Eesti Looduse fotov�istlus
2005/9



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 2005/9
Kui hästi oleme valmis ulatusliku merereostuse tõrjeks?

Piirivalve on multifunktsionaalne: valvab piiri ning korraldab mere- ja õhupäästet ja reostuse avastamist ja tõrjet. See tähendab, et piirivalve kaasab reostuse ohjamiseks vajaduse korral riiklikke ja eraressursse. Tegelikkuses avastab ja tõrjub reostust siiski piirivalve üksnes oma jõududega. Oma 2005. aasta võimekusest lähtuvalt ei suuda piirivalve ulatuslikku reostust tõrjuda. Kuid ta ei peagi!

IMO ehk rahvusvahelise mereorganisatsiooni põhimõtete järgi jaotatakse merereostus kategooriatesse. Esimesse kategooriasse kuulub reostus sadamaakvatooriumil või rannikuala mittelaevatataval osal; selle reostuse ulatus on lokaalne, ta on kergelt koristatav ega ole märkimisväärselt keskkonnaohtlik. Selle ohjamine on päästeameti ja kohaliku omavalitsuse vastutusalas.

Teise kategooria reostus on merereostus. Selle tõrje on piirivalve ülesanne. Kolmanda kategooria reostus on mere ulatuslik saastus, mis võib levida teiste Läänemere riikide merealadele. Niisuguse õnnetuse ohjamine eeldab üldriikliku ja/või rahvusvahelise ressursi kaasamist. Koostöölepingute alusel saame sellist abi paluda. Eesti on valmis kolmanda kategooria reostust tõrjuma, toetudes välisabile.

Iseseisva riigina on Eesti 1992. aastast alates osalenud Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioonis. Selle siht on kaitsta Läänemere tundlikku merekeskkonda inimtegevusest põhjustatud kahjustuste eest. See on riikidevaheliste koostöölepingute, sealhulgas ühise reostusohje alus.

Läänemere merekeskkonnakaitse regionaalse koostöö raames on Soome lahe regioonis Eesti partner Soome ja Venemaa, samuti Läänemere keskregioonis Läti ja Rootsi. Nemad on meie potentsiaalsed abistajad, kuid nende kutsumine nõuab aega ja raha. Vajaduse korral võime abi ju ka kaugemalt paluda, ent aja- ja rahakulu kasvab siis veelgi.

Millise hinnaga me hakkama saame ja kui kiiresti, milline on operatsiooni kestus ja omahind? Tegelik reostusohje merel on väga kallis. Randa jõudnud reostuse tõrje on kümneid kordi kallim, rääkimata moraalsest ja majanduslikust kahjust. Niisiis tuleb küsida, kuidas me saame reostuse tõrjutud? Vastus on: praegu mitte kiiresti ning väga kulukalt.



Silver Vahtra, piirivalveameti koosseisus oleva reostustõrjejaoskonna ülem
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012