Eesti Looduse fotov�istlus
2005/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2005/12
Kui pesapaigatruu on meie rstapsuke?

Kllap on selline ksimus turgatanud phe paljudele, kelle maja rsta alla vi rdunurka ehitatud pessa saabuvad ikka ja jlle tagasi rstapsukesed. Pahatihti kukub pesa talvel alla, kuid kevad toob taas kohale psupaari, kes peaaegu igal aastal hte ja samasse kohta kodu rajab. Kes nad on? Kas vanad tuttavad vi hoopis nneotsijad kusagilt kaugemalt?

Neile ja veel mitmele teisele ksimusele on ornitoloogid vastust otsinud juba alates mdunud sajandi keskpaigast. Ning tulemused on sna huvitavad.

Uuringud Kesk-Euroopas, peamiselt Saksamaal, on nidanud, et samasse kolooniasse (vi ka pesapaika selle kitsamas thenduses) tuli tagasi tervelt 46% seal eelmisel aastal pesitsenud rstapsukestest, poegadest naases snnikolooniasse umbes 30% (neist 55% isas- ja 45% emaslinnud). Mis aga puudutas nn. piirkonnatruudust (kla, linnaosa vmt.), siis sinna saabus tagasi le 90% seal eelmisel aastal koorunud vi pesitsenud lindudest. Saadud andmetest ilmnes selgelt isaslindude suurem snni- ja pesapaigatruudus [3].

Ka Eestis on asja uuritud: vaatlused Muhu saarel 19741977 [2] ja hes Viljandimaa koloonias 19771987 [1] nitasid, et pesapaika saabus tagasi 30% vanalindudest ja keskmiselt 4,5% seal koorunud poegadest. Tulemused Eesti kahe eri osa kohta mneti lahknesid ning rstapsukese pesapaigatruudus osutus nrgaks. Ent kui see snni- ja pesapaigatruuduse protsent arvutada taaspkide koguarvu suhtes, krvaldades sellest suremuse (aasta jooksul hukkub umbes 80% noor- ja 50% vanalindudest) ja lisades kauglevi konservatismi suurendava mju, saame tegelikuks samasse kolooniasse tagasiprdumise protsendiks noorlindude puhul 28 ja vanalindude puhul 67. See on suurem kui sama nitaja Kesk-Euroopas.

Niisiis on rstapsuke meil sna pesapaigatruu lind. Enamgi veel. ks isaslind pesitses hes Eesti uurimisaluses koloonias kaheksa aastat jrjest. See tulemus on lausa Euroopa rekordi hnguline.

Aga kes siis ikkagi asustab pesa, millesse tema ehitajad mingil phjusel enam tagasi ei prdu. Sellele annavad vastuse Saksamaal tehtud uuringud: pesa asustavad peamiselt eelmisel aastal mbruskonnas koorunud noorlinnud ja isendid, kes mingil phjusel on hljanud mulluse pesitsuskoha [3]. Aastaid thjana seisvaid pesi tuleb rstapsukeste puhul harva ette ning mingil phjusel pesa kaotanud paarid ehitavad endale uueks pesitsemiseks tavaliselt ka uue.


Kuidas muuta psupaari pesitsemine turvalisemaks? Krohvi vi kiviseina klge ehitatud psupesad tavaliselt toestust ei vaja ja sageli on seda ka vimatu paigaldada. Hoopis teine on lugu puitehitistega, mille klge ehitatud pesad kipuvad pahatihti alla kukkuma. Hea, keprane ja jreleproovitud vimalus on siin lauajuppidest pesaalus, mis niteks sarikanurka paigaldatuna loob psupaarile hea vimaluse rajada turvaline kodu. Muidugi vib osta vi valmistada ka tehispesa ja paigaldada see sinna, kus psupaari soovitakse pesitsemas nha. Tehispesade (neid valmistatakse ka Eestis) hea klg on nende lihtne teisaldatavus, peale selle saab neid vajaduse korral ka puhastada. Vimalusi oma tuttavat kodupsukest hoida on teisigi. Thtis on vaid tibake fantaasiat ja hea pealehakkamine.



1.

Aua, Jaanus; Peil, Madis 1991. Rstapsukese kolooniatruudusest. VIII EestiSoome ornitoloogide pevad: 1618.
2.

Leibak, Eerik 1977. Rstapsukese (Delichon urbica) pesitsuskoloogiast Muhu saare lneosas. Loodusevaatlusi. Matsalu Riiklik Looduskaitseala: 107110.

3. Menzel, Heinz 1984. Die Mehlschwalbe. A. Ziemsen Verlag, Wittenberg Lutherstadt.



JAANUS AUA
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012