Eesti Looduse fotov�istlus
2006/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2006/2
Rabivere maastikukaitseala

Rabivere maastikukaitseala ei ole tavaline raba: eripra annab talle eelkige asend karstipiirkonnas, aga ka mned ajaloolised seigad.

Hageri ja Hagudi asula vahele jv Rabivere raba on olnud riikliku kaitse all juba 1980. aastate algusest, aga enne seda, juba 1959. aastal, veti seal kaitse alla Knnujrve tammed koos jrvega.

Siinne loode-kagusuunaline, le viie kilomeetri pikk ja kuni kaks kilomeetrit lai soolaam on tekkinud kunagi ksikute vikeste jrvede kinnikasvamisel ja soostumisel: kuni kaheksameetrise turbakihi all lasub poole meetri paksune jrvemuda kiht. Raba ilmestavad huvitav laugastik ja kaks jrve. Kahest lahustkist koosneva kaitseala phitkile jva soolaama phjapoolsem osa on Rabivere raba, kesk- ja lunaosa kutsutakse Seli ehk Knnu rabaks.

Raba absoluutne krgus on ligi 68 m, aga silm tajub siin hsti suhtelist krgust: raba kummub kolm meetrit le mbritseva maastiku. Jhvikaid kasvab laiguti raba servaaladel ja laugaste mbruses.


Rabivere raba jaguneb omakorda kahte ossa, millest kagupoolset kutsutakse Krgerabaks, loodepoolset aga Suurrabaks. Enamik Suurrabast on nd freesturbavljade all ning jeti seetttu kaitseala uuendatud piiridest vlja.

Krgeraba igustab oma nime, sest kerkib mnevrra le Suurraba. Eesti phikaardilt saab Krgerabas loendada le 200 lauka, kuid neid vib olla ka rohkem. Veesilmadest suurim on 2,2-hektarise pindalaga Anutakse laugas.

Rabivere rabast Padriku oja kaudu vlja voolav vesi kaob maa alla mne kilomeetri kaugusel olevas kaitsealuses Urge kuristikus. Siit alguse saav maa-alune oja tuleb maapinnale Lohu allikatena Keila je lhedal, Kohilast luna pool.


Seli ehk Knnu raba piirneb Seli, Lohu ja Krimmi klaga. Raba phjaosas asub mmarguse phiplaaniga Knnu jrv (pindala on umbes 4,4 ha), mille sgavus koos lendmudakihiga knib nelja meetrini. Laukaid on siin vhe, suurim neist on 1,6-hektarine Kadaka laugas Knnu jrvest ligikaudu kilomeetri jagu kagus.

Seli raba idaservalt voolab vesi Keila jkke, lneservalt Kasarisse. Krimmi kla juurest rabaveerelt lhtuvaid kraave vib mndusega pidada isegi Kasari je alguseks.

Rabas liikudes vib nha siin-seal, eriti ala kaguservas, rohkesti turbasamblaga kaetud lohke: sealt on kunagi on ksitsi turvast ligatud. Praeguseks on augud tasapisi tis kasvamas.


Sopi jrvikud, haruldased ja Eestis teadaolevalt ainulaadsed karstijrved, jvad Seli raba lneservale. Kevadine suurvesi valgub siin paeastangu servas olevatesse ngudesse, tites need reni. Hiljem imbub vesi pikkamda paepragude kaudu maa sisse.


Thelepanu ratanud leid. Kirjanduses on Rabivere raba mainitud seoses huvitava leiuga 1936. aastal. Turvast ligates sattusid kohalikud mehed umbes poolteise meetri sgavusel naisterahva kivistunud laibale. Naise juurest leitud rootsiaegse raha ja ehteks olnud sle jrgi hinnati surnukeha vanust paarisajale aastale. Laiba asendi jrgi vis arvata, et tegu polnud mitte soosse uppunuga, vaid rabapinnasesse maetud inimesega. Imetlusvrne on seejuures turba konserveeriv toime: maetu mtsil ja kinnastel olid eristatavad isegi koekirjad.


Kaitseala lahustkil tahetakse hoida erisuguseid elupaiku. Seal valitsevad soostunud metsad, ent leidub ka lubjarikkaid madalsoid, siirde- ja tsiksoid, allikasoid, vanu laialehiseid metsi ning kunagisi puisniite.

Kaitsealustest liikidest kasvavad seal kahkjaspunane srmkpp ning loodusdirektiivi II ja IV lisa liik eesti soojumikas.


Matkahuvilistele. Regio teedeatlase andmeil viib matkarada kaitseala lneservalt Karjatse talu juurest Knnu jrveni. Raja algust mrgivad telkimisplatsi ja puhkekohta thistavad smbolid. Tegelikult siin thistatud matkarada veel ei ole. Samas on siiski vimalik juda metsateid mda raba servani ja sealt edasi le raba Knnu jrveni. Kes eelistab lihtsamat ligipsu, see peaks lhenema jrvele kaitseala teisest servast, kust jalgrada viib otse jrve idakaldale.

Huvilistel on siinses laudradadeta rabas lihtsaim uidata talvel vi kevadtalvel: klmunud pinnas tagab muretuma liikumise. Lumelt on vimalik lugeda ht-teist vlja ka raba elustiku kohta: rohkelt on nha metssea tegutsemisjlgi, mndide vahel kulgeb rebase jljerida, jneste olemasolu reedavad pabulad.


Kaitsekord. Mdunud aasta septembris uuendati Raplamaal asuva senise Rabivere raba kaitseala piire ja kaitsekorda ning loodi Rabivere maastikukaitseala. Kaitsealal on ks sihtkaitsevnd, mis hlmab suurema osa Rabivere rabast. lejnud kaitstav ala kuulub piiranguvndisse.

Kaitsekord ei sea takistusi inimeste liikumisele ning seente, marjade ja muude metsaandide kogumisele. Kaitse-eeskiri lubab ka pda kala ja pidada jahti. Telkida ja lket teha tohib vaid selleks tulevikus rajatavates puhkekohtades.

Rabivere maastikukaitseala valitseb Harjumaa keskkonnateenistus, kelle poole saab prduda kigis kaitsekorda puudutavates ksimustes.


Siinse looduse eriprast ja ka ajaloolistest seikadest on vga phjalikult kirjutanud Arvi Paidla. Kel huvi, tasub kindlasti les otsida Eesti Looduse 1994. aastakik, kus Hagudi soo lugu jagub nelja numbrisse.



Paidla, Arvi 1994. Soodes on salapra, rabades rahu. Hagudi soo lugu 14. Eesti Loodus 45 (811): 245247, 275277, 293295, 335337.



ROLAND MR
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012