Eesti Looduse fotov�istlus
2006/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2006/2
Vee veere pl

Nikolai Laanetu on sndinud 29. jaanuaril (9. veebruaril) 1946 Plvamaal Mikitame vallas Suure-Rsna klas. Haridusteed alustas Karisilla algkoolis, 1965. aastal lpetas Rpina keskkooli. 1971. aastal lpetas Tartu likooli bioloog-zooloogina ning suunati tle T zooloogiamuseumi.

Hiljem ttanud Tartu loodusesprade maja direktorina (19721974), Eesti metsainstituudis vaneminsenerina (19741975), Tartu metsamajandis vaneminsener-zootehnikuna (19751985), T zooloogiamuuseumi juhatajana (19851989), Eesti tervishoiu arenduskeskuses vanemspetsialistina (19891992), Eesti metsainstituudi looduskaitse uurimiskeskuses loomastiku eksperdina (19921996), Eesti pllumajanduslikooli keskkonnakaitse instituudis zooloogiaspetsialistina (19961998); 1997. aastast Tartu likooli doktorant, 1998. aastal valitud Tartu likooli zooloogia ja hdrobioloogia instituudi sisevete elustiku teaduriks, 2002. aastast loodushoiu hingu LUTRA juhatuse esimees, 2003. aastast Metsakaitse ja Metsauuenduse keskuse spetsialist-jahimaakorraldaja.

pinguaastail Tartu likoolis ja prast seda on osalenud teaduslikes uurimistdes veeliste ja poolveeliste imetajate bioloogia ning koloogia alal. Neil teemadel on

avaldanud le 50 teaduslikku ja populaarteaduslikku artiklit ning teinud le 80 rakendusliku uurimist.

1984. aastal valmis kandidaadivitekiri "Ondatra koloogia ja tema varude ratsionaalne kasutamine Eesti NSV-s", mis ji aga kaitsmata, sest Tartu likooli juures ttanud (koloogia) kaitsmiskomisjon oli lpetanud tegevuse. 1997. aastal kaitses magistrivitekirja teemal: Kobras ja saarmas Eestis.

Osalenud paljudes trhmades ja mitmes ekspertkomisjonis, litsenseeritud keskkonnaekspert.

Sa peaksid olema nnelik inimene, sest sul on kaks snnipeva. Rgi hakatuseks see lugu ra.

Setumaal oli veel kuuskmmend aastat tagasi kombeks, et naised snnitasid kodus. Mina sndisin sdatalvel, 29. jaanuaril tennspeval. Ema tles selle kohta ka tennmpiv, mis thendas setu keeles tnupeva. le kahekmne kraadi olnud klma, tollal olid talved ikka krbedamad. Pakane olevat kestnud ka kogu jrgmise kuu, nii et mu vanemad ei saanud viia mind vallamajja, kus uusi kodanikke arvele veti.

Kui siis mrtsi algul ilm pehmenes, pandi laps kelgule ja viidi nelja kilomeetri kaugusele Mikitamele. Seal selgus, et thtsa toiminguga oli hiljaks jdud: see tulnuks korda ajada kuu aja jooksul prast lapse sndi. Hilinemise eest nuti nd trahvi. Aga raha oli niigi liiga vhe. Isa pidanud siis emaga nu ja tegidki mu pisut nooremaks: tpselt nii palju, et poleks vaja trahvi maksta. Nii siis saigi minu ametliku snniajana kirja 9. veebruar 1946.

Mul on hea meel, et mu tegelik snnipev langeb kokku mu hea sbra Fred Jssi omaga, ainult et meil on tpselt ks looduse aastatskkel ksteist aastat vahet.

Mida sa mletad oma lapseplve Setumaast?

Aeg, mil sndisin, oli vga raske kogu eesti rahvale. Prast sda oli nii, et kellel oli maad, see seda ka haris. Aga juba aasta enne kolhoosi ajamist tuldi sgisel hobustega pllule ja viidi ra nii vili kui ka kartul normiks. Kui siis veel kolhoos tehti, algas lausa nljaaeg. Meil oli suur pere, viis last (kuues ainuke ttar oli vikselt surnud), aga he tpeva eest anti 200300 grammi vilja. Mletan, et isa sai aasta ttasuks poolteist kotti rukist: kes toidaks sellega ra viielapselise pere? Aga ellu me jime, sest oskasime loodusest vtta, vi igemini loodus ise andis meile seda, mis hinge sees hoidis.

Elasime Karisilla oja kaldal ja kevadel oli esimene asi hankida kala: kalast saadav loomne valk on olnud veersele rahvale tingimata vajalik toidulisa nii korilusaegadel kui ka pllupidamise krval. Talvel kidi j alt lutsumnna ja mrraga (setu keeles rihits) lutsu pdmas ja ngitsemas, aga kui veebruaris esimesed tibad rstast kukkusid, siis thendas see justkui vabanemist ja psu.

Meil oli kalurikolhoos ja isa tegeleski kalapgiga, aga sealt ei saanud ju oma lauale, kik tuli ra anda. Ja kolhoosit krvalt ei olnud isal aega oma perele piisavalt toitu hankida. Nlg pani meid, poisse, tegutsema: meil oli vana vstar, aga kasutasime ka snnikuharki selleks, et kala ktte saada. Kuigi tnapeval on niisugune pgiviis keelatud, ei ne ma tookordses kuritegu, sest see aitas meil ellu jda.

Muide, Soomes on praegu vstrapk lubatav, sest sellega ei saa just paljud hakkama. Nnda ptud kalade hulk on muul viisil ptutega vrreldes kaduvvike, nii et kalapopulatsioon ei saa eriti haiget. Niisugust toidu hankimise viisi vib vrrelda kiskja-saaklooma suhtega. Sel moel loodusest toitu hankiv inimene peab ka loodust tundma: nlg sunnib mbritsevat paremini mistma, nljane inimene on ka palju erksamate meeltega.


Nii et sinu loodusehuvi sai alguse khumuredest?

Teataval mral kll. Poisikeseplve talved olidki ks pikk kevadeootus. Talvel sai kll Karisilla ojal lbi klaasja jkaane imetleda veealust maailma: igas jekrus ja koolmekohas oli elu. Aga kevadisest pripevast alates rkasin kell seitse hommikul, kevadhommikuid ei saanud ju maha magada! Mletan kevadhtuid, kui esimesed pardid hakkasid prksuma: see thendas meile justkui elu algust, ettevalmistust rmupevadeks, klluseaja saabumist looduses ja htlasi kindlat tiendust meie toidulauale.

Ma ise olen juba loomult seotud veega: olen veevalaja ning indiaani horoskoobi jrgi saarmas. Ja saarmas ongi olnud mulle justkui teejuht vee-elustiku juurde.

Oma esimese olmpiaadit kooliplves tegin kalade kudemisest Karisilla ojal, jrgmine oli koprast Rpina mbruses. See aitas mind Harry Lingi pilaseks, kes panigi mu kopraid uurima. Tegelikult olin siis veendunud, et minust saab ihtoloog: olin kinud koolipoisina kahel suvel Ervin Pihu ja teiste kalauurijatega Peipsi jrvel, mind kutsuti isegi jrvekomisjoni koosolekutele. Siiani igatsen taga sellist inimlikult sooja seltskonda, nagu kogesin tookord ihtoloogide juures.

Nii ma siis tlesingi Harry Lingile, et tahan saada kalateadlaseks ega hakka kopraid uurima. Tema veenis mind: kopra uurimine avab su silmad veekossteemidele tervikuna, kaladega tuleb kobrast uurides tegeleda niikuinii. Ja lisas, et kopra krval oleks vaja uurida ka teisi loomi, niteks ondatrat, saarma kohta oleks vaja andmeid ... Harry Ling andiski tuke lheneda loodusele ssteemselt: ei saa uurida ainult hte liiki, sa pead ngema vga paljusid tema krval. Ja ma lksingi nge.

Hiljem olen paraku mistnud, et need, kes ksitlevad loodust ssteemselt, ei ole teadlasena edukad.


Kuidas siis nii?

Materjali koguneb nii palju, et uurija piltlikult eldes upub selle sisse, raske on kokku panna CC-nuetele vastavat artiklit. Vi teisiti eldes: selle aja peale, kui hakkad ssteemist aru saama, oled vana ja liiga tark, et hakata teadlaseks. Sest tnapeva loodusteadus on pigem mtmise ja kaalumise kunst, liiga primitiivne oma taotlustes. Selline teadust vimaldab inimesel realiseerida oma ego, ent ei anna vtit mistmaks ssteemi.

Olen imetlenud teadlasi, kes on siiski suutnud letada akadeemilise nihilismi ja primitivismi ning mistavad looduse ssteemi toimimist, selle hierarhilist struktuuri ja funktsionaalset seostatust. See on tunnetuse tasand, kus olulist rolli etendab kogemuslik intuitsioon: ssteemi taju ja tunnetus tuginevad suurele hulgale teadmistele ja ssteemis endas toimuvate seaduspraste muutuste tundmisele. Selliseid teadlasi on paraku vga vhe.

Aga vahest ei olegi ige kirjutada kigest, milleni ssteemne mtlemine vlja viib? Vib-olla on isegi hea, et loodus ei ava oma saladusi igale mtjale-kaalujale. Sest htkki vib olla kik mdav, ka looduse saladused ja selle arukus.


Eesti Looduse lugeja tunneb sind huvitavate loomalugude autorina, aga kllap on ka thele pannud, et sa sekkud sageli vaidlustesse looduse mberkujundamise asjus. Kas pad siingi peale suruda ssteemset ksitlusviisi?

Mind huvitavad liigid ja nende elupaigad ei eksisteeri omaette: nad on osa suurest tervikust, kuhu kuulume lpuks ka ise. Kui seda tervikut lhkuda, saavad haiget kik.

Minus kivitub igasuguste lhkumiste korral mingi hirekell.

Mu uurimisobjektid on vga tihedalt seotud veega. Ja minu ettekujutus vee- ning veelhedastest elupaikadest prineb sna kaugest ajast laialdase maaparanduse algusaastatest. Veekogud olid siis veel terved ja elustikurikkad. Nii et rndajagi ei pruukinud looduses nlga jda. Praeguseks on veekogud elustiku poolest kvasti vaesunud: me ei saa kaitsta htki liiki, kui me rikume tema elukeskkonna.

Sna vtma on sundinud ka seadusloome vahel lausa kuritegelik vaatenurk looduse mberkujundamisele ja ressursside kasutamisele. Ssteemse ksitlusviisi korral saab mndagi mista juba puhtkogemuslikult. Nii ma siis kipun vahel rkima sellest, mille kohta mul pole tagataskus kindla metoodika jrgi kogutud ja sstematiseeritud arvandmeid. Muidugi olen ka vga palju kaalunud-mtnud, aga seejuures otsinud pidevalt seoseid muu elustikuga.

Minu eesmrk ei ole olla teadlane, ma tahan lihtsalt aru saada looduse asjadest.


Tundub, et sa ei usalda hsti neid, kelle vimuses on loodusvrtusi hoida vi hvitada.

Vga mitmeklgseid andmeid mingi liigi kohta vajame selleks, et teda kaitsta. Ent kui avaldada ksikasjalikke andmeid niteks mne liigi kitumise kohta, siis vime tahtmatult ulatada vtme ka neile, kel on hoopis vastupidised eesmrgid, ning muuta seega mnigi liik kaitsetuks. Praegu huvitutakse eesktt ressurssidest, mida saab ma, kas vi nende hvingu hinnaga. Ja mitte ainult looduses.

Atraktiivseks on osutunud niteks setude kultuur. Et ne, on meil sellised aborigeenid: iseenesest laulavad, ilma rahata ... Anna natuke viina, siis laulavad veel paremini. Ja juba ilmuvadki vlja tegelased, kes tahaksid seda nhtust ma kll Ameerikasse, kll Ltti.

Nii, nagu ei tohi anda sjardite ktte tuumaenergiat, ei tohi jtta rimeeste keulatusse loodus- ja kultuurivrtusi.


Mida pead siiski oma philiseks uurimisalaks?

Uurida ainult ht liiki see oleks vga piiratud ksitlusviis. Meeletult huvitav on jlgida elustikus toimuvat: ks liik annab vtme, millega lheneda teisele. Kui vaadelda kiki heskoos, siis on sageli nii, et sa juba tead, kuidas asjad kivad.

Kandidaadit tegin ondatra koloogiast ja varude ratsionaalse kasutamise alustest. Kobrast uurides hakkasin tasapisi ngema veekossteeme hoopis teise pilguga. Samal ajal kogusin andmeid saarma ja metsnugise, ldse krplaste kohta. Need kik koos sundisidki mtlema ssteemselt.

Kige phjalikumalt olen siiski uurinud ondatrat. Olen kogunud tema kohta andmeid 1960. aastatest kuni tnapevani: pdnud ligi kaks ja pool tuhat ondatrat, mtnud nad le ja puhastanud koljud. Selle phjal sain levaate muutustest soolises ja vanuselises vahekorras. Sain selgeks isegi nendega suhtlemise keele. Kui vaja, visin kutsuda nad vlja varjulistest roostikest, psastest ja isegi kuhilpesadest. See aitab mista nende kitumuslikke iserasusi ja territooriumi kasutuse seadusprasusi, liigisisest konkurentsi ja palju muud.


Kas ndseks on sinu philine ja pline uurimisobjekt Eestimaalt kadunud?

Ei ole. Ondatra toodi meile sisse 1947. aastal ning lasti algul lahti Vooremaa jrvedesse. Sellest ajast, kui hakkasin seda liiki uurima, on ta teinud lbi neli arvukustsklit: ks tskkel kestab heksa kuni ksteist aastat. Tavatsetakse elda, et need tsklid olenevad pikese aktiivsusest, toidubaasist, selle taastumisest. Tegelikult osutusid mravaks liigisisesed suhted: arvukus suurenes, psis seejrel kolm-neli aastat tipus, siis vhenes. Nii oli see Vooremaa jrvedel, samuti Vrska lahel, kusjuures ajaliselt ei langenud need tsklid kokku.

Hoopis jrsk langus vallandus aga siis, kui ondatra elupaikadesse ilmus mink, kes pani nahka kogu tema jrelkasvu. Mingi ulatuslik pealetung kogu Eestis algas 1980. aastate algul. Jrgmiste kmnendite jooksul ongi ta viinud ondatra arvukuse peaaegu nullseisu.

Mink on vga vimas kiskja, aga oluline on veel see, et nad mlemad ondatraga prinevad Phja-Ameerikast, kus nende kiskja-saaklooma suhted on vga hsti vlja kujunenud: ondatra urud on mingile varjepaikadena ja kttimiseks vga kohased. Seetttu kujunesid mingi esimesed plvkonnad siin vga arvukaks: niteks Vrtsjrve lunasopist pdis ks jahimees igal aastal paarkmmend minki. Viieteistkmnekilomeetrisel kaldaligul pidi siis olema kolm-neli pesakonda.


Kas mingi-ondatra suhetes ei ilmne vastuolu: tavaliselt kiskja ju ei hvita looduses oma saaklooma?

Siin tuleb mngu kolmas liik. Nimelt, hvitatud ondatra urud (Eestis kokku tuhandeid kilomeetreid) ei jnud thjaks: taime juured ja risoomid kasvasid sinna sisse, see oli suureprane toidubaas mgrile. Uuringud nitavadki, et ondatra taandumise jrel suurenes mgri arvukus. Nii ei jnud he saaklooma peaaegu tielikult hvitanud mink toiduta, vaid hakkas sma mgrisid.

Siin ongi seletus koloogia reegli paikapidamatusele: sissetoodud vrliikide puhul paikselt vljakujunenud koloogiated alati ei kehti. Vib isegi juhtuda, et mni liik hvib, kui mni teine liik asub toitumisahelas tema kohale.

Aga ondatra pole Eestist siiski hvinud. Nd, kus mingi arvukus on kahanenud, vib ondatra paiguti tulla tagasi.


Mis phjusel mingi arvukus vheneb?

Mink on taandunud seetttu, et vhenenud on tema saaklooma mgri arvukus: kunagised ondatra urud on kinni kasvanud, sealne toidulaud kadunud. Teiseks sunnib minki taanduma vahepeal vga suure arvukuse saavutanud metsnugis: tema saab vhemalt emasest mingist kergesti jagu. Ka rebane vib mingi arvukust mjutada.

Veekogude kallastele hakkab nd taas ilmuma tuhkur, kes oli vahepeal philiselt asulate elanik. Tema taastumine oleneb suuresti mingi arvukusest.

kskik millist liiki vaadelda vi uurida, olulised on eesktt toitumisandmed: kui teame, millised liigid (toiduobjektina) on uuritavale liigile eluks hdavajalikud, siis selgub ka, milline elupaik hele vi teisele liigile sobib.

Tpselt sama nitavad saarmauuringud: olen teinud le viie tuhande saarma ekskremendiuuringu ja kogunud tulevasteks uuringuteks veel le kmne tuhande proovi, mille phjal olen saanud sna hea pildi saarma suhetest teiste liikidega.

Ja muidugi ei oleks ige neis arutlustes mda minna euroopa naaritsast: kui ondatrat oli Vooremaa jrvedel palju, siis suurenes seal ka naaritsa arvukus. See liik asustas varem kogu Eestit mitte kll tihedalt, aga teda jagus kikjale talle sobivatesse elupaikadesse. Tema arvukust hoidsid kontrolli all metsnugis ja saarmas. Ent mink sai saatuslikuks ka euroopa naaritsale.


Hunt ei ole veelise ega ka poolveelise eluviisiga loom, jrelikult ei kuulu sinu philisse tegevusvaldkonda. Ometi kirjutasid mni aasta tagasi temast Eesti Looduses vga kitva artikli. Milliste seoste tttu?

Hundil on vga oluline osa meie ulukifaunas ja mina olen koolituselt ikkagi jahiteadlane ning pidanud ka ise le kmne aasta hundijahti. Harry Ling petas meid ngema ulukite faunat tervikuna: kui tahad olla kursis kogu metsaeluga, siis ei saa krvale jtta hundi kiskjarolli.

Olen vaadanud Discovery superhid filme koerlaste kohta. Need annavad sgava tausta kigele, mis hundisse puutub, ka tema kaitsele. Paratamatult hakkasin vrdlema neis filmides nhtut hundiprobleemi ksitlusega Eestis ja judsin jreldusele: ksimus ei ole mitte hundi arvukuses, mille saame teada neid loendades. Ksimus on tema normaalse sotsiaalse ja populatsioonistruktuuri silitamises.

Oma toonases kirjutises (Kus on hundi kodu. EL 1999, 11: 441443 Toim.) tahtsin nidata, et kui tahame hunti kaitsta, siis peame silitama karja elementaarse sotsiaalse struktuuri: emane, isane ja ks kuni kaks eelmise aasta kutsikat. lejnud vib hvitada, ilma et ulukifauna sellest eriti kannataks.

Hunt muutub nuhtluseks siis, kui kari lheb liiga suureks vi seal puuduvad jahimehed, see thendab vanemad hundid. Sel juhul ema ei suuda karja toita. Vi kui pssi ette on jnud ema: siis kutsikad hakkavad murdma neid, keda nad ktte saavad. Koerte murdmiseks lheb lahti ikka seal, kus karja loomulik koosseis on rikutud.

Et hoida ra hundi tekitatavat kahju nii teistele metsloomadele kui ka koduloomadele, peaksid jahimehed jrgima phimtet: kttimisel pole oluline mitte lastud huntide arv, vaid see millised karja liikmed krvaldatakse. Planeerimine phineb teadmisel, et jrgmisel aastal snnitab hundiema viis-kuus uut kutsikat.

Olen jahindusnukogu ja jahimeeste seltsi juhatuse liige ning kuulun suurkiskjaid uuriva trhma koosseisu: seega olen lausa sunnitud propageerima nii-elda teadmistephist jahti.


Sa vaidlesid vastu ka nendele, kes korraldavad metsloomade vaktsineerimist marutaudi vastu. Miks?

Kui see vaktsiin on nii thus, nagu videtakse, siis miks ei kasutata seda koduloomadel? Miks kasse ja koeri sstitakse igal aastal, kui ks kord antud vaktsiiniampull mjub videtavalt kmme aastat? Pealegi saaks koduloomale vaktsiiniannuse kindlalt sisse sta, samal ajal kui metsloomade puhul pole sugugi kindel, et selle neelavad alla just need, kellele meldes st lennukilt alla poetatakse.

Miks ma nii arvan? Harry Ling pani mind kunagi uurima metsnugise toidubaasi. Pdsin siis hektari suuruselt alalt hiiri: mul olid kolmel jrjestikusel peval eri elupaikades vljas sajast lksust koosnevad pgiliinid. Arvutuste kohaselt sain hektarilt kolmkmmend kuni nelikmmend leethiirt ja peale selle veel kakskmmend kuni kolmkmmend karihiirt ja muud pisiimetajat. Nad kik on nus sma seda kalamaitselist hrgutist. Kui nd hektari kohta heidetakse alla kaks kuni neli kapslit, siis vib arvata, et enne kui khrikkoer vi rebane sinna juurde juab, on hiired (vi metssead, keda on samuti palju), selle ammu nahka pistnud. Khrikkoerale jb vaid mnu nuusutada seda kohta, kus hrgutis lebas

Iseasi, kui needsamad hrgutised paigutataks otse khrikkoera vi rebase urusuudmesse vi kiguradadele siis viks loota, et st koos vaktsiiniga juab nende liikideni, kellele see oli meldud.

Mind huvitab hoopis asja olemus, ehk see, kus kohas marutaud looduses psib. Ta on sajandeid psinud: ajuti kaob, siis ilmub jlle. kski vaktsineerimine ei hvita teda tielikult.

Maailma kainestamiseks oleks vaja Baeri-aegseid teadlasi, kes ksitlesid mis tahes nhtusi ssteemselt ning tundsid seejuures vastutust selle eest, mida rkisid. Teadlased, kes suudaksid nha ssteemselt praegust maailma, viksid anda meile nu, kuidas jda ellu.



ZOOLOOG-KOLOOGI NIKOLAI LAANETUT KSITLENUD ANN MARVET
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012