Eesti Looduse fotov�istlus
2005/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2005/8
Mealuse maastikukaitseala esimene kohalik

Selle aasta 14. juunil otsustas Viimsi vallavolikogu luua oma maadel Mealuse maastikukaitseala. See on rgituseks kigile teistele omavalitsustele: vaadake le oma loodusprand, ehk vajab mingi osa sellest suuremat thelepanu.

Eesti loodus on vga mitmekesine, seda nii liikide, elupaikade, maastiku kui ka geoloogilise arengu poolest. Mitmekesisust suurendab maastikuelementide ja elupaikade kiire vaheldumine: kui niteks taiga-, stepi- vi krbevndis muutuvad elupaigad ja maastik alles kmnete vi sadade kilomeetrite tagant, siis meil vahelduvad need peaaegu igal kilomeetril. See kik on rikkus, mida me peame loomulikuks. Tihti hakkame asjade vrtust igesti mistma alles siis, kui oleme neid kaotamas vi halvemal juhul juba kaotanud.

Kohalikele olulise looduse kaitse. Kuni mdunud aasta maikuuni sai taasiseseisvunud Eestis ohustatud, haruldasi, ajaloolis-kultuurilisi, esteetilisi vi muudel phjustel thelepanu vrivaid loodusobjekte kaitse alla vtta vaid riigi tasandil. Sealjuures pti arvestada teatud piirkondlikke eriprasid. Aeg-ajalt juhtus olukordi, kus kohalike elanike meelest vrtuslikke loodusobjekte (metsi, soid, parke, maastikuelemente vi ksikpuid) ei peetud kllalt esinduslikeks, et neid riikliku kaitse alla vtta. Teinekord takerdus kaitse kehtestamine ametkondlikes brokraatiakoridorides. Nd lubab looduskaitseseadus taas (nagu see oli nukogude ajal) loodusobjekte kaitse alla vtta ka kohalikul tasandil.

Vib ju ksida, kas sageli lausa tondina ksitletud Natura-vrgustiku aladest juba ei piisa? Ei piisa, sest Natura-alad valiti ja luuakse eelkige Euroopas ohustatud elupaigatpide ja liikide elupaikade kaitseks. Tuleb tunnistada, et enamik neist liikidest ja elupaigatpidest on kahjuks meilgi ohustatud jrjest hoogustuva inimtegevus tttu. Samas on oluline hoida metsi, soid ja niitusid ning geoloogilisi objekte ka kohalike elanike virgestusalana, tiheasula kopsudena, kohaliku mikrokliima stabiliseerijana ning maastiku ilmestajana.

Viimasel ajal ongi mitmed omavalitsused algatanud metsade ja parkmetsade, soode ja miljvrtuslike alade kaitse alla vtmise. Aktiivsed on eelkige kiire kinnisvaraarenduse ja elamuehitusega silmapaistnud omavalitsused: Viimsi ja Harku vald, Tallinna Pirita, Haabersti linnaosa ja Nmme linnaosa piirkonnad, kus uuselamute ja tiheasustusalade laienemine on judnud kriitilise piirini. Tiheasustusalade jtkuv laienemine kahjustaks juba loodusvrtusi ning halvendaks elukeskkonna kvaliteeti. Pahatihti reklaamivad kinnisvarafirmad elamukrunti looduskaunis kohas, lisades pildi veel kasvavast metsast vi niidust. Samas jb mainimata, et juba paarikmne meetri kaugusel kerkib varsti teine, siis kolmas maja, ning pildil nha olevast metsast jb heal juhul jrele vaid mni puu.

Inimeste soov kaitsta oma kodukoha loodust on vljendunud eriti tugevalt seal, kuhu on kavandatud mni suurem prgila (sme, Laguja) vi turbakaevandus (Rannu, Ess-soo, Illaste soo), aga ka Vo ja Harku lubjakarjride laiendamissoovi puhul.

Vltimaks musti stsenaariume algatas Viimsi vald mdunud aastal esimese kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti, Mealuse maastikukaitseala loomise. Selle aasta juuni istungil kinnitas valla volikogu kaitseala piirid ja kaitsekorra, mis justusid 1. augustil. Harku vald on tnavu kevadel algatanud Srve looduskaitseala asutamise: selle peaeesmrk on Rannamisa ja Vna vaheliste metsade ja sealse elustiku kaitse.


Mealuse maastikukaitseala on loodud Viimsi vallas asuva Phja-Eesti klindi, vrtuslike pangametsa- ja sookoosluste ning prandkultuurmaastiku kaitseks.

597 hektari suurune kaitseala koosneb kahest lhestikku asuvast lahustkist: Soosepa ja Mealuse piiranguvndist.

Mealuse piiranguvndis tahetakse hoida helt poolt Phja-Eesti klinti ja pangaaluseid metsakooslusi ning teisalt endisi karjamaid ja -metsi piirkonnale omast miljvrtuslikku prandkultuurmaastikku. Siinsetes metsades ja rohumaadel on lbi aegade loomi karjatatud ning hajusalt paiknevatel talumaadel ka pldu haritud. Kaitsealal olev avamaastik on kujunenud puhke- ja toitumispaigaks rndlindudele.

Siinsed metsad on kui loodusesaar Viimsi poolsaare tiheasustusalade vahel. Siin saavad elada ka suuremad imetajad, nagu metskits ja pder. Phjalikum loomastiku inventuur on plaanis lhiajal, kuid juba praeguseks on teada, et seal pesitsevad niteks rukkirk ja hiireviu (mlemad II kategooria kaitsealused liigid). Mealuse piiranguvndisse jb ka vriselupaikade inventuuril thelepanu plvinud metsaosi, mis on olulised haruldaste taime- ja loomaliikide elupaikadena. Randvere tee rsest metsast vib huviline leida kivil kasvava Tdu kuuse (kaitse all 1959. aastast).

Soosepa piiranguvndi peamine loodusvrtus on eriilmelised sookooslused. Siinse raba vanust on hinnatud ligikaudu kaheksale tuhandele aastale ning turbakihi paksust mdetud ligikaudu viis meetrit. Mrjemad sookooslused vahelduvad kuivemate metsaaladega, hsti on mrgatav ka kunagine turbalikamise koht. See soo on jnuk kunagisest suuremast sooalast, mis on ndseks kuivendatud ning tihedalt maju tis ehitatud. Viimase rohelise saarekesena omab see ppeotstarbelist thtsust ning on mberkaudsetele inimestele oluline puhkepiirkond.

Et kaitsta siinseid elupaiku ning nende elanikke, on kaitsealal piiratud metsaraiet, maaparandust ja ehitustegevust. Sstlikult tohib metsa majandada, nii et loodushoidlikku metsaomanikku kaitsekord oluliselt ei piira.

Rohumaade jrjepidevat kasutamist aga kaitsekord lausa soosib: kui ainult leiduks huvilisi maaomanikke. Samas on vallal lesanne korraldada rohumaade niitmist ning metsaservade hooldust: et avamaastik ei vsastuks. Selleks vajalikeks tdeks saab talunik vi pllumajanduslik osahing slmida vallaga lepingu. Niitmise ja vsaraie, aga ka loomade karjatamise eest on vimalik taotleda kompensatsiooni keskkonnaministeeriumi kaudu.

Juba praegu on kaitseala metsas vimalik matkata mda RMK ettevalmistatud rada, mis tutvustab eri metsakooslusi. Et paremini korraldada puhkemajandust ning planeerida kaitsealal vajalikke hooldustid, on plaanis koostada kaitsekorralduskava.


Piret Kiristaja (1967) on keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse loodusbroo peaspetsialist.


Uudo Timm (1959) on zooloog, keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse keskkonnaregistri broo juhataja.



UUDO TIMM, PIRET KIRISTAJA
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012