Eesti Looduse fotov�istlus
2005/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2005/8
Tallinna taimestik: aedmaasikad ja pohlad krvuti

Linnade taimestik on tis ootamatusi ja llatusi, mida puhtas looduses ei koge. Liigihuvilisel on siin vimalik nha paljusid omamoodi haruldasi liike. koloogile pakub aga linna taimekoosluste eripra tsist mtlemisainet.

Mingi ala elustikku iseloomustades on sobilik alustada ksimusega: mitu liiki seal kasvab? Tallinnas on kokku loetud 1509 taksonit, nende seas peale liikide ka mned alamliigid ja hbriidid [1]. Ilmselt mnigi nimestikku vetud liik vib jda linna halduspiiride taha, kui leiukoht on mrgitud ebatpselt vi linna piir muutunud. Nii pole praegu Tallinna osa vahepeal siia kuulunud Muuga.

Vahel ei leita kunagistest leiukohtadest enam seal kasvanud liike. Niteks viimasel viiekmnel aastal pole Nmmel nhtud kevad-nlgheina: ilmselt on ta oma ainukeselt leiukohalt Eestis kadunud, kuid varasemad paigad polnud ka kuigi tpselt kirja pandud.

Taimestik muutub kogu aeg ning seda eriti veel linnas. Prismaiseid liike jb vhemaks, kuid uusi lisandub aedadest metsistujate ja tulnukate nol. Millised neist nimestikku vtta ja mis vlja jtta? Nii on Tallinna taimede loendisse vetud tomat, kes kasvab randa uhutud jtmetest, kuid prgihunnikutes aeg-ajalt trganud datlipalmi siiski mitte.


Tallinna piirest on leitud suuremat osa Eesti looduslikke liike. Muidugi on suurte linnade mbrust phjalikumalt uuritud ning seetttu on mitme haruldase liigi leiukohad teada Tallinna ja Tartu lhimbrusest ja veel mnest kohast Eestist. Teiselt poolt suuremad linnad on tekkinud tavaliselt looduslike piiride lhedal, kus erisuguseid looduslikke kooslusi on rohkem. Liigirikkus on seotud ka hiritusega, mida vanade linnade mbruses on taganud pikaajaline inimtegevus. Inimene avab elupaiku, kus saavad kasvama hakata ja koduneda kaupadega toodud vramaa taimed. Peaaegu kiki Eesti tulnukliike on leitud ka pealinnast.

Kui Tallinna piiridest on leitud suurt osa Eesti prismaiseid liike, siis telises linnas kasvab neid vhe. heksakmnes Tallinna aias linna eri osades leiti vaid 377 looduslikku liiki [2]. Neistki osa kasvab istutatud lilledena, niteks maikelluke, sinilill ja snajalad. Paljud looduslikud liigid on linnas kaduvad reliktid niteks kanarbik, pohl, nmmtarn ja lamba-aruhein Nmmel ning mtastarn ja seaohakas Merivljal. Need taimed ei armasta liigset vetamist ja muruks pgamist, mida aeg-ajalt igas aias ette tuleb. Looduslikud liigid on omased eelkige linna realadele, mida pole jutud tis ehitada.


Rannataimed looduslikud liigid keset linna. Kesklinna ranna korrastamise kigus on kll mitu neist kadunud ja kaide res pole taimedele kuigi palju kohta. Ent Paljassaare rannas on senini piisavalt mereheidet nii randmaltsale, merisinepile kui ka teistele adruvallide taimedele, samuti vib rannaliival leida rand-ogamaltsa.

Rannaluidete taimi leidub rohkem. Ka Pirita rannas kasvab vareskaera. Seal on endale kodu leidnud ka tulnuktaim tatari piimikas. Mujal Eestis vib teda nha vaid prahipaikadel. Pirita randa judis ta Tallinna sadamast ning on psinud seal juba 1930. aastatest saadik. Piritalt on ta edasi levinud Aegna ja kaugematelegi randadele. Selle siniseielise salati sarnase taime seemned Eesti niiskes kliimas enamasti ei valmi, sest lhevad enne hallitama. Aga taim levib suurepraselt lainetega lahti loksutatud risoomitkkidest.


Tallinna sda paikneb paelaval. Looalade taimi on silinud Lasname servas ja Kadaka kla juures. Lasname klindineemik on ainus alpi kadakkaera elupaik Eestis. Samas kasvab ka kaitsealust aasnelki. Pstkiviriku ja suurem osa alpi nurmika leiukohti on Lasnamelt praeguseks paraku kadunud. ldiselt lootaimed linna vga ei karda, neid lmmatab vaid prgi laotamine vi ehitustegevus. Lasname ja Kadaka pangaservadel on ka ainult Harjumaa keskosa paekaldale omase endeemse musta tuhkpuu pisiliigi, rannamisa tuhkpuu, hed olulisemad kasvukohad.

Looalad lpevad phja pool paekaldaga. Paekalda nlv on ks omaprasemaid elupaiku Eestis. Selle laosas paeseinal kasvavad telised kaljutaimed. Tallinnas, nii Lasnamel kui ka Kadakal, aga samuti Toompea serval ja isegi vanade varjuliste linnamride pragudes kasvab habras pisjalg. Kadakal kohtab kaitsealust pruuni raunjalga. Aga Toompea nlvad on sna euroopalikud siinsetes paepragudes on kodunenud Kesk-Euroopa kaljudelt prit mrlill.

Paekalda nlva alumist osa katab klindimets. See kooslus on ks Eesti pliseid metsatpe, kohati lausa rgmets. Pangametsadest ei saa korralikku palki, seal ei saa ka muud majandamist arendada seega pole olnud phjust neid alasid lagedaks raiuda. Peaaegu rgmetsa on Tallinna sdames: Kadrioru parki raamib idast saare-jalaka-prna mets. Muidugi, lamapuitu on seal rgmetsa kohta vga vhe ja inimmju tugev. Kui ainult tallamist ei oleks, viks pealinnast leida klassikalisi pangametsi. Tallinnas vib sealt vaid harva leida laanesnajalga ja korjajatest jnud ksikuid karulaugu taimi. Aga salukdrikut on kllalt palju. See krvengesega sarnaseid elupaiku armastav liik kasvab kohati ka mujal linna unustatud elupaikades.

Salumetsade taimed peaksid ennast linnas kige paremini tundma. Kui inimene nii palju korda ei looks. Metsaalused varjutaimed ei armasta peale tallamise ka niitmist. Seetttu on ka salutaimi rohkem linna res. Kiki kevadisi salumetsalilli vib nha Veskimetsas, aga neid on rohkelt ka Pirita je orus nlvade saludes ja Mustame kaldanlval prnade all. Kadriorus ja Kopli tammikus on vikatimees juba kllalt korralikult td teinud. Mujal esindab salumetsa taimi eelkige naat.


Liivased alad on olnud Tallinnale iseloomulikud. Plised linna maad Rahumelt Hrjapea jeni olid lagedad 19. sajandi lpuni. Neid kasutati linna karjamaadena. lekarjatamisest kippusid liivad liikuma minema ja teele tuiskava liiva tttu tsteti ka kunagi Tondi liiviku keskpaika lbinud Prnu maantee praegusele kohale. Ka uues kohas oli lendavat liiva, selle kinnistamiseks istutati Saksamaalt (Darmstadtist) toodud seemnest Jrve mets.

Pikka aega liigse inimtegevuse tttu lahtisena psinud lagedad liivikud olid aga sobiv elupaik paljudele taimedele. Ilmselt just tnu kunagisele inimtegevusele on veel praegugi kohati vimalik leida liiv- ja kink-aruheina, vesihaljast haguheina, liivtarna, knnas-kipslille, kaitsealust Natura 2000 liiki nmmnelki. Psastest on thelepanuvrsed pajud: luitealadele omane hrmpaju kasvab Eestis vaid vhestes kohtades. Ja mne luite servas kasvab siin ka hrmpaju ja hundipaju hbriide omapraseid rnu punase vi kollaseoksalisi psaid.


Allikad ja sood. Paekalda, aga ka Mustame nlva all ja sellest kaugemalgi on olnud rohkesti allikaid. Kunagi neid mbritsenud allikasood on aga kik kraavitatud. Piisavalt kuivendamata allikate mbruses kasvab siiski ilusat lodulepikut Rmuallika mbruses, Mustame Lepistiku lepikus. Viimane on kll trampimisest lodurohtude poolest sna vaeseks jnud.

Omamoodi huvitav soo on kujunemas Paljassaare kaelal. Esimese ilmasja eel raudteetammidega suletud vinas kujunenud rannavallide taha on tekkinud vimas roostik-krkjastik. Selle vohamist toetavad ka kunagi naabruses olnud prgimelt kandunud toitained ja praegugi aeg-ajalt mere heidetud muda. Sarnast meremudarikast roostikku neb ka Kopli lahe pras.

Suurem osa kunagisi lodusid ja madalsoode alasid on Tallinnas phjalikult kuivendatud. Neid alasid meenutavad aedlinnades silinud kraavid, kus kasvab veel lodu- ja madalsootaimi. Mustjel pole niitjad veel hakkama saanud uhkekasvulise suure partheinaga. Nlvaalustes lodudes Pirita je orus vib kohata aga krget, partheina meenutavat metsataime kaharat nurmikat.

Tallinn on laienenud suurele hulgale rabadele. Rabaturvast vib veel nha Pskla, Sjame, Tondi ja Kloostrimetsa rabas. Kuivalembeste taimede vahel on seal silinud ka mned rabataimede laigud. Paremad elupaigad on neile vanades turbaaukudes, kus vib huulheinugi leida. Seevastu plemata jnud turbaaukude vaheliselt turbalt vib leida kasvamas kike krvuti niteks rabamurakaid, pohli ja aedmaasikaid. Ja psaid on veelgi ohtramalt, eri pajusid kui ka aedadest putkanud vramaiseid liike.

Rabade muutused linnas on sarnased liivaste metsade omadega: inimene oma tahtliku tegevusega, samuti husaaste ning koduloomad ja inimkaaslevad linnud on muutnud keskkonna toitainerikkamaks kui tavalises laguneva turbaga raba-kdusoos. On ju rabad, nmmed ja vhetoitelised jrved saasteainetega kige kergemini haavatavad elupaigad. Pskla raba idaosa on olnud eriti tugeva mju all kunagi Mnniku katlamajas ketud plevkivi lendtuhk kandus ka siia, muutes tingimused sarnaseks Kirde-Eestiga.


Linna taimekooslused muutuvad kiiresti. Liigid vahetuvad vlja ka looduslikes, suurema hoolduseta linnametsades. Nagu sja mainitud rabades, kuhjub ka siia toitaineid, mille tttu muutuvad kik linnametsad tasapisi salumetsadeks. Tsi kll, suur osa neist aladest on ka tis ehitatud vi parkideks muudetud.

Arvata, et kunagi olid Tallinna Siselinna surnuaia asemel liivaste alade vaesed taimekooslused, vajab praegu julgust. Liivalaia tnava nimi on mlestus kunagisest piirkonna loodusest. Praegused liivased linnametsad Pirita ja Nmme kandis on salustumas. Kohati on neis kunagistes nmme- ja palukooslustes juba salumetsataimi, kellest he esimesena ilmub naat. Vhem muutunutes kohtab nii palu- ja laanemetsade kui ka metsistunud aiataimi.

Metsades on kige enam sissetulnuid taimi psarindes ja puistu jrelkasvus siin on esindatud kogu lhikonna aedade floora: viljapuud ja marjapsad, ilupuud ja -psad, toodud nii tuulega kui ka lindude khutiega. Lokkava pihlaka krval on neis kunagistes nmmedes ja paludes vahtra ja prna liike, likivat tuhkpuud ja viirpuid, harilikku ja villast lodjapuud, lhnavat kuslapuud ja lumimarja.

Aga neis metsades vib leida ka llatusi, niteks sootaimi. Veelembeste taimeliikide ilmumine kuivadesse linnametsadesse on ldlevinud nhtus neis tasakaalust vljas olevais kooslustes on teatav lmmastiku lejk, lmmastik aga kompenseerib taimedel veepuudust. Nii vib kohata pohla- ja mustikavarte lhedal ka harilikku maavitsa, palderjani ja soomadarat.


Linnadesse loovad liigirikkust ka tulnuktaimed. Suurtesse linnadesse juavad nad enamasti ikka siin on kaupade laadimist ja pllumajandustoorme ttlemist. Need on peamised inimkaaslevate taimede levitajad. Tallinnas on sadam, mitu raudteejaama, on olnud jahuveskeid ja villatstusi. Nii on taimehuvilised sellistest kohtadest leidnud Eesti jaoks palju uusi ja enneolematuid taimeliike. Ja mnedki neist on levima hakanud just tstusliku korralagedusega alalt.

Peale eelmise sajandi algupoolel hulkuma linud tatari piimika on niteks viimastel kmnenditel Kopli ja lemiste kaubajaama mbruses sagedaseks muutunud noollehine salat. Mnikmmend aastat varem vallutasid raudteedelt Tallinna kanada pujukakar ja pihkane ristirohi. Visalt psib raudteede ja kaubaladude lhedal volga unilook ka temal on meie kliimas vi hoopis risttolmlemise vimaluse puudumise tttu raskusi seemnelise paljunemisega.

Tulnuktaimedel on linnas hea psima jda selle tttu, et siin on palju rikutud elupaiku, vaba pinda, kus seemned saavad konkurentsitult idaneda. Ka linna soojem kliima soodustab lunamaalaste ellujmist. Suurem osa tulnuktaimedest ongi prit luna poolt.


Linnade liigirikkuse hed loojad on kultuurtaimed. Vaid heksakmne eri linnaosade krundi phjal tuli taimeliikide nimestikku ligi kaks korda rohkem kasvatatavaid taimi kui looduslikke liike [2]. Siiski on tavaliste puude ja rohttaimede liikide seas suurima ohtrusega vaid kodumaised.

Erandiks on psad: siin valitsevad vaid vrliigid, sest kodumaine vsa on enamasti maha raiutud. Ja ka kodumaiste liikide puhul on tegemist sageli kaugemate maade materjaliga kas siis musta sstra sortidega vi lodjapuu iluvormi lumepalliga. Kige sagedasemad psad Tallinnas on harilik sirel ja karusmari.

Sissetoodud ilu- ja toidutaimed metsistuvad sageli. Aedades ja parkides, linnametsades ja prahipaikadel kohtab neid sageli. Kige silmatorkavamad on siin puud ja psad. Tallinna vahel kohtab seemnest sndinuna veel ksikuid 19. sajandini populaarse ravim- ja marjataime musta leedri psaid. Hooleta jnud aedades ja metsades vohavad tara- ja keskmine enelas ning lumimari, kohtab seemnest trganud suurelehist prna ja mgivahert, ungari sirelit ja harilikku kikkapuud. Just, harilik kikkapuu on Tallinna jaoks vrliik, kelle looduslik levila ulatub sna tpselt Eesti-Lti riigipiirini. Seni veel harva vib nha tatari kuslapuud ja laialehist ebajasmiini. Ning loomulikult viljapuid ja marjapsaid.

Rohtsetest ilutaimedest vib leida unustatud paikades kanada kuldvitsa, Pirital hoopis sgis-kuldvitsa, seebilille, kirjut liiliat ja kirikakart ning paljusid teisi. Harva tunneb end inimesest eemal kodusena kasvamas pst-elulng ja himaalaja jalgleht. Omaette kodunemise tipp on aedade ks kige sagedasem lill silla ehk siniliilia, kes aga aiast kaugemale ei rnda.

Enamik metsikuid aiataimi psib siiski vaid visalt oma elupaigas. Just selline on kige suuremas hulgas aedades kasvav suvelill valgeieline pojeng, kelle ied on enamasti roosad. Samuti siniliilia ehk sillaga samavrra levinud aedtulp jb ainult peenart mlestama vi sinna, kuhu ta sibulad on visatud.

Aedade rohtne kultuurtaimestik on samuti muutunud. Kunagistest juurviljapeenardest on linna vahel vhe jrele jnud. Aedtill on kll ks sagedasemaid vrliike, aga sageli neb teda hoopis prgikasti krval. Toidutaimedest on sagedasemad veel rabarber, murulauk ja kslauk kik psivad visalt ka hooldamata aedades. Ja loomulikult aedmaasikas, kelle marju loodab inimene ikka veel enne vljappinud mustrstast ktte saada.

Tallinna linnalikel aladel on kige sagedasemad tallatava ue taimed needsamad, kes ka porile tallataval esivanemate taluuelgi valitsesid. Kige sagedasemad liigid linna vahel on suur teeleht, aasnurmikas ja murunurmikas. Murunurmikas ja veidi harvemini kohatav vesihein on vga linnalikud taimed neid vib leida ka Raekoja platsilt vhem tallatavate kivide vahelt, kll pisitillukesteks hrutuna, aga psimiseks piisavalt seemet andvatena. Nemad ongi telised linnataimed.


llatajaid linna vahel. Enamik kpalisi on nudlikud ja inimpelglikud taimed, kuid mnda liiki vib kohata isegi kesklinnas. Kanutiaia pargis kasvab laialehist neiuvaipa. lemiste raudteede vahel oli mne aasta eest balti srmkppa ja Koplis soo-neiuvaipa. Linnametsades on teisigi liike: Mustame kaldanlva salumetsast vib leida pesajuurt, Hiiu metsa on Mnniku tolmusaaste tttu asunud elama tumepunane neiuvaip. Botaanikaaias kasvab looduslikuna balti srmkpp.

Haruldustest on Tallinnast leitud vtmeheinu. Kuu-vtmeheina on kasvanud Nmme aedades, palumetsades vib teda kohata senini. Tallina piirest on praegu teada ka kaks kummeli-vtmeheina leiukohta. Kunagi Koplist leitud haruline vtmehein on aga kadunud koos elupaigaga.


1. Kukk, Toomas 1991. Tallinna floora nimestik. Scripta Botanica VII. Eesti teaduste akadeemia zooloogia ja botaanika instituut, Tartu.

2. Ploompuu Tnu; Laansoo, Urmas 2001. Tallinna kruntide taimestik. Mls, Tnu (toim.). Eesti looduseuurijate seltsi aastaraamat. 80: 108155.


Tnu Ploompuu (1960) on botaanik, Tallinna likooli bioloogia ppetooli assistent.



Tnu Ploompuu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012