Eesti Looduse fotov�istlus
2006/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2006/2
Saaremaa andis maailmale uue orhideeliigi

Kaks aastat tagasi avaldasin Eesti Looduses artikli Kas uus orhidee Saaremaa srmkpp?. Praegu viksin panna samasuguse pealkirja, kuid mitte enam ksi-, vaid humrgiga.

Pnev ksimus on saanud vastuse. Saaremaa srmkppa ksitlev artikkel on ilmunud Belgia loodusteaduslikus ajakirjas Les Naturalistes Belges [4]. Selles on kirjeldatud paari aasta taguse avastuse senitundmatu srmkpa uuringuid, analsitud vrdlusandmeid teiste srmkppadega ja tehtud olulised jreldused. Tulemus on uus orhideeliik: Dactylorhiza osiliensis Pikner, mille eestikeelseks nimetuseks on otstarbekas jtta juba varem avaldatud [3] ja leiukohta thistav saaremaa srmkpp. Inglise keeles on ta Saaremaa Marsh Orchid, mis nitab kuulumist soo-srmkppade rhma.

Kasvukohaks on uus srmkpp valinud soostuva hredama mnnimetsa koos mnede mrgade niidulagendikega, mis on parajalt vesised ka suvekuudel. Ta kasvab philiselt varjus ja poolvarjus, sinihelmika mtaste vahel, naabreiks veel tarnad, angervaks ja osjad, ning et oleme Lne-Saaremaal, siis muidugi ka kadakas.

Senitundmatu srmkpa avastamisest kuni temale uue nime andmiseni on tehtud mitmeid uuringuid ja peetud arutelusid, seda orhideed on tutvustatud paljudele kodumaa ja vlismaa orhideetundjaile.


Liigi mramise lugu. Tegin phjaliku morfoloogilise analsi taime vlistunnuste phjal, taksonoomilise vrdluse teiste srmkppadega ja biotoobi analsi. Lpuks taandusid kik tulemused ksimusele: kas tegu on Lne-Euroopas levinud lne-srmkpa (Dactylorhiza praetermissa) uue vormiga vi vrib avastatu uue liigi nimetust.

Prdepunktiks sai Rootsis Lundi likoolis tehtud DNA-uuring, mis nitas, et saaremaa srmkpa DNA erineb Lne-Euroopa mandriosa lne-srmkppade vastavatest nitajatest [2].

Nd tuli appi ks Euroopa tunnustatuim orhideeuurija, belglane Pierre Delforge. Populaarse Euroopa orhideeraamatu autor kis mdunud suvel Saaremaal, kus tal oli vimalus svida asjasse oma-silm-on-kuningas-meetodil. Koos analsisime veel kord kiki uue srmkpa tunnuseid ja arvnitajaid, peale selle tegi klalisuurija saaremaa srmkpa ja Lne-Euroopas levinud Dactylorhiza praetermissa vrdlusanalsi. See uuring oli vga oluline ja eriti usaldusvrne, sest Pierre Delforge on prit just lne-srmkpa levila keskmest ja tal on suured kogemused selle liigi eri populatsioonide, aga ka temaga sarnaste liikide uurimisel.

Meie koost andis Pierre Delforgeile eelmainitud Belgia ajakirjas avaldatud artikli kaasautorluse ja tulemuse tleb vlja juba kirjutise pealkiri. On saanud selgeks, et vhemalt Euroopas ja sellega piirnevatel aladel pole niisugust taimeliiki seni kirjeldatud.

Kohe kerkib ksimus: kuidas on vimalik 21. sajandil avastada looduses midagi senitundmatut? Viimane teade uue liigi kohta tuli hiljuti Borneo saarelt, mis on meile ehk mistetavam. Kuid leida midagi uut meie silme all Vilsandi rahvuspargist ja htlasi Euroopa Liidu Natura-alalt

Lahendust otsides vib ju nimetada, et orhideed, eriti aga srmkpad on sstemaatilises mttes sna noored, alles arengustaadiumis. Seega vib llatusi ette tulla. Kahe silma vahele jmist vib phjendada sellega, et uue orhidee leiukoht parasjagu mrg metsane ala ei ole inimestele eriti ahvatlev (kll aga metssigadele ja ptradele). Pealegi pole sel alal erilist majanduslikku vrtust, mistttu ei ole siia nneks kippunud tegusad inimesed ei kolhoosikorra ajal ega ka ndsel arutul metsaraadamise ajastul.


Loogiline seletus uue liigi tekke kohta viks olla selline. Ilmselt on tegu pika aja jooksul toimunud korduva hbridiseerumisega, kus algsed vanemad on olnud kahkjaspunane srmkpp ja balti srmkpp aktiivsed ristandeid loovad liigid selles piirkonnas. Uudne on asja juures see, et eeldatavalt on uue liigi vanemate sekka lisandunud ka vthuul-srmkpp (D. fuchsii) ja Russowi srmkpp (D. russowii, Lne-Euroopas nimetatud D. curvifolia). Sellise kombinatsiooni iseseisev areng on andnud vga stabiilse ja homogeense suurearvulise populatsiooni.


Uue liigi isendid varieeruvad vliselt vga vhe. Sealjuures liigi olemasolu kinnitamiseks vajalikke liigisiseseid erisusi siiski leidub: vhesed morfoloogiliste nitajate krvalekalded huule erisugune kuju ja muster. Saaremaa srmkpa taimede lekaal teiste srmkppade suhtes on selles leiukohas ilmne (suhtarv 95:5). Samas vib leviala piiridel leida ksikuid saaremaa srmkpa hbriide oma kunagiste vanemate, nii kahkjaspunase srmkpa ja balti srmkpaga kui ka Russowi srmkpaga. Leviala lheduses on kahkjaspunase srmkpa ja Russowi srmkpa erilisi vorme. See asjaolu teeb kogu avastuse eriti huvitavaks ja ahvatleb asjaga edasi tegelema. ldse tundub, et kogu uue liigi leviala taimestik on ha bioloogilises arengus, mistttu edasised kohapealsed uuringud on igati vajalikud. Eriti oluline on koostada selle piirkonna kaitsekorralduskava.

Kik eeltoodud tunnused on koosklas he normaalse liigi kriteeriumidega. N.-. kohaliku liigi vimalikkust toetab veel see, et meil on teisigi endeemsusele kalduvaid taimi, ka srmkppi. Nimelt balti srmkpa ja Ruthe srmkpa (samuti hbriidse pritoluga liik!) priskodu on Lnemere-rsetel aladel ja nende liikide kige ehtsamad esindajad videtakse olevat Eestis, kus on nende philine leviala [1].

On veel ks asjaolu, mis vrib thelepanu: mitu Euroopa orhideeliiki on Eestis oma levila phja-, kirde- vi idapiiril. Sellest vivad olla tingitud paljud siinsetel taimedel theldatud krvalekalded, vrreldes levila keskmes kasvavate sama liiki taimedega. Hea nide on siin russowi srmkpp. Sellel liigil kirjeldas Johannes Christoph Klinge Eestis, sealhulgas Saaremaal, juba le saja aasta tagasi rohkesti erilisi vorme. Sellele on juhtinud thelepanu ka meile juba tuttav Pierre Delforge [1].


Vrdlus veenab. Lpuks toon mned srmkpa eri liikide morfoloogilise analsi tulemused. Vrreldud on Eestis kasvavate soo-srmkppade ja Lne-Euroopas kasvava Dactylorhiza praetermissa iseloomulikke nitajaid saaremaa srmkpa tunnustega. Vrdlustulemuste phjal on fikseeritud saaremaa srmkpa eriline vljangemine, mis vimaldab teda eristada teistest sama perekonna liikidest. Et saaremaa srmkpal on leitud sna palju erisusi, olen need jaganud kahte rhma: olulised erisused, mis on ainuomased sellele liigile, ja toetavad tunnused, mida vib ette tulla ka teistel srmkpa perekonna liikidel, kuid koosmjus oluliste erisustega annavad need uue liigi mramisel lisakindluse.
A.

Olulised erisused:

ie kandelehed vga pikad, eriti alumised: ulatuvad pikalt isikust vlja.

ite vrvus psivalt sgav-purpurvioletne.

Huule laiem koht tipu pool, raspidisdajas tp.

Huul kogu pikitelje ulatuses tuntavalt kumer.

Huulel helevalkjas laik vaid selle aluse poolel.

Huule tppmuster enamasti selle aluse poolel, vahel kogu pikitelje kumerusel, kuid mitte klghlmadel; samas on joonmustrit vga harva.

Huul silmatorkavate pikiveenidega.

Klgmised iekattelehed pikad, asetsevad tiesti rhtsalt.

lejnud iekattelehed (v.a. huul) liitunud eriliseks kapuutsitaoliseks moodustiseks, kalduvad silmatorkavalt ette-alla, varjates otsevaates kannuse suudme.

Kannus sirge ja rhtne, alusel vga jme.


B. Toetavad tunnused:

Vars vga pikk.

Lehe pikkuse/laiuse suhtarv suur, seega pikad ja kitsad lehed.

Lehe maksimaalne laius keskkohast aluse pool.

Kandelehe-sarnased vikelehed varre laosas vrdlemisi pikad ja sstjad.

isiku suhtarv (ite arv/isiku pikkus) vike, seega suured ied ja pikk isik.

Huul vga lai ja lespoole keeratud servadega.

Huule keskmine hlm kitsas ja terav, ulatub klghlmade vahelt vaid pisut vlja.

Lhifotodel saab vrrelda eri srmkppade huuli, millele olen ldistusena andnud huuletbi nimetuse. See on vrdlus millegi tavaprasega, mis aitab orhideeisi paremini meelde jtta.


1.

Delforge, Pierre; Kreutz, Carel; 2005. Remarks on Estonian orchids Les Naturalistes Belges 86: 2156.
2.

Hedren, Mikael; Pikner, Tarmo 2005. Isiklik kirjavahetus.
3.

Pikner, Tarmo 2004. Kas uus orhidee Saaremaa srmkpp? Eesti Loodus 55 (2): 4849.
4.

Pikner, Tarmo; Delforge, Pierre 2005. The Dactylorchid of the island of Saaremaa (Estonia), Dactylorhiza osiliensis Pikner sp. Nova. Les Naturalistes Belges 86: 6580.



TARMO PIKNER
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012