Eesti Looduse fotov�istlus
2005/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2005/9
Puuseened haabadel

Eesti metsapuudest on haab puuseente elupaigana vga liigirikas: peale haavataeliku, kes teeb olulist metsamajanduslikku kahju, kasvab haaval hulk liike, mis huvitavad pigem teadlasi.

Haabadel kasvab Eestis 73 liiki torikulisi peamisi puidulagundajaid, neile lisandub veel 123 muud puiduseoselist seeneliiki [3]. Elusatele haabadele asub vaid vike osa neist, enamik eelistab knde ja lamatvesid. Niisiis on lagupuidul suur vrtus seente elupaigana.

Haavataelik (Phellinus tremulae) on haava suurima vaenlase sdamemdaniku tekitaja. Selle seeneliigi viljakehad arenevad puudel oksaasemete kohal ja paistavad sageli hallide khmude vi mgaratena. Vlja arenenud viljakeha on laia laskuva aluse ja lbilikes nrinurkse kujuga, tugevasti radiaalsuunas lhestunud lapinnaga. Alumine pind on kaetud vikeste pooridega, lbilikes tuleb nhtavale mitu torukeste kihti: iga kiht nitab aastast juurdekasvu. Leitud on isegi kuni 80-aastasi viljakehi [4].

Haavataelik on spetsialiseerunud liik, kasvab vaid haabadel ja paplitel [6]. Temaga on ptud katseliselt nakatada niteks vahtrat ja kaske, ent looduses pole see nnestunud. Seevastu haava vastupanuvime selle seene nakkusele on rmiselt nrk, mistttu ei leia pris terveid puid isegi noortes metsades. Vanemates haavikutes on enamik puid sdamemdanikust kahjustatud, mnes puistus neb vaid ksikuid haavataeliku viljakehadeta tvesid [8]. Seda seent on leitud le Eesti kigist metsatpidest, kus kasvab haab. Tavaliselt asustab ta elusaid puid, vaid ksikleiud prinevad lamapuudelt.


Haava-tuletaelik (Phellinus populicola) phjustab samuti tve valget sdamemdanikku. Seegi seen asustab tavaliselt elusaid haavatvesid, harvem lamatvesid. Viljakehad on mitmeaastased, puutvelt tugevasti eenduvad, radiaallhede ja laia mara servaga. Ent neid neb vaid ksikutel puudel, niisiis pole see seen metsamajanduslikult oluline. Haava-tuletaelik kasvab vanades laane- ja salumetsades, inimpelgliku liigina hoidub peamiselt plismetsadesse. Teda leidub pillatult ja vhesel arvul peaaegu kogu Eestis (peale Loode-Eesti, haruldane on ta ka Phja- ja Lne-Eestis) [6]. Soomes on haava-tuletaelik sna harv [2].


Haavants (Junghunia pseudozilingiana) heaastane liibunud viljakehaga torikuline seen kasvab vanadel haavataeliku viljakehadel. Tema valgeid, kreemikaid vi pruunikaid sitke-korkjaid viljakehi tasub otsida surevatelt, haavataelikust juba nakatunud tvedelt. Haavants on meil harv, teda peetakse heks plismetsade indikaatorliigiks. Kuulub looduskaitsealuste liikide III kategooriasse. See seen on haruldane kogu Phja-Euroopas ning esimest korda kirjeldatud Eestis [5].


Jnesvaabik (Ganoderma applanatum) on sagedane salumetsades ja parkides, teda on lihtne ra tunda lameda kakaopruuni kbara jrgi. Peale haabade kasvab ka kaskedel, tammel ja sanglepal, harvem teistel lehtpuudel, ksikutel juhtudel on seda liiki leitud ka kuuselt [6]. Seen on meil sage ja phjustab puidu valgemdanikku. Jnesvaabiku viljakehad on silma jnud ka kunstnikele.


Vveltoriku (Laetiporus sulphureus) oranid vi kollakad viljakehad kasvavad haabadel tunduvalt harvemini kui niteks tammedel vi remmelgatel. Ent see seen on thelepanuvrne, sest tekitab vga kiiresti arenevat sdamemdanikku. Vastupidi eespool ksitletud liikidele phjustab vveltorik puidu pruunmdanikku. Viljakehad on heaastased, neid neb peamiselt parkides ja puisniitudel [6].


Peale haavantsu kasvab haabadel teisigi haruldasi seeneliike. Niteks nahkiseline Candelabrochaete septocystidia, kes leiti mdunud sgisel Muraka looduskaitseala plismetsast lamavalt kdunenud haavatvelt [7]. Varem on seda liiki Eestist leitud kigest neljal korral. Nii nagu enamiku nahkiseliste korral, saab seda liiki mrata vaid mikroskoopiliste tunnuste jrgi. Liigi nimetus tuleneb vaheseintega tsstiididest [1], mida saab nha, kui uurida seent mikroskoobi all.



1.

Burdsall, Harold 1984. The genus Candelabrochaete (Corticiaceae) in North America and a note on Peniophora mexicana. Mycotaxon 19: 389395.
2.

Kotiranta, Heikki; Niemel, Tuomo 1993. Uhanalaiset kvt Suomessa.Vesi- ja ympristhallitus painatuskeskus, Helsinki.
3.

Lhmus, Asko (koost.) 2005. Saprokslsete putukate ja seente kriitilise liiginimekirja ja substraadinudluse levaatenimestiku koostamine. Lepingulise t aruanne. T zooloogia ja hdrobioloogia instituut, Tartu.
4.

Parmasto, Erast; Tamm, lo 1969. Haava hirmsaim vaenlane. Eesti Loodus 20 (9): 520524.
5.

Parmasto, Erast 1999. ppevahend seente kasutamiseks metsade vriselupaikade inventariseerimisel. EPM zooloogia ja botaanika instituut, Tartu.
6.

Parmasto, Erast 2004. Eesti seente levikuatlas, 3. Torikseened. EPM zooloogia ja botaanika instituut, Tartu.
7.

Sell, Indrek 2005. Muraka looduskaitseala plismetsade puitulagundavad seened. Ksikiri EPM metsandus- ja maaehitusinstituudis.
8.

Tamm, lo 2000. Haab Eestis. Eesti Loodusfoto, Tartu.



INDREK SELL
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012