Eesti Looduse fotov�istlus
2005/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2005/7
Mardikauurija Valentin Soo 100

30. juunil mdus sada aastat he Eesti vljapaistvama asjaarmastaja-mardikauurija Valentin Soo snnist. Kui ksisin 1982. aastal temalt, kas kik plaanid putukate uurimise alal on linud tide, vastas ta, et kik, ainult ei judnud kia Siberis. Valentin Soo saavutas oma eesmrgi luua Eesti liigirikkaim mardikakogu.

Lihulas koolipetaja pojana sndinud Valentin Soo lpetas Tallinna teise reaalkooli 1924. aastal. Seejrel astus ta Tallinna (krgema) tehnikumi ehitusosakonda. Esialgu kavatses ta ppida Tartu likoolis loodusteadust, kuid kahjuks pidi sellest loobuma majanduslikel phjustel.

Tallinna tehnikumi lpetas ta 1932. aastal ehitusinseneri kutsega ja asus tle kmnikuna Hrjapea kollektori ehitusel. Hiljem ttas ta mitmes ehitusasutuses, 1948. aastast alates gaasi, veevarustuse ja kanalisatsiooni trustis, algul kapitaalehituse osakonna juhatajana ning 1963. aastast alates juhataja asetitjana kuni pensionile minekuni. Valentin Soo suri 26. detsembril 1984. Ta on maetud Nmme Rahume kalmistule.


Huvi mardikate vastu tundis Valentin juba koolipoisina. Ta kogus neid koos Harald Habermaniga, hilisema maailmakuulsa mardikatundjaga. Kuni 1945. aastani pdis Soo mardikaid vaid aeg-ajalt ja philiselt suuremaid ja ilusamaid liike. Intensiivset kogumist alustas ta 1946. aastast.

Tutvusin Valentiniga 1953. aasta mrtsis oma kauge sugulase Johannes Milnderi (19001992) kaudu. Vahemrkusena mainigem, et Johannes Milnder oli ks Eesti teenekamaid asjaarmastajast mardikauurijaid. Nimekuju Mielnder tekkis sjajrgsel ajal eksituse tttu passi vahetusel. Johannes Milnderi kogu letab Valentin Soo kogu eksemplaride arvu (vastavalt 35 000 ja 22 000 eksemplari), kuid jb alla liikide arvult (2800 ja 2900 liiki).

Valentin Soo llatas mind oma lahkuse ja abivalmidusega ning eelkige uskumatute teadmistega. Nii Soo kui ka Johannes Milnder olid minu petajad, neilt sain teadmisi mardikate kogumise tehnoloogia, pgikohtade ja kirjanduse kohta. Meie viljakas koost kestis mitukmmend aastat. Mrangute tpsustamiseks kisime koos Johannes Milnderi pool. Need koosolekud aastatel 19691978 andsid meile kolmele palju juurde.

Valentin Soo phimte oli koguda mardikaid ainult Eestist ja mitte avaldada oma uurimiste tulemusi, kuna sellega kaasneb suur ajakulu. Siiski on ta he artikli [5] kaasautor. Samas ei varjanud ta kunagi andmeid oma huvitavate leidude ja pgipaikade kohta.

Soo on Eestile ja Baltikumile esmasleidudena kogunud 218 liiki (avaldatud andmed). Kindlasti on see arv tegelikult suurem, sest mnes ts pole kirjas kogujate nimesid. Niteks Haberman on hes oma artiklis [2] maininud 239 liiki Eestile uusi lhitiiblasi ning kuna Soo nimi on kirjas tnuavaldustes, vib arvata, et osa mainitud liikidest prineb temalt.

Soo kogus kiki rhmi, kuid tema lemmikud olid lhitiiblased (Staphylinidae) liigirikkaim mardikate sugukond Eestis; praegu on teada juba le 800 liigi, enamasti on need viksed ja vga raskesti mratavad. Selle sugukonna hea uurituse eest oleme suures osas tnulikud Soo mahukale mramistle, teadmistele ja teravatele entomoloogi silmadele.

Telise teadlasena ei tundnud ta rahuldust mitte ainult kogumisest, vaid ka mramisest. Ta uuris Eestis eriti vhe tuntud, varjatud eluviisiga pisimardikaid (Cryptophagidae, Lathridiidae, Pselaphidae jt.). Elupaikadest huvitasid teda eelkige tammikud ja introtsonaalsed biotoobid, nagu vanad kruusa- ja liivakarjrid, kruusakngaste lunaservad jne. Soo oli Eesti parim ekspert sipelga- ja mutipesade mardikafauna alal.


Metoodika tiustaja. Valentin Soo leiutas uue termoeklektori [3], millega saab putukaid lehekdust ja muust sellisest vlja korjata. See ainulaadne aparaat on leidnud tunnustust kogu maailmas.

Soo vikeste mardikate prepareerimise viis erines ldkasutavatest. Putukaid pole vimalik pgi peval surmakrambi tttu sirutada ja neid hoitakse prast pki karbis niiskel filterpaberil. Soo tusis hommikul kell 5 ja prast materjali sortimist kleepis mardikad kalakondiliimiga selga pidi pappalustele. Kuivamise ajal lkkas ta aeg-ajalt mardikate tundlad ja jalad laiali, kuni nad lpuks jid vajalikku asendisse.

Soo pidas kahte kontoriraamatut. Esimeses olid registreeritud kik pgid ja andmed (koht, aasta, kuupev, ka kellaaeg, biotoop ja pgiviis). Iga mardikas sai oma esialgse numbri. Kui mardikad olid kuivanud, pani V. Soo nad tassi kuuma vette; nad tusid pinnale ja prast lhikest kuivatamist ja jsemete asendi parandamist kleepis ta mardikad viienurgelistele alustele. Need nelastati ja lisati esialgne number. Mardikad mras ta sgisel ning vajalik osa lks kogusse; lejgi ta hvitas. Kogusse jetud mardikate registreerimiseks oli teine kontoriraamat, kus olid juba mardikate lplikud numbrid. Soo kogus igast liigist kuni kaheksa isendit. Vaid rmisel juhul, niteks uued liigid Eesti jaoks, jttis ta alles rohkem loomi. Tal polnud vimalik seda materjali muuseumisse anda, sest sellega oleks kaasnenud suur t: kirjutada mardikate leiu- ja mramisetiketid.

Valentin Soo mardikate kollektsioonis oli tema eluajal 2750 liiki [1]. EPM pllumajandus- ja keskkonnainstituudi, endise zooloogia ja botaanika instituudi mardikate kogu on koostatud kahe sajandi jooksul ja sisaldab veidi le 2000 liigi. Ksisin Valentinilt, mitu aastat kuluks temal, et saada nii palju liike. Ta mtles natuke ja vastas, et praeguste kogemustega viis aastat. Prast Soo surma on t tema koguga jtkunud ning praegu on selle liikide arv umbes 2900.


ks huvitavamaid Valentin Soo leide on reolane Cercyon laminatus vesimariklaste (Hydrophyidae) sugukonnast. See mardikas elab Jaapani mererannikul, kust ta on arvatavasti Aasia metsavndi kaudu levinud Euroopasse. Mrasin 1970. aastal Hans Remmi ptud mardikaid [4]. Putukate seas oli ka tundmatu Cercyon, keda Euroopa mardikate mrajates polnud. Liigi kindlakstegemine vttis Leningradis raamatukogus mitu peva. Prast liigi mramist teatasin sellest kohe ka Valentin Soole, kellel leidus sama liik mramata mardikate hulgas.


Valentin Soo rikkalik kogu on ka edaspidi asendamatu andmepank meie mardikafauna uurijatele. Seda kogu silitatakse Tallinnas Eesti loodusmuuseumis.

Autor avaldab tnu Valentin Soo lesele V.-S. Zebergsile andmete eest. Eriline tnu kuulub Rudolf Bichelele tehnilise abi eest artikli kirjutamisel.


1. Haberman, Harald, Milnder, Georg 1985. Valentin Soo ja tema elut. Eesti Loodus 36 (8): 524.

2. Haberman, Harald 1983. Beitag zu Enumeratio Coleopterorum Fennoscandiae et Daniae 1979 ber die Staphylinidae Estlands. Notulae Entomologicae 63: 97110.

3. Милендер, Георг 1969. Новая модель эклектора для собирания жесткокрылых (Coleoptera). Энтомол. Обозр. 48 (3): 692696.

4. Милендер, Георг 1972. O жуках (Coleoptera), летящих на ултрафиолетовый свет в Эстоний. Тartu Riikliku likooli Toimetised 293. Zooloogia-alaseid tid VI: 317.

5. Милендер, Георг; Монсявичюс Видм. С.; Соо, Валентин 1984. 26 новых для Литовской ССР видов жесткокрылых, обнаруженных в 19741983 гг. Новые и редкие для Литовской ССР виды насекомых. Сообщения и описания 1984 года. Вильнюс: 2330.


Georg Milnder (1932) on lpetanud Tallinna poltehnilise instituudi insenerina ja Lti riikliku likooli bioloogina. Uurinud Eesti mardikate ja pevaliblikate faunat, tegelnud ka looduskaitseprobleemidega.



Georg Milnder
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012