Eesti Looduse fotov�istlus
2005/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2005/8
Kas turvas on taastuv loodusvara?

Turvas on taastumisvimeline maavara. Kuivendamata soos jb teatud osa taimede loodud orgaanilisest ainest lagundamata, see poollagunenud taimne mass tiheneb ja settib turbana. Taimsest ainest vib jda lagunemata 550%, tavaliselt mitte le 1520%. Turvas kujuneb soo kige pindmisemas, hurikkamas, kuni 50 cm paksuses nn. turbatekkekihis ehk akrotelmis. Sgavamal, allpool sooveetaset, orgaanilise aine lagunemine peaaegu lakkab. Kuivendamata madalsoodes vib turvast moodustuda umbes 1,1 tonni, lage- ja puisrabades 1,7 tonni ja rabametsades 1,2 tonni hektari kohta aastas.

Soo kuivendamise jrel hvib sootaimkate, kuna vesi jb sootaimedele liiga sgavale; suureneb pindmise turbakihi hustatus ja varem tekkinud turbakiht hakkab lagunema ehk mineraliseeruma ssihappegaasiks ja veeks. Omaaegse Eesti maaviljeluse ja maaparanduse instituudi teadlaste tehtud pikaajalised mtmistulemused nitavad, et kuivendatud soos mineraliseerub kuni 1520 tonni turvast hektari kohta aastas.

Eestis on turbaga kaetud maid olnud ligikaudu miljon hektarit. Kuid 1950. aastatel algas soode laiaulatuslik kuivendamine nii pllumajanduse tarbeks kui ka metsakasvutingimuste parandamiseks. Seetttu on turba kasv peatunud ligi 90% madal- ja siirdesoodes ning 35% rabades, valdavalt rabametsades.

Turbatstuse osa soode kuivendamisel on olnud sna tagasihoidlik mahajetud, kas osaliselt vi valdavalt ammendatud turbavarudega ja praegu ts olevate turbavljade pindala ulatub umbes 30 000 hektarini, koos nende kuivendava mju alaga 60 000 hektarini. htekokku tekib meie soodes turvast juurde umbes 300 000 hektaril ning aastas kokku ligikaudu 500 000 tonni.

Kuivendatud soodes, s.o. kuivendusprojektiga kinnitatud aladel, ja kuivendusest mjutatud sooaladel vib arvutuslik turba mineraliseerumine ulatuda kuue miljoni tonnini aastas, s.t. hku paiskub umbes 11 miljonit tonni ssihappegaasi aastas.

Eestis kaevandatakse turvast ligikaudu 11,2 miljonit tonni aastas, kuid kaevelubasid on vlja antud umbes 2,4 milj tonni kaevandamiseks. Praegu kehtiv kasutusmr lubab kaevandada kuni 2,78 miljonit tonni aastas.

Niisiis, turba kui taastumisvimelise maavara varud taastuvad meil vaid osaliselt, umbes kmnendiku ulatuses, kusjuures praegune kaevandamise maht letab looduslikku juurdekasvu (vaid) ligi kaks korda.



Mati Ilomets, Tallinna likooli koloogia instituudi maastikukoloogia osakonna juhataja
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012