Eesti Looduse fotov�istlus
2005/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lugeja ksib EL 2005/10
Kas Eesti pikim putukas?

Pdsin suvel hiidkguvaablase Rhyssa, ei, see oli Megarhyssa... (kui kahju, et pole eestikeelset nimetust: vhemalt putukaseltside vljapaistvamatel esindajatel viksid, ei, peaksid olema eestikeelsed nimetused). Tabatud Rhyssa oli tundla otsast muneti otsani 15,5 cm pikk. See oli juba vaatepilt, kui ta kuusepalgi tagant nhtavale ronis! Ma olin lausa vapustatud, sest mulle pihku sattunud kirjanduse andmetel peaksid nad olema hoopis viksemad. Pakun vlja, et see on Eesti pikim putukavalmik (kui vtta arvesse ka tundlad ja teised kehalisandid). Aga vib-olla olen vhe informeeritud. Loodan, et keegi asjasse phendunu vastab.

Vastab putukakoloog Tiit Teder
Kirja autori ptud putukas on kiletiivaliste seltsi kguvaablaste (ka kguvamplaste; Ichneumonidae) sugukonda kuuluv Megarhyssa rixator. Eestikeelseid nimetusi ei ole kguvaablastele seni antud: esiteks on kguvaablasi Eestis vhe uuritud, teiseks on neid meil vga palju arvatavasti le 2500 liigi, kusjuures liigid on sageli vga sarnased.

Kik kguvaablased on parasitoidid: nende vastsed toituvad peremeeslooma kehas vi selle pinnal, phjustades tavaliselt peremehe huku. Enamasti on peremeesloomad teiste putukate vastsed vi nukud, mnel liigil ka mblikud. Knesoleva liigi vastsed arenevad okaspuutvedes toituvate suurte puiduvaablaste (Siricidae) sagedamini hiid-tvevaablase (Urocerus gigas) ja sinise puiduvaablase (Sirex juvencus) vastsetes [1]. Just okaspuupalkide mber see kguvaablane tavaliselt liigubki.

Nagu kirja autor igustatult arvab, on M. rixator koos saba (muneti) ja sarvedega (tundlad) ks pikemaid putukaid Eestis: vaadeldav isend oli niisugusel viisil mtes tepoolest 15,5 cm pikkune. Emasel M. rixatoril on erakordselt pikk muneti (isastel see puudub), mida ta vajab selleks, et muneda sgaval puidus toituvatesse peremeesloomadesse. Suurematel emastel vib muneti kndida le kuue sentimeetri. Ometi jb see liik kaugele maha samuti kguvaablaste sugukonda kuuluvast Dolichomitus cephalotesest, kellel muneti vib ulatuda koguni 15 sentimeetrini (seda liiki ei ole Eestist seni leitud, kll aga naaberaladelt). M. rixatorist on tihti suurem ka ks teine samasse perekonda kuuluv liik M. perlata, keda on ka Eestist leitud.

Pikk muneti on omane just parasitoididele, kelle peremeesloomad elavad sgaval taimekudedes, nagu knesoleval juhul puiduvaablased. Vib jda arusaamatuks, kuidas parasitoid oma pika, kuid vga peenikese muneti lbi kva puidu peremeheni pressib. Ega juga pressigi. he M. rixatori sugulasliigi uurimisel on selgunud, et appi tuleb keemia: parasitoid nristab muneti tipust puitu lagundavat sekreeti [2]. Tasapisi puitu lagundades kulub M. rixatori emasel muneti peremeheni puurimiseks tavaliselt umbes pool tundi [1]. Enne munemist emane halvab peremehe.

Munast koorunud parasitoidi vastne toitub peremeesloomas tavaliselt kuus kuni seitse ndalat. Peremehest ei j suurt midagi jrele. Sealsamas peremehe jnuste juures vastne ka nukkub. Kogu arengutskkel kestab ligikaudu aasta, ebasoodsate olude korral ka kaks aastat [1]. M. rixatori valmikuid vib nha peamiselt mais-juunis.

Et see liik parasiteerib puidukahjuritel, siis inimese seisukohast on tegemist kasurputukaga. M. rixator pole ise kll kuigi arvukas, kuid kik puidukahjuritel parasiteerivad liigid kokku vivad evida kllaltki arvestatavat metsamajanduslikku vrtust. Kindlasti aga vrib see sihvakas, huvitava kitumisega putukas thelepanu esteetilisest vaatenurgast.


1. Kamierczak, Tadeusz 1981. Polskie zgbce Rhyssini (Hymenoptera, Ichneumonidae). Monografie fauny Polski 12. Pastwowe Wydawnictwo Naukowe, Krakow.

2. Le Lannic, Joseph; Nnon, Jean-Pierre 1999. Functional morphology of the ovipositor in Megarhyssa atrata (Hymenoptera, Ichneumonidae) and its penetration into wood. Zoomorphology 119 (2): 7379.



Meelis Helm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012