Turvas on taastumisvõimeline maavara. Kuivendamata soos jääb teatud osa taimede loodud orgaanilisest ainest lagundamata, see poollagunenud taimne mass tiheneb ja settib turbana. Taimsest ainest võib jääda lagunemata 5–50%, tavaliselt mitte üle 15–20%. Turvas kujuneb soo kõige pindmisemas, õhurikkamas, kuni 50 cm paksuses nn. turbatekkekihis ehk akrotelmis. Sügavamal, allpool sooveetaset, orgaanilise aine lagunemine peaaegu lakkab. Kuivendamata madalsoodes võib turvast moodustuda umbes 1,1 tonni, lage- ja puisrabades 1,7 tonni ja rabametsades 1,2 tonni hektari kohta aastas.

Soo kuivendamise järel hävib sootaimkate, kuna vesi jääb sootaimedele liiga sügavale; suureneb pindmise turbakihi õhustatus ja varem tekkinud turbakiht hakkab lagunema ehk mineraliseeruma süsihappegaasiks ja veeks. Omaaegse Eesti maaviljeluse ja maaparanduse instituudi teadlaste tehtud pikaajalised mõõtmistulemused näitavad, et kuivendatud soos mineraliseerub kuni 15–20 tonni turvast hektari kohta aastas.

Eestis on turbaga kaetud maid olnud ligikaudu miljon hektarit. Kuid 1950. aastatel algas soode laiaulatuslik kuivendamine nii põllumajanduse tarbeks kui ka metsakasvutingimuste parandamiseks. Seetõttu on turba kasv peatunud ligi 90% madal- ja siirdesoodes ning 35% rabades, valdavalt rabametsades.

Turbatööstuse osa soode kuivendamisel on olnud üsna tagasihoidlik – mahajäetud, kas osaliselt või valdavalt ammendatud turbavarudega ja praegu töös olevate turbaväljade pindala ulatub umbes 30 000 hektarini, koos nende kuivendava mõju alaga 60 000 hektarini. Ühtekokku tekib meie soodes turvast juurde umbes 300 000 hektaril ning aastas kokku ligikaudu 500 000 tonni.

Kuivendatud soodes, s.o. kuivendusprojektiga kinnitatud aladel, ja kuivendusest mõjutatud sooaladel võib arvutuslik turba mineraliseerumine ulatuda kuue miljoni tonnini aastas, s.t. õhku paiskub umbes 11 miljonit tonni süsihappegaasi aastas.

Eestis kaevandatakse turvast ligikaudu 1–1,2 miljonit tonni aastas, kuid kaevelubasid on välja antud umbes 2,4 milj tonni kaevandamiseks. Praegu kehtiv kasutusmäär lubab kaevandada kuni 2,78 miljonit tonni aastas.

Niisiis, turba kui taastumisvõimelise maavara varud taastuvad meil vaid osaliselt, umbes kümnendiku ulatuses, kusjuures praegune kaevandamise maht ületab looduslikku juurdekasvu (vaid) ligi kaks korda.