Eesti Looduse fotov�istlus
2005/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2005/10
Kas Eesti loodusmuuseumi ruumimured on nd murtud?

Viimase paari aasta jooksul on olukord tepoolest mrgatavalt paranenud. J hakkas liikuma 1996. aastal, kui muuseumi algkodust (1942. aastast alates), Lai 29A majast, kolisid kolm osakonda koos fondidega Kopli tnavale. Seelbi sai muuseumi peamaja juurde loenguruumi, he saali psiekspositsiooni ja he ajutiste nituste tarvis. Kopli tnaval keskkonnaministeeriumile kuuluvas majas oli ruumi enam-vhem ja kena kasesalu akna taga. Kuna aga tegemist oli rendipinnaga ning vahepealne poliitiline olukord riigis muutis loodusmuuseumi alluvussuhet, siis tundus aeg-ajalt olevat tiesti reaalne, et meid vidakse sealt vlja tsta.

Sellest murest vabanesime loodetavasti lplikult viimase aastavahetuse paiku, kui keskkonnaministeerium, kelle allasutuseks me jlle olime saanud, Toompuiesteelt lahkus. Vabastasime ruumid Kopli tnaval ja kolisime sealt oma valdusse tulnud Toompuiestee 26 majja. Nnda suurenes mnevrra nii t- kui ka fondiruumide prandapind, kuid kigiti nuetekohastest hoiutingimustest kahjuks veel rkida ei saa. Jrjekordse transpordioki elasid umbkaudu 200 000 museaali mrkimisvrsete kaotusteta le.

Eelmisel aastal said valmis ka truumid Laia tnava pningukorrusel, kuhu seadis end sisse peaaegu kogu selle maja personal. Nii sai vimalikuks seada sisse avar ppeklass, mistttu on tunduvalt paremad tingimused loodusharidustks.

Seega vib elda, et Eesti loodusmuuseumi ruumipuudus on vhenenud. Rahulolu sohu me siiski vajumas ei ole. Eksisteerib ju KUMU pretsedent. Loomulikult on tore, et kunstimuuseum vrilisse hoonesse kolib, kuid ka loodusmuuseumile peaks kunagi saabuma aeg nurgast vlja tulla. Selleks, et maailma tasemele juda, oleks vaja kvalitatiivset hpet. Mis seejuures aga esmane on, kas sisu, vorm vi hoopis ruum? Karta on, et kokkusurutud ruumis need kaks esimest palju areneda ei saa.

Seni oleme philiselt orienteerunud kohalikele huvilistele. Neile loodame ikka, sest nagu meie metsaalustest nha, pole keskkonnateadlikkusega asjad veel korras. Eestimaa loodus on aga seda vrt, et kaugemalt klalised, turistid, keda Tallinnas jtkub, viksid saada temast ettekujutuse. Piisavalt suur, igati ndisaegne muuseumihoone niteks Lasname paekaldal, kus saaksime silma peal hoida ka sealsetel kaitsealustel objektidel, oleks hea lahendus.



Uve Ramst, Eesti loodusmuuseumi arendusdirektor
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012