Eesti Looduse fotov�istlus
2005/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2005/9
Kui hsti oleme valmis ulatusliku merereostuse trjeks?

Piirivalve on multifunktsionaalne: valvab piiri ning korraldab mere- ja hupstet ja reostuse avastamist ja trjet. See thendab, et piirivalve kaasab reostuse ohjamiseks vajaduse korral riiklikke ja eraressursse. Tegelikkuses avastab ja trjub reostust siiski piirivalve ksnes oma jududega. Oma 2005. aasta vimekusest lhtuvalt ei suuda piirivalve ulatuslikku reostust trjuda. Kuid ta ei peagi!

IMO ehk rahvusvahelise mereorganisatsiooni phimtete jrgi jaotatakse merereostus kategooriatesse. Esimesse kategooriasse kuulub reostus sadamaakvatooriumil vi rannikuala mittelaevatataval osal; selle reostuse ulatus on lokaalne, ta on kergelt koristatav ega ole mrkimisvrselt keskkonnaohtlik. Selle ohjamine on psteameti ja kohaliku omavalitsuse vastutusalas.

Teise kategooria reostus on merereostus. Selle trje on piirivalve lesanne. Kolmanda kategooria reostus on mere ulatuslik saastus, mis vib levida teiste Lnemere riikide merealadele. Niisuguse nnetuse ohjamine eeldab ldriikliku ja/vi rahvusvahelise ressursi kaasamist. Koostlepingute alusel saame sellist abi paluda. Eesti on valmis kolmanda kategooria reostust trjuma, toetudes vlisabile.

Iseseisva riigina on Eesti 1992. aastast alates osalenud Lnemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioonis. Selle siht on kaitsta Lnemere tundlikku merekeskkonda inimtegevusest phjustatud kahjustuste eest. See on riikidevaheliste koostlepingute, sealhulgas hise reostusohje alus.

Lnemere merekeskkonnakaitse regionaalse koost raames on Soome lahe regioonis Eesti partner Soome ja Venemaa, samuti Lnemere keskregioonis Lti ja Rootsi. Nemad on meie potentsiaalsed abistajad, kuid nende kutsumine nuab aega ja raha. Vajaduse korral vime abi ju ka kaugemalt paluda, ent aja- ja rahakulu kasvab siis veelgi.

Millise hinnaga me hakkama saame ja kui kiiresti, milline on operatsiooni kestus ja omahind? Tegelik reostusohje merel on vga kallis. Randa judnud reostuse trje on kmneid kordi kallim, rkimata moraalsest ja majanduslikust kahjust. Niisiis tuleb ksida, kuidas me saame reostuse trjutud? Vastus on: praegu mitte kiiresti ning vga kulukalt.



Silver Vahtra, piirivalveameti koosseisus oleva reostustrjejaoskonna lem
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012