Eesti Looduse fotov�istlus
2006/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2006/2
Kuidas mdus ndal kriisikoldes?

30. jaanuaril sitsin kuue vabatahtlikuga Ristnasse. Kuigi ametlikud teadaanded vitsid, et esmaspeva jooksul saadakse reostus kontrolli alla, selgus kohapeal, et nnetuse ulatus on palju suurem ja appi on vaja rohkem vabatahtlikke. Peva kestel suudeti puhastada umbes 200300 m randa. Sadu liseid aule lmitas metsa all tompudena, meres olid linnud liknkrates. Suurimas, umbes ruutmeetrises laigus loendasime 20 linnu siluetti. Esmaspeval koguti 16 lindu, keda loomaaed oli nus vastu vtma ja pesema.

Teisipeval saabus rohkem vabatahtlikke, kuid vajalik varustus, s.o. kindad, kummikud ja kaitselikonnad said kohe otsa. Peale selle tunti suurt puudust instruktoritest, kes oleksid petanud vabatahtlikele tvtteid.

Kolmapeval saabus Soome WWFist Toni Jokinen, kes ti ka kaitselikondi ja kummikuid. Tnu teadetele meedias oli sel peval esimest korda piisavalt vabatahtlikke (120). Nva tuletrjedepoos avati lindude pesemise keskus, kus olid abiks psteameti ttajad. htuks oli loendatud 300 surnud lindu, loomaaeda viidi umbes sada lindu. Samal peval pidi ELF thistama oma 15. aastapeva, kuid see lkati edasi ning selle asemel olid ELFi ttajad reostuspiirkonnas abiks nu ja juga.

Neljapevaks olid pstetd juba kllaldaselt koordineeritud. Inimesed jagati rhmadesse ja nad said kindlad lesanded. Philiselt pesti linde ja koristati randa. Reedel saabusid vliseksperdid Belgiast ja Inglismaalt. Senine lindude pesemise metoodika tunnistati valeks: soovitati kohe anda lindudele juua glkoosi- ja mineraalaineterohket jooki, et korvata veekaotust ning hoida linde soojas. Phapeval koliti lindude pesemise keskus Tallinna, Rene Kuulmannile kuuluvasse linnasauna.

Esimestel pevadel peeti esmathtsaks lindude kiiret puhastamist. Tegelikult on olulisem hoopis see, et lind oleks kosunud ja tugev, et kurnavat pesu le elada. liga mrdunud ja juba kuivanud suled otseselt lindu ei ohusta: li ei suuda lbi sulestiku nahani tungida. Hoopis suurem kahju tekib sellest, kui ta sb end puhastades li sisse, aga juba kuivanud naftat nad ei noki. Kui lind pole liiga palju li snud ja suudab stressist le olla, vib ta paari ndala prast tagasi loodusesse lasta.



Kristel Toom, ELFi litrje projektijuht
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012