandat aastat peetud kahepaiksete seminarlaagris osalesid herpetoloogid Eestist, Taanist, Poolast, Saksamaalt, Sloveeniast, Ukrainast, Ltist ja Valgevenest. 8.11. mail peatuti Lne-Eestis Matsalu looduskaitsealal ning 12.16. mail Luna-Eestis Karula rahvuspargis.

Seminarlaagri esimeses pooles veti vaatluse alla kre ja tema peamine elupaik rannaniit. Loodeti leida kret vi talle sobivaid elu- ja kudemispaiku endistelt asualadelt Ruhnust, Kihnust, Hiiu- ja Saaremaalt, Vormsilt ning Vilsandilt, kus kre oli veel paarkmmend aastat tagasi sna tavaline. Kohalikud elanikud olid lhiaastatel ksikuid kresid kuulnud peaaegu kigil saartel, mnel pool isegi sel kevadel. Ainult Kihnus pole viimase kmne aasta jooksul kresid kuuldud ega nhtud.

Plaanitud uurimisretki saatis ebann, sest ised hutemperatuurid olid madalad ning kahepaiksed seetttu vheaktiivsed. Klmadele dele jrgnenud tuulised ja kuivad pevad kuivatasid krekoelmud silmanhtavalt. Kiiresti korraldati krekulleste pstetid. Appi tulid tuletrjujad, kes aitasid kuivavaid kudemislompe veega tita. Paljud krekullesed asustati mber isoleeritud karjripopulatsioonidest taastatud rannaniitudele. Sellega on Eestis tegeldud juba paar viimast aastat LIFE-Nature projekti Lnemere rannaniitude kaitse raames.

Rannaniitude seminaril Penijel esinesid Eesti ja Taani asjatundjad, kes andsid levaate rannaniitude elustikust ning majandamis- ja taastamisvimalustest. Huvilistele tutvustati lihaveiste osathtsust rannaniitude hooldamisel.

Seminarlaagri teises pooles Karula rahvuspargis, Haanja looduspargis ning mujal Luna-Eestis pti selgitada sealseid mudakonna ja harivesiliku elupaiku. Mlemaid liike on Eestis kllaltki vhe uuritud ning praegused levikuandmed sna lnklikud. Nelja laagripeva jooksul juti uurida mitutsada vikeveekogu kopra paisjrvest saunatiigini. Mudakonna mrgati Karula rahvuspargis ning mitmel pool Varstu ja Ruge vallas. Harivesilikku leidus mudakonnast rohkemgi, kuid Karula rahvuspargis ei nnestunud seda liiki tuvastada. Uusi harivesiliku leiukohti leiti Haanja looduspargis.

Tulemused olid oodatust kesisemad. Sadade vikeveekogude uurimine nitas, et ks mudakonna ja harivesiliku hreda asustustiheduse phjusi on sobivate kudemisveekogude puudumine. Enamikus lbiuuritud tiikides ja lompides elasid kalad vi olid need taimestikku tis kasvanud, seega mudakonnale ja harivesilikule sobimatud. Mlema liigi sobiv kudemisveekogu peab olema pikesepaistele avatud, puhtaveeline ning mis kige thtsam, kaladeta, sest kalad toituvad kahepaiksete kudust ja kullestest. Kalad ei s ainult hariliku krnkonna kulleseid, sest need on kibeda maitsega ja kergelt mrgised. Nii aitavad kalatiigid kaasa hariliku krnkonna edukale paljunemisele, ent vlistavad teiste kahepaiksete tulemusliku sigimise.

Peale mudakonna ja harivesiliku loodeti Luna-Eestist leida ka rohe-krnkonna, keda 20. sajandi esimesel poolel kohati siin mitmel pool. Vaadeldi ka Peipsi ja Pihkva jrve rannikuala ning Piirissaart, kus eelmisel aastal taastati kolm rohe-krnkonna kudemisveekogu. Rohe-krnkonna varasematesse elupaikadesse saadeti ekspertrhmad selle liigi parimate tundjatega Taanist ja Valgevenest.

Jupingutustest hoolimata ei nnestunud rohe-krnkonna nha ega kuulda. Kll aga tekitas konnahuviliste hulgas segadust kaerasori, kelle hlitsus sarnaneb ravahetamiseni rohe-krnkonna omaga. Seetttu nuab nende hlitsuste eristamine ka kogenud asjatundjatelt thelepanu.

Kaheksa laagripeva jooksul judis rahvusvaheline seltskond sna kurva tdemuseni: kre, rohe-krnkonn, mudakonn ning harivesilik on meil hvimisohus. Nende kahepaiksete silitamiseks tuleb tegutsema hakata juba praegu.



Riinu Rannap
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012