Eesti Looduse fotov�istlus
2006/1



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2006/1
Vaidasoo meteoriidikraatrist

Eestis on seni kindlaks tehtud seitse meteoriidikraatrit. Maailmas leitud kraatrite koguhulgast hõlmavad need võrdlemisi suure osa: umbes 4%. Nüüd on tekkinud võimalus, et see osakaal suureneb veelgi. Novembri teisel poolel avaldati ajalehes (Eesti Päevaleht 18.11.2005) sõnum võimaliku meteoriidikraatri leiu kohta Rae vallas, Vaidasoo ja Salu küla vahel. Avastamise au kuulub kohalikule elanikule Peeter Böcklerile. Tõepoolest on eri aerofotodel võimalik selgelt eristada 300-meetrise läbimõõduga küllaltki korrapärast ringikujulist ala, mida peaaegu keskelt läbib kõrgepingeliini jaoks raiutud siht.

Möödunud aasta 8. detsembril tegid Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi teadlased kindlaks Holotseeni jooksul kraatrisse tekkinud settelasundi paksuse. Tõenäoliselt hilisglatsiaalis moodustunud sinakashallil aleuriidil lasub nõo keskosas õhuke, kuni 40 cm paksune lubjarikaste järvesetete kiht, mis sisaldab ohtralt limuste kodade fragmente. Järvesetetel on kuni nelja meetri paksune madalsoo ja rabaturba lasund. Läbilõikest nähtub, et oletatavas meteoriidikraatris on Holotseeni algul olnud järv, mis on ajapikku kinni kasvanud. Nõo serva poole liikudes lubjakiht kaob ning asendub üleminekutsoonis jämeteralise liivaga ning äärel mustjaspruuni savika settega.

Kohapeal ilmnes, et kaartidel selgelt eristatav 300-meetrise läbimõõduga ala piir ei lange sugugi kokku võimaliku kraatrivalliga, vaid pigem näitab niiskusreþiimi muutustest tingitud järsku muutust taimekooslustes. Tegelik kraatrivall on sadakond meetrit kaugemal. Kõrgepingeliini rajamise ja hooldamise käigus on vall liini alt ilmselt buldooseriga ära lükatud ning seetõttu katkenud (heledad laigud aerofotol on arvatavasti mineraalsed, taimestikuvaesemad vallipõhjad). Mõõtmised näitasid, et kraatri läbimõõt ida-lääneprofiilil on üle 550 meetri. Välitööde käigus võeti turbalasundist proove, et rekonstrueerida nõo ja selle ümbruse Holotseeni ajastiku arengulugu. Alles pärast lisauuringuid saab öelda, kas tegemist on üldse meteoriidikraatriga, ja kui on, siis täpsustada selle kuju.



Jaanus Terasmaa
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012