Eesti Looduse fotov�istlus
2005/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
In memoriam EL 2005/11
Elu kaunile emakeelele

Eduard Vri (26. juuni 192617. mai 2005)

Sel kevadel viis raske haigus eesti keele puhtuse ja arusaadavuse eest videlnud keelemehe ning hea ja alati abivalmis sbra. Laitmatu eesti keel nii knes kui ka kirjas oli tema arvates norm kigile, kes kskik kus rkisid vi midagi paberile panid. Hoolimata sellest, et tal vis olla vga kiire vi palju tid jrge ootamas, oli ta ikka valmis abistama keeleksimuses prdujat.

Paari aasta prast mdub sajand ajast, mil Eesti lipilaste seltsi loodusteaduse osakond avaldas ajalehtedes leskutse (1907) koguda rahvasuust taimenimetusi. Viie aasta mdudes prduti taas leskutsega saamaks rahvakeelest ja murretest sugemeid laiaulatuslikuma botaanika oskuskeele tarvis. Asja algatas Johannes Voldemar Veski, kes osales selles ts tegusalt kuni surmani. Viimastel eluaastatel ti ta taimenimetuste ja botaanika oskussnastiku komisjoni ka Eduard Vri, kes jtkas petaja td oma elu viimaste kuudeni.

Kus vhegi vimalik, soovitas Eduard Vri uusi eestikeelseid taimenimetusi ja oskussnu luua omakeelsete tvede vi lhtesnade alusel. Uute keelendite moodustamisel oli meile suur abi tema pikaajalisest kogemusest Vrsnade leksikoni koostajana, samuti mitme vrkeele hea valdamine. Samas ei hbenenud ta sellesama leksikoni kordustrkke ette valmistades paluda nu ja abi teiste erialade inimestelt. Keelekasutuses polnud ta kaugeltki uuenduste vastu, taunides siiski igasugust teiste keelte mju- ja moevooludega kaasajooksmist. Vrad keeled tulevad ja kaovad, emakeel peab psima ajast aega puhta ja ilusana selline oli tema vankumatu seisukoht. Samas ei olnud ta vastu, kui mingi laen vi mugandus eesti keelde hsti sobis.

Seadusloomest alustades ja vikeste kohalike ajalehtedega lpetades tles ta ikka sna sekka seal, kus asi keeles ja mistetes laiskuse vi lolluseni kiskus. Paljude jtkuvljaannete toimetajad ja autorid said professorilt hurjutada, kui nad emakeelt igesti ei kasutanud. Teaduskeele ksimusi ksitledes kiitis ta aga just loodusteadlaste loodud omakeelset oskussnavara.

Eesti keelt hoides ja kaitstes pidas ta vist kogu aeg hoiatava mrgina silmas hbuva himurahva liivlaste keelt ja saatust. Uute taimenimetuste loomisel oli ka see keel meile mnel korral abiks. Kigile, kes Eduard Vrit tundsid, jb ta eeskujuks oma isamaa-armastuse ja tkusega ning igasuguste ksimuste innuka lahendajana.



Eeri Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012