Eesti Looduse fotov�istlus
2006/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2006/2
Kontroll(piiri)joone kaardistamisest Petserimaal 1949. aastal

Et meil puudus levaade Pihkva oblastiga liidetud Petserimaa aladest, tegi 1949. aastal TR (Tartu riikliku likooli) geograafia kateedri juhataja Endel Varep mulle lesandeks kia ppevaheajal olukorda uurimas ning kanda uus piirijoon kaardile. Ta teadis, et olen selle kandi elanik ja saan prast esimese kursuse lpetamist seda laadi tga hakkama.

lesannet asusin titma 8. septembril, seega siis veidi aega enne ppet algust, mis geograafiaosakonnas oli tollal septembri keskel. Sitsin jalgrattaga oma koduklast Rissovast Truba ja Troitsa kla kaudu Pankjavitsa poole. Seejrel prasin Voronkina suunas. Kui tervenisti Venemaaga liidetud Petserimaa lunaosa kohta oli piirijoone kulgemine kaunis selge, siis siin, eriti VastseliinaPankjavitsa maantee lhistel phja pool Moona kla, oli olukord segane.

Hakkasin enne Voronkinat taludes ksitlema inimesi, kies mnes kohas majast majja. Inimesed ldiselt teadsid, kummale poole uut piirijoont nende talumaad jid. Et sgis oli kuiv ja vili suurelt jaolt koristatud, kulges mu edasine teekond piki plde ning metsa-, vsa- ja sooservi. Piirijoon oli siin eriti knuline ning ksitlemist seetttu palju. Nii kisin Goruka, Krantsova, Tedressaar, Kuig, Varst, Sirgova ja Kiislova klas ning Tiklas kla ja jrve mbruses. Eriliselt huvitas mind Krantsova kla, sest sealt oli prit mu emapoolne vanaema. Edasisest on paremini meelde jnud KitseLaasarova vahemiku krgemad avarad pllualad, kust avanes suureprane vaade mbruskonnale. Hilja htul judsin Vinski klla, kus oma kauge sugulase talus sain majale. Magasin knis heintel.

Jrgmisel peval kaardistasin piirijoont edasi Tiirhanna, Helbi, Maaslova ja Vmmorski mbruses. Viimasest edasi lks uus piir sna pikalt mda Piusa je keskjooksu, ulatudes peaaegu Rptsovani vlja. Siiani oli mul kasutada E. Varepi antud korralik kaardimaterjal. Edasi tuli lbi ajada kehvema kaardialusega, kusjuures ka teedevrk oli puudulikum. sna palju aega kulus Krabilova mbruses, kus otsisin les ka Jneste kla kolm talu ning ksitlesin piirijoone kulgu Mustaojal. Selle metsakla talud jid viimastena Eesti poolele. htuks judsin Patvina klla Molova oja res, kus sain hte tallu majale. Et ma polnud suitsumees, visin siingi magada knis vrsketel heintel.

Kolmanda peva hommikul sitsin kigepealt Saatse klanukokku, et saada mningaid andmeid. Prast ksitlesin Saatse mbruse Samarina, Sekina (34 talukrunti) ja Perdagu kla inimesi. Kinud veel oma huvides ka lhedases Krupi klas Pihkva jrve res, judsin prast lunat Piusa je rde suure Gorodite (Korodissa) kla vastas, kus tegin peatuse. Jrgnes piirijoone kirjapanek SesnikiLutep vahemikus. Siin tegi piirijoon suure jnesehaagi edelasse ning suundus seejrel Pikkliiva nmme poole (tnapaeval tuntakse seda Saatse saapa nime all), kus kohati paljandus isegi lahtiseid liivu. Ka jrgnenud VerhuulitsaKostkova mbruses vttis piirijoone jlgimine rohkesti aega. Judsin Suure-Kuuliskasse alles hilishtul, kuid ikkagi poolikute andmetega. Ksisin maja hes jukamas talus. Pererahvas oli rmiselt lahke ja soovitas mul kohe sauna minna, sest oli laupeva htu ning nad ise olid just saunast tulnud. Ei saanud sellist vimalust kasutamata jtta, sest olin jalgrattasidul sna tolmuseks saanud. Klas oli seitse-kaheks sauna je res reas. Et mne sauna vahemaa oli kolm-neli meetrit, kostus siin laupeviti vist kll leldine vihtade sopsimine. Magama lksin kni heintele tehtud asemele, kus tundsin end vga koduselt.


Viimasel peval kaardistasin piirijoont peaaegu lunani Kuuliska je lnekaldal asuvas Vike-Kuuliska klas. Suundusin sealt Velna klla. Et nende klade vahel asub Mustakannu soo, lpeb tee selle serval. Seal kogesin, mida thendab elamine soosaare klas, kuhu pseb vaid paadiga. Kuigi sgis oli kuiv, pidin soo lbimiseks jalad lahti vtma ning pksisred le plvede krima. Niiviisi sain ratast kekrval lkates soost lbi.

Velnast sitsin edasi Podmotsa klla. See oli Eesti viimane ja kige phjapoolsem kla teisel pool Vrska lahte. Kaardistatav piirijoon oli aga suundunud juba Velna kla naabruses Kuuliska orglahte. Nnda oli minu lesanne tidetud ja uus piirijoon kogu Petserimaal kaardile kantud.

Kasutades oma siin kandis viibimist, kisin htupoolikul veel Kuljes (Kuuljas) ning seejrel ka omaaegse Eesti rahvarohkeimas klas Lisjas. Teel sinna ngin Kirina ja Martevo klas arvukaid nikerdustega kaunistatud hooneid. Lisja kaluriklas oli selliseid kaunistusi vhem. Veel oli vene klades huvitav nha aknarohkust majade tnavapoolses otsas. Kui setudel oli tavaliselt maja teepoolses otsas ks-kaks akent, siis vene klades oli neid tavaliselt kolm, mnel majal isegi neli.

Kuigi olin parajalt vsinud, kulges tagasitee le Vrska ja Petseri nagu lennates. htuvidevikus olin prast neljapevast reisi taas kodus Rissovas. Materjalid sain Endel Varepile le anda meie kursuse esimesel loengupeval, mis tol sgisel oli 19. septembril 1949.



Ilja Kala
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012