Eesti Looduse fotov�istlus
2005/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2005/9
Eestimaa misapargid sgises

Maanteelt prab ra hmar ja jahe kollakaks tmbunud allee. htupike heidab lbi puude valguslaike. Allee lpus paistab aegadest muserdatud romantiline sammasportikusega kahekorruseline poolkelpkatusega hoone. Selle ees piiravad ringteest mbritsetud muru kahelt poolt nulud, kuused, paar lehist, korgipuud. Hoone taha, lemisele terrassile jb iluaed, allpool avaneb piklik pargiaas, mida klgedel piiravad puudest kulissid. Kaugemal kroonib vaadet jgi. Sgiseti omandavad eri liiki puude ja psaste lehestik igaks oma vrvivarjundi: vahtrate suured punasekirjud lehed tuiskavad tuulega le muru, hobukastanite liitlehed liuglevad justkui langevarjud, torkavate kuuskede hbe, mndide punakaspruunid tved, ebatsuugade tumedad okkad ... Enam-vhem nii vib kirjeldada sgiseti sissesitu mnda Eestimaa misa.

Misad kui feodaalsed majapidamised oma pldude ja majandushoonetega tekkisid Eesti alal 13. sajandi algul, mil saksa ristisdijad olid saabunud Eestisse kohalikku rahvast ristiusku prama. Need valdused, mis vallutajad siis enda ktte haarasid, jid nende omandusse 700 aastaks, kuni Eesti Vabariigi iseseisvumiseni 1918. Vrpritolu lemkihi asupaiga ja vimuvljendaja rollis vastandus mis talule ja klale kui eesti rahva kodule. Misa seda klge smboliseerisid toretsevat eluviisi vljendavad uhked hrrastemajad, mis olid mbritsetud iluaiast vi pargist teede, tiikide, sillakeste ja lehtlatega. Misate kaudu judis siiski ka palju uut ning elu edasiviivat eesti talurahva ellu. Siinne sotsiokultuuriline ja looduslik keskkond mjutas omakorda misat.

Kige viljakam periood Eesti misaansamblite, -losside, majandushoonete ja parkide rajamisel oli 18. sajandi lpp ja 19. sajandi esimene pool. Prast Phjasda oli Eesti ala liidetud Venemaaga ning nd avati Rootsi ja Venemaa vahel seni kehtinud tollipiir. See li misnikele vimaluse kiiresti rikastuda, majandustusu allikaks kujunes Venemaale suure vaheltkasuga mdav viin.

Kuivrd Eesti misate majandusliku itsengu teine tugi oli odav tjud, prisorine talupoeg (Eestis kaotati prisorjus alles 1819. aastal), siis thendas prisorjuse kaotamine ning 19. sajandi lpul hoogustunud talude priseksostmine misatele allakiku. Misate kui majandusksuste lpp saabus 1919. aastal Eesti Vabariigi maareformiga, mis tkeldas suurmaavaldused.

Paljud baltisakslased lahkusid Eestist. Osa misaid hljati ja need hakkasid lagunema, teistes alustasid td koolid ja kohalikud omavalitsused. 1970. aastatel hakati silinud misahooneid ja parke jrk-jrgult taastama. Praeguseks on siin-seal endistes misasdametes vanade parkide keskmes avatud hotell, restoran vi muuseum.


Omaks vetud vras. Meie kultuuriruumis kujutas mis endast majapidamist, kus pllumajandusliku tegevuse krval peeti oluliseks, et see vimaldaks omanikule ka puhkust, rahu ja rmu. ks misa phikomponente oli seetttu ka vabahutuba iluaed vi park.

Seetttu on Eestis parke pinnahiku kohta rohkem kui kusagil mujal maailmas. Kogu Eestit haarav omalaadne misate vrk on tugevalt mjutanud asustust ja maakasutust: siinsed misaansamblid on oma hoonestuse ja sellega seonduva haljastusega kujunenud Eesti kultuurmaastikes tooniandvaks.

Oma algupralt pole niisiis ka pargid hoopiski eestiprane nhtus. Meile tulid nad koos vallutajatega, olles seega maarahvale pikka aega vrad ja kauged. Ent sajandite jooksul on need pllumajandusmaastikus hsti silma hakkavad plispuude kogumid omaks vetud.

Kuigi esimesed aiad Eestis rajati teadaolevalt juba 13. sajandil, pandi pargiarhitektuurile Eestis alus alles 17. sajandil, mil linnadest, eelkige Tallinnast vljuvate maanteede rde kerkisid patriitside suvemajad ja vikemisad nende juurde kuuluvate viljapuu- ja lilleaedade ning kalatiikidega, mis kohati moodustasid htseid ansambleid.

Pargiarhitektuuri ajaloos on kujundusprintsiipide erinevuse alusel eristatud laias laastus kahte kujundusviisi: regulaarset ehk prantsuse stiili ning looduslikku ehk inglise stiili. Regulaarse stiili tunnuseks on eelkige teedevrgu, tehisveekogude, alleede, hekkide ja lillepeenarde smmeetriline paigutus ning regulaarne kuju. Ideeliseks aluseks on mte, et inimene on looduse kroon ning annab loodusele selle stiihia vastandusena reegliprase kuju.

Looduslik, inglise stiil tekkis omakorda prantsuse stiili vastandusena ning seetttu valitsesid seal looklevad teed, vaheldusrikka kaldajoonega veekogud ning vabajoonelised puu- ja psarhmad. Kuigi mlemat stiili iseloomustavaid jooni on mrgata haljastute kujunduses juba Vana-Egiptuses ning Mesopotaamias, said uusaegses Euroopas nad oma tinglikud nimed seetttu, et tuntuim regulaarstiilis park rajati 17. sajandil Prantsusmaal Versailles is vabakujunduslik park tema vastandina sai aga tuntuks Inglismaal Stowe, Kew ja Stourheadi eeskujul. Need le maailma levinud kujundusideed kajastusid ka Eesti misaparkides, kuigi konkreetseid eeskujusid pole Eesti misaparkides teadaolevalt rakendatud.


Inimese ja looduse hislooming. Pargid on pidevalt muutuvad, elusmaterjalist kunstiteosed. Neid vormib looduse stiihia. Pargi rajamisel antakse kunstiteosele algtuge, edasi algab, erinevalt muudest kunstiteose liikidest, elu, mis ktkeb ka surma. hed puud ja psad surevad, teised kasvavad vlja, saavad uue kuju ja mtmed. Aastaaegade vaheldus muudab vrve. Varjude ja vrvide mng peva jooksul vib pargis olla elavam ja huvitavam kui Reimsi katedraali fassaadil. Kike seda korrigeerib aedniku ksi. Vanad ajaloolised pargid kannavad endas nii oma looja ideed ja tema antud arengupotentsiaali,- kui ka lbitud aja pitserit. Neid on kujundanud nii inimeste tegevus ja tegematus kui ka Loodus ise.

Misaparke ei saa vaadelda lahus kogu misaansamblist. Tulenes ju pargi kujundus otseselt misaehitiste arhitektuurist: park pidi looma sobiva raami hoonestusele ning selle lesehitus jrgis tol ajal Euroopa kultuuriruumis valitsenud stiilieelistusi.

18. sajandil on baltisaksa literaat A. W. Hupel mrkinud, et aedu oli Eestis kikjal. Philiselt oli neil praktiline iseloom, kuid igas kihelkonnas leidus ka ksikuid suurejoonelisi misaaedu. Sel ajal valitses misaarhitektuuris barokk ning pargikujunduses regulaarne stiil. ldine leminek barokilt klassitsismile toimus Eestis koos misakultuuri itsenguga 18. sajandi lpus ja 19. sajandi alguses. Sellega kaasnes suurema osa misahoonete ja parkide mberehitus, kusjuures erilist thtsust omistati just pargikultuurile. Uute parkide rajamisel sai valitsevaks looduslik pargistiil. Ka vanu parke kujundati mber vi lisati regulaarsele osale ulatuslik looduslikus stiilis park. Pargimaastikke mitmekesistati vrpuuliikidega ning eri materjalist paviljonide, sillakeste, obeliskide ja monumentidega. Tavaliselt silitas peahoone mbrus oma korraprase ilme, looduslikku stiili rakendati kaugemates pargiosades. Misa suunduvad teed ristati enamasti puiesteedega.


Eesti parkide kujunduses on tunda kindlat kompositsioonilist taotlust, mis toetub maastikule: pargi kunagist lesehitust tajub thelepanelik vaatleja isegi siis, kui pargi peaosa vi peahoonet enam ei ole. Euroopa maastikuarhitektuuri lbitud etapid peegelduvad Eesti misaparkides veel praegugi.

ks vanemaid Eesti misaparke on Tallinnast 20 kilomeetri kaugusel klindi serval asuv Vna misa park. Barokse, 1784. aastast prineva hrrastemaja ees on avar muruvljak, selle taga asuvad kanalijnused ning regulaarse kujuga tiigid, mis piiravad nelinurkset saarekest. Saarel kasvavad 300-aastased painutatud prnad. Regulaarset parki on siin hiljem, 19. sajandil tiendatud vabakujulise osaga ning keskaegset linnust matkivate kunstvaremetega. Misahoones asuvad praegu kool ja lasteaed.

Ka phjarannikul, Rakverest 30 km kaugusel asuva Lahemaa rahvuspargi keskuse, Palmse misa pargi sda prineb 18. sajandist. Suurejooneline barokkaed asendati 18. sajandi lpukmnendil ning 19. sajandi algul maastikupargiga, kuid barokne joonis 1730. aastal valminud hrrastemaja mbritsevas pargiosas regulaarse esivljaku ning terrassilise tagaaiaga on psinud tnini. Misaansamblis on nd rahvuspargi keskus, misa hrrastemajas muuseum ning endises viinakgis hotell.

Ainulaadne on esialgu 18. sajandil rangelt regulaarsete terrassidena rajatud ning 19. sajandi lpus historitsismi vaimus rekonstrueeritud Luke misa park Luna-Eestis No lhedal Tartumaal. Tema eritasemeliste terrasside servi piiravad pgatud prnadest puuderead, millele lisandub suurejooneline tiikidessteem. Luke misa hrrastemaja on praeguseks hvinud, kuid park oma terrasse hendavate treppide ja jalgteede ning pargisuul valvavate lvidega on ks mstilisemaid paiku Eestimaal.

Segastiilis parkidest on kauneim Rpina park Eesti kaguosas Vene piiri lhedal. Rpina mis asub Vhandu je kaldal, klassitsistlik Sillap loss pargi keskmes on valminud 1840. aastatel. Lossi lhem mbrus on kujundatud segastiilis iluaiana, kus on oskuslikult kasutatud eri vrvi lehestikuga puude-psaste ning lehtpuude-okaspuude vrvi ja kuju kontraste ning kaugvaateid. Iluaed lheb sujuvalt le maastikupargiks ning see omakorda looklevate teedega parkmetsaks, mida ilmestavad jele avanevad vaated. Park on ka dendroloogiliselt ks Eesti huvitavamaid: siia on alates 1858. aastast toodud le 300 vrpuu ja -psaliigi. Rpina park on praegu aianduskooli hallata.

Maastikuparkidest on ks kaunimaid ning tuntumaid Tallinnast 26 km kaugusel Lohusalu lahe res Keila je suudmealal asuv Keila-Joa park. Pargi keskmeks on kuue meetri krgune juga ning sellest allavoolu jvad krged kaldad ja metsaga kaetud oruterrassid. Keerulisele ja vaheldusrikkale reljeefile on rajatud maaliline, vahelduvate pargiaasade ning metsaaladega maastikupark, millele lisavad pnevust kolm jesilda, Meremisa lossist kujundatud kunstvaremed, misaomanike perekonnakalmistu pargi serval ning eelkige 1833. aastal valminud tornidega historitsistlik loss. Park lheb je paremal kaldal le mnnikuks, mis ulatub mererannani. Ka dendroloogiliselt on Keila-Joa park huvitav: siin kasvab puid ja psaid rohkem kui 80 liigist.


Tuntud meistri looming. Eestis on ka hulk misaparke, mida vib seostada laiemalt Euroopas tuntud maastikuarhitektide nimedega. ks neist on pikaajaline Riia linnaparkide direktor, hilisem Berliini Stieglitzi aiainspektor ning Berliini Dahtemi krgema aianduskooli dendroloogiadotsent Georg Kuphaldt. Tallinnas rekonstrueeriti tema projekti jrgi 18971900 Kadrioru park ning rajati Virume avalik aed. Misaparkidest on tema projektide jrgi valminud Toila-Oru, Olustvere, Kehtna, Polli ja Lohu.

Oma asukohast tingitud eeliste, oskusliku kujunduse ja liigirikkuse poolest on neist pnevaim Toila-Oru, mis rajati 18991901. Pargi suurimad vaatamisvrsused on ligikaudu 300 haruldast puu- ja psaliiki ning kaunid maastikuvaated, seda eriti kevadel ja sgisel. Park asub rannikul, Kohtla-Jrve ja Narva vahel, Phaje veerul ja orus. Vahelduv reljeef mererse tasandiku, jeoru krgete kallaste ning Neide pangaga muudab pargiala mitmekesiseks ja vimaldab kauneid vaateid krestikulisele Phajele ja merele. Neide pangal asunud hrrastemaja, kus 1930. aastail asus Eesti Vabariigi presidendi suveresidents, hvis Teises maailmasjas, kuid park on prast sda taastatud.


Sgis on pargis eriline aeg. Meie kliimas langetavad puittaimed sgiseti lehed. See on parasvtme puude kohastumine kasvuks ebasobiva aastaaja talve leelamiseks. Enne langemist muudavad lehed enamasti vrvust: kolletuvad vi muutuvad punaseks, oraniks, violetseks. hel puul vib leiduda mitut eri vrvi. Lehtede sgisvrvus on mnel liigil eriti ilus, nii et need puud ja psad torkavad teiste seas silma. Lehtede sgisvrvus oleneb palju ilmastikust: mdukalt niiskel ja pikesepaistelisel sgisel ning klmade korral saab lehestik erksamad toonid. Et sgistuuled harvendavad jrk-jrgult lehestikku, muutuvad sgisel vaadeldavamaks ka reljeefi erisused ning haaratavamaks pargikompositsiooni detailid.

Siin tutvustatud pargid on vaid ksikud Eesti sadade oma elusgisesse judnud misaparkide seas. Paljud neist on ajaloo keerdkikudes rohtunud ja metsistunud, kuid just sgis on aeg, kus nendegi eredavrvilise lehestikuga puud ja psad kuulutavad kaugele le maastiku oma mdunud hiilgust, andes Eestimaale tema praeguse maalilise eripra.



MARGIT TOHVER
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012