Eesti Looduse fotov�istlus
2005/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2005/12
Savimaja Eestis?

Savi on maailmas juba ammusest ajast tuntud ehitusmaterjal. Meile, phjamaalastele, kes me oleme harjunud tavaprase ehitusmaterjalina ngema puitu ja kivi, vib tunduda vrana mte, et maailmas on enim levinud traditsiooniline ehitusmaterjal hoopis savi. Seda nii toorsavina kui ka telliseks pletatuna.

Saviehitiste all mistetakse kitsamalt enamasti vaid toorsavist ehitatud hooneid vi ehitisi, kus ks oluline komponent on toorsavi (nt. puitkarkassiga kergsaviplokist hoone). Maailma vanimad, ligikaudu 10 000 aasta vanused majataolised mara phiplaaniga ehitised Srias olid arvatavasti pooleldi maa sisse svistatud savimajad. Enim levinud ongi saviehitus Aasias, kus toorsavist ehitati lihtsate elamute krval ka losse (nt. Kaug-Idas). Himeijis, Jaapanis, on isegi templite paksud vravad meisterdatud puukarkassile mritud savist.

Aasia ja Aafrika igivana saviehitustraditsioon judis Euroopasse Hannibali vgedega umbes 220 aastat eKr.; praegugi on see eriti levinud Luna-Hispaanias (Andaluusias) [1]. Kuid ka phjapoolsemas Euroopas ei ole saviehitus tundmatu ning on laialdaselt levinud nii Saksamaal, kus savi kasutatakse enamasti koos puitehitistega, kui ka Poolas, Ukrainas, Bulgaarias ja Rumeenias. Eesti saviehituse traditsioon ei ole kahtlemata nii pika ajalooga ja psiv, kuid ka siin maanurgas on ehitatud tuhandeid savihooneid, mis on siin-seal praeguseni psinud, eriti just Luna-Eestis.

Vahelduva eduga esilekerkivas ja siis jlle hbuvas Eesti saviehitiste ajaloos vib ldse eristada nelja suuremat ehitusperioodi: 1) 18501870, 2) 18701900; 3) 19061914, 4) 19201930 [2]. Niteks Setomaa Mikitame kla praeguseni silinud savihoonetest enamik on ehitatud 1920.1930. aastail, kui talupidamistele anti sooduslaenu majapidamiste tarbeks [4]. Eesti traditsioonilisele saviehitusele on iseloomulik ka see, et vheste eranditega on savist ehitatud vaid majapidamis- (krval)hooneid, iseranis lautasid, ning elamuehituseks on ajalooliselt kasutatud valdavalt puitu.


Hoolimata ehituslikust lihtsusest ja materjali saadavusest eristub Eestis peamise saviehituse alana Luna-Eesti ja vhemalt ka Lne-Eesti madaliku piirkond. Selle vastandina on Kesk- ja Phja-Eestis saviehitusi harva vi pole neid piirkonniti ldse. Seal on enim kasutatav ehitusmaterjal puidu krval samasuguse otstarbega ehitiste jaoks pae- ja maakivi. Saviehitiste sellise regionaalse leviku phjus on majandushoonete ehituses kasutatava toorme kttesaadavus ja kvaliteet, arvatavasti ka majanduslik olukord ning piirkondlikud traditsioonid.

Samas vastab savi- ja kiviehitiste levik pris selgelt Eesti geoloogilise ehituse piirjoontele. Saviehitus on valdav Devoni kivimite avamusel ja aladel, kus Siluri-Ordoviitsiumi karbonaatkivimeid katab paks Kvaternaari-setete (moreenide ja viirsavide) katend nagu Lnemaal. lejnud alal, kus pinnakatte paksus on vike ja selle all avanevad karbonaatkivimid, on hooned rajatud lubjakivist ja dolomiidist. Liustikega toodud tard- ja moondekivimeid, mis on levinud rndkividena le Eesti, on pigem kasutatud nende kahe ala leminekualal ja jukamates (Kesk- ja Luna-) Eesti taludes, mille hoonestud on valdavalt rajatud lemdunud sajandi teisel poolel. Lubjakivi ja dolomiit olid sobiva kihilisusega ja neid sai kergesti hankida, kas vi plde puhastades. htaegu sai neist ehitada sobiva suuruse ning vastupidavusega hooneid, kulutamata learu materjali (sh. vajati vhem sidusainest ja/vi lubimrti) ja tksi. Luna-Eestis (vlja arvatud Kagu-Eesti Devoni karbonaatkivimite avamusel) selline ehitusmaterjal puudub. Maakivide kasutamine eeldab mrksa suuremaid kulutusi: et korjata, lhata ja laduda kive. Arvatavasti seeprast veti tarvitusele teine keprane materjal savi.


Miks savi? Mdunud sajandi keskpaigas ji saviehitus Eestis peaaegu tielikult unarusse, ent viimasel kmnendil on ha rohkem rgitud selle sstva arengu seisukohalt vajaliku ehitusviisi taasavastamisest ja propageerimisest.

Ndisaegsete ehitusmaterjalide tootmiseks kulub retult palju energiat ning need on vga materjalimahukad: he tonni pletatud telliste valmistamiseks kulub kuni 1 MWh enamasti fossiilse pritoluga energiat ja he tonni betooni tootmiseks 2/3 MWh energiat [5]. Pole sugugi llatav, et ha sveneva keskkonnasaastatuse ja globaalse kliimasoojenemise tttu pratakse paljudes tootmisvaldkondades, sealhulgas ehitusmaterjalitstuses, jrjest suuremat thelepanu keskkonnasstlikele materjalidele ja tehnoloogiatele.

Tavaliselt peetakse energiasstliku ehituse all silmas seda, et on kasutatud piisava soojapidavusega ehitus- ja isolatsioonimaterjale vltimaks ilma ktmist. Kuid ldise keskkonnasstu seisukohalt on samavrd thtis arvestada materjalide tootmiseks kulutatud energiat ja (toor-)materjali [5]. Ehitus on koloogiline, kui on kasutatud lihtsalt kttesaadavaid taastuvaid (puit) vi laialt levinud materjale (looduslikud kivid, savi). Eesti kontekstis on enim levinud ja tuntud traditsioonilised puitehitised, kuid samas on savi ks Eesti suurimate varude ja laiema levikuga ning kergesti kttesaadavamaid ehitusmaterjale, mis viks konkureerida tnapevaste tehismaterjalidega.

Sstva arengu printsiipe ja keskkonnastrateegiaid silmas pidades on saviehitise vaieldamatu eelis materjali kttesaadavus, materjali ja tehnoloogia rakendamiseks kuluv vike energiahulk ning savikomponentide lihtne tdeldavus. Saviehitiste keskkonnasstlikkusest rgib fakt, et pletamata toorsavi ehitusklblikuks muutmine kulutab ainult 1020 kWh energiat [5] ning nende ehitiste elukeskkond on tervislik. Vhethtis ei ole ka see, et pletamata savimaterjali saab mitmeti taas kasutada ja ta on keskkonnaohutu. Ka siis, kui maja on oma aja ra elanud, ei ole tarvis muud, kui seinad maha lhkuda; savimassi saab uuesti kasutada, lisades ainult vett.

Peale keskkonnasstlikkuse rgib saviehituse kasuks selle tervislikkus. Tnu niiskusesiduvusele ja soojapidavusele on savihoonete mikrokliima soe ja kuiv, vastupidi niteks kivimajadele, mis on klmad ja rsked. Savihoonete tervislikkuse kinnituseks vib tuua Johannes Pertma 1923. aasta raamatus Saviehitused avaldatud ligu: Kui meie pilku heidame luna Wenemaa Ukrainasse, siis neme, et seal enam jagu kik hooned savist on ehitatud. Ukrainlased, kes savist elumajades elavad, on Vene rahvusest kige tugevamad, targemad, ilusamad ja energilisem rahvas.


Kuidas ehitada? Saviehitisteks klbavad siduva ainesena vga mitmekesiste omaduste ja geneesiga savikad setted. Savi kasutust ei piira eriti ka kliimaolud. Lhtudes materjalivalikust, on Eestis igem rkida pigem savimoreenehitistest. Valdav osa vanadest hoonetest on rajatud sama hoone lhedalt kaevandatud moreenainesest, mis sisaldab kitsamas mttes savi ainult kuni 20 (30)%, tihti vhemgi. Savide omaduste tttu tuleb arvestada: vltimaks puhaste savide kahanemist tuleb neid kasutada segus mingi titematerjaliga, niteks liiva ja/vi kruusaga. Eesti savisid ja eriti savikaid moreene saab kiki ilma suurema ttluseta kasutada traditsiooniliseks massiiv- ja ka viimasel ajal levinud kergsaviehituseks.

Toorsavi ehitustehnika-ja tehnoloogia on lihtne. Seetttu on meldav ehitada ka omal kel, ent tnapevaste abivahendite ja ehitustehnikaga saab rajada arhitektuurilt sna nudlikke hooneid.

Lbi aegade on savihooneid ehitatud mitut moodi. Eestis on enamasti kasutatud massiivsavi tehnoloogiat. Valdavalt 5060 cm paksusteks massiivsavi seinteks laotakse eelnevalt stkutud vi stkumata savi, kuhu lisatakse sidususe parandamiseks kuiva raiutud phku, kanarbikku, kadaka- vi kuuseoksi. Et seina ankurdada, paigutati nurkadesse ning akende ja uste mber laudu, palgijuppe jms. Tavaliselt on sellised hooned rajatud saalungite vahele 2530 cm paksuste kihtidena segatud ja tambitud materjalist, kuid on ka niteid saalungiteta laotud seinte kohta (foto 1).

Paraku on massiivsavi miinuseks tpilised vead: vertikaalsed praod seintes ning halvasti sidustatud seinte ja nurkade kiire kulumine (foto 2). Praeguseks on vanade savihoonete keskmine eluiga umbkaudu 70 aastat. Olenevalt materjalivalikust ning ehitajate oskustest on nende seisund erinev: vga hsti silinud hoonetest kuni varisenud vi varisemas varedeni (foto 3). Enamasti on lagunenud savihoonetele saanud saatuslikuks katuse vale konstruktsioon (nt. rsta ebapiisav laius) ja psivus.

Ndisajal on enim rakendatud kergsavi tehnikat, mille eelis vrreldes massiivsaviga on lisaosistega saavutatav savimassi suurem soojapidavus ja tugevus. Tnu lisakomponentidele kuivab savi kiiremini. Lisaosised vivad olla saepuru, hvlilaastud, linaluud, ligutud led, kanarbikuvarred jm., mis toimivad savimassi sidestavate osadena. Teadaolevalt on siiski kasutatud vaid hakkpuidu ja/vi laastu-saepuru tidisega kergsavikonstruktsioone (foto 4). Sellise ehitusega seinu vib valmistada saalungite vahele kihiti valatuna vi ette valmistatud plokkidest (foto 5). Valmis kergsaviplokke on lihtne kasutada: plokid laotakse savi- vi lubjamrdi abil seinaks, kas siis vahvrgiga vi ilma.


Kokku vttes: saviehitust ei saa pidada Eesti traditsiooniliseks (talu-)ehitusharuks, see on esile kerkinud vaid aeg-ajalt. Tnapeval tundub, et massiivsavist perspektiivikam on siiski kergsavitehnoloogia, mille alusel on Eestis ehitatud kmmekond hoonet. Savi on kohalik odav energiasstlik ja ehitusomadustelt paindlik materjal, mida tasub propageerida.



1. Kaila, Panu 1999. Majatohter. Ehitame Kirjastus, O Viplala, Tallinn.

2. Keskkla, Tnu 2001. Eesti savihoonete ehitamise ajalugu. Pllumajandustehnika ja -ehitus ja -energeetika. Tartu, Eesti Pllumajanduslikool. Teadustde kogumik 14064049 (214): 98100.

3. Pertma, Johannes 1923. Saviehitused. Autori kirjastus, Viljandi.

4. Palolill, Margus 2004. Eesti traditsioonilise saviehituse tehnoloogia ja ajalugu. Keskkonnatehnoloogia projekt. Tartu likool, geoloogia instituut, geograafia instituut

5. Strandberg, Marek 2001. koloogilistest tehnoloogiatest ehituses. Ehituskaar 14062992 (3): 1014.



Margus Palolill
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012