Eesti Looduse fotov�istlus
2005/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2005/8
Esimene kohalik maastikukaitseala ei tulnud kergelt

Mealuse maastikukaitseala loomise algatas Viimsi vallavolikogu mdunud aasta augustis, selle aasta 14. juunil sai see teoks. Vallavolikogu lhtus seejuures valla arengukavast ning ldplaneeringust: esimene seab esikohale tasakaalustatud arengu ning teine mrab maakasutuse ldised phimtted.

Kaitseala loomisel kujunesid kige gedamaks vaidlused endise pllumaa le. Kui metsade kaitseks on kodanikualgatuse korras kogutud le tuhande allkirja vajaduses neid hoida ei kahelda , siis idee kaitsta tavalist lagedat ala silitamaks tavaprast maastikupilti tundus mnelegi kentsakas.

Ent Mealuse maastikukaitseala karjamaa-osa on ainuke tkk vana Viimsit,
mis poolsaarel veel alles. Kariloomi Viimsil eriti enam ei peeta, kuid Mealuse maastikukaitseala karjamaadel saab seda siiski veel nha. Mned maaksused on vahetanud omanikke, kuid suurem osa inimesi on siin elanud mitmendat plve. Maaga on neil kindlasti teistsugune suhe kui uusasukatel. Kunagisi karjamaid ning pliseid talukohti eraldab mbritsevast tiheasustusest klindiastang helt ja mets teiselt poolt. Seal tajutav elurtm ning elukorraldus erineb sootuks mbritsevast, tnapevast Viimsit iseoomustavast time is money elustiilist. Kohati tekib tunne, et saab piiluda eilsesse.

Kaitsealale jvate maaksuste sihtotstarve on maatulundusmaa ning kaitse-eeskiri ei sea olulisi piiranguid maaomanikele, pigem soodustab maa sihiprast kasutamist. Kaitseala valitseja kaudu makstavad loodushoiutoetused on ette nhtud rohumaade niitjaile, vsast puhastajaile ning loomade karjatajaile. Praegu niidetakse ja karjatatakse Mealuse endisi plde ja karjamaid vaid osaliselt. Et hoida ala vsastumast ning silitada looduslikke ja poollooduslikke avamaakooslusi, oleks vaja aga hooldada kogu lagedat rohumaad. Osa endistest pldudest on nd stis: see on paratamatu, sest maa pole siin omanikule enam tootmisvahend, puudub motivatsioon ning pole maaharimise masinaid. Korrapraselt niites ja loomi karjatades saab stis pllust kujundada liigirikka niidu. Selleks kulub kll aastaid, ent kaitseala luues oleme vtnud endale kohustuse seda teha, kulutades selleks ka raha.

Eesmrgi saavutamisel on oluline koost maaomanikega. Olukord on uus nii omavalitsusele kui ka maaomanikele, nii et toimiva ssteemi loomine nuab harjumist ning aega. Vga selgelt on ilmnenud konfliktid era- ja avaliku huvi vahel, tenoliselt ei saa neid vlistada ka edaspidi. Kuid meid aitab maaomanike kompromissimeelsus ja soov silitada Viimsi valla loodus unikaalsena.

Kaitseala tagab intensiivse elamuehituse tandriks olevale Viimsile omase maastikupildi, metsade ning pinnamoe kombineeritud mjust tuleneva bioloogilise mitmekesisuse, kossteemi kooskla ja maastike taluvuse.


Sigrid Rajangu (1979) on Viimsi valla keskkonnaameti juhataja.



SIGRID RAJANGU
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012