Eesti Looduse fotov�istlus
2006/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2006/2
Geoloogid judsid esimese sgiskoolini

Geoloogia (kr. g maa ja logos petus, ksitlus) kui teadus Maast, on smbioosis paljude teiste loodusteaduste matemaatika, fsika, keemia ja bioloogiaga. Kigi eelnimetatud teadusalade ks peamisi uurimisobjekte on Maa koostis, arengulugu ning seal aset leidvad protsessid.

Peale selle on geoloogial palju kokkupuutekohti inimest ksitlevate teadusharudega. Niteks viks tuua arheoloogia, kus loodusteaduslikud meetodid avavad uusi vimalusi muinasteadlastele. Geoloogide modelleeritavad mineviku looduskeskkonnad aitavad rekonstrueerida inimese varajast ajalugu. Rahvaluuleteaduses uuritakse inimmlu teel tulevaste plvedeni edasi kantud mte ja legende kunagi toimunud geoloogiliste sndmuste kohta. Nii on ajast aega pajatatud lugusid tulekivide langemisest taevast ja seletatud seda jumalike judude vihana, kuid geoloogia vib anda neile sndmustele teadusliku seletuse. Mdid ja muistendid meteoriidikraatrite, rndrahnude, pinnavormide, allikate ning koobaste kohta annavad faktide krvale inimliku mtme.

Meditsiini ja geoloogia puutepunkt on biomineralisatsioon: organismide fossiilseid kodasid uurides saame aimu ka inimese luid lesehitavatest mineraalidest ja nende teket mjutavatest tingimustest, niteks mjutab inimese hammaste kasvu joodava vee koostis.

Geoloogiat ja eelnimetatud teadusharusid seob ks oluline tegur aeg, mis on kikide protsesside kulgemise telg. Aja tunnetamine on siiski erisugune. Igaks meist mistab aega omamoodi, mne jaoks ei ole aega olemas, mne jaoks liigub see liiga kiiresti vi hoopiski seisab.


Peeti esimene geoloogia sgiskool Schola geologica I. Geoloogidel on aastaid olnud mtteis korraldada ritus, kus arutelud ja mttevahetused maateaduse le peetaks vabamas vormis ja hkkonnas kui akadeemiline lektoorium. Mdunud aasta 28.30. oktoobril kogunes Vrumaale Ala-Kiidile le 60 eri teadustaustaga inimese: geolooge, arheolooge, kirjandus- ja rahvaluuleteadlasi, kunstnikke ja fsikuid. Mrksna all teadus geoloogias arutleti geoloogia kui teaduse le ja vaeti tema seotust teiste eluvaldkondadega. Mtteid vahetasid nii emeriitprofessorid kui ka lipilased, juureldes geoloogia kui teaduse eri aspektide le: Maa teke, geoloogilised protsessid, geoloogia petamine. Rgiti geoloogiliste objektide ja teadmistega seotud legendidest ja mtidest. Arutati teemasid, milleni loengutes tihtipeale ei juta. Sgiskooli ettekanded olid jaotatud nelja rubriiki: 1) tsiteadus ja filosoofia, 2) visioonid ja tegelikkus, 3) aeg ja aja kulg lbi aegade ning 4) mdid, kunst ja geoloogia.

Peale teoreetiliste mtiskluste oli asjast huvitatutel vimalus jlgida geoloogilisi vlitid. Selleks korraldati lhikene masinpuurimise esitlus Kahrila jrve lhedal, kus omavahel olid judu katsumas inimramm ja masinavrk. Demonstreeriti teadusuuringute ja geoloogiliste ehitustde metoodikaid ja tvtteid ning pajatati lugusid puurimisel aset leidnud seikadest. Kui teatati, et kige sgavamal asuv materjal, mis esitluse ajal maa seest vlja puuriti, on ligikaudu 10 000 aastat vana, ahhetas nii mnigi pealtvaataja.


Geoloogilised teadmised kui vahend. Geoloogid kasutavad kivimeid mineviku sndmuste interpreteerimiseks ja tuleviku modelleerimiseks. Kirjeldades kivimeid ja koostades puursdamike ning paljandite lbilikeid, on vimalik aimu saada minevikus aset leidnud protsessidest ja keskkonnatingimustest. Igal kivimil on jutustada oma lugu, peab ainult oskama seda lugeda. Samas kasutatakse kivimeid ehituskunstis ning geoloogilised teadmised kivimite fsikaliste ja keemiliste omaduste kohta on siin abiks. Keskaja ehitusmeistrid olid samuti omamoodi geoloogid: head ehituskivide tundjad, teades kaevandamisel, millised kivimikihid on vlistele loodusjududele vastupidavamad.

Peale geoloogilise teadmuse praktilise vrtuse leidub ka esteetilisi seoseid. Kunstniku silm on vimeline ngema palju enamat looduslikes vormides ja arengus, mida teadlase silm vib-olla ei hooma. Kunst ei peaks olema ainuksi muuseumiseinte vahel, vaid ka naturaalses keskkonnas: inimene vib nha looduses kunsti igas kivimustris, knkas vi kraavis.


Kinoekraanidel linastub filme, kus nidatakse katastroofe phjustavate loodusjudude mju inimkonnale. Loomulikult on sellistes filmides palju ulmelist, kuid kindlasti ka midagi realistlikku. Filmi stsenaariumi aluseks vetakse teaduslik tik, kunstivahenditega saab idee emotsionaalselt mjusa teostuse. Ka sgiskooli avahtul nidati teadusulmefilmi, kus vaatluse all oli Maa magnetvlja aktiveerimine ja mehitatud sstikureis Maa tuumani. Filmis interpreteeritud geoloogiliste faktide le peeti pikki ja sisukaid vaidlusi, seletades Maal toimuvaid protsesse: mis vib olla tegelikkus ja mis mitte. Ndisteadmiste phjal vib siiski Maa tuumani kihutamist pidada vimatuks. Kuid vttes arvesse, et veel sadakond aastat tagasi peeti sadade tuhandete kilomeetrite pikkusi kosmoselende tiesti vimatuks, siis umbkaudu kigest 2880 km kaugusel olev Maa vlistuum ei olegi teab kui kaugel.

Arvatakse, et Maal on vedel 2200 km paksune (Maa raadius on 6378 km) vlistuum, mis voolab vahev ja tahke sisetuuma vahel [3]. See koosneb tsirkuleerivast nikli-rauasulamist, milles elektrilaengute ringlus loobki magnetvlja. See vli ei ole ajas psiv: intensiivsus ja suund muutuvad periooditi. Teadlaste vitel on Maa phjamagnetpoolus praegusajal liikumas Phja-Ameerikast Siberisse. Magnetpooluse nihkumine vib muu hulgas thendada, et poole sajandi prast kaovad virmalised Alaskalt ning nende sagedus suureneb ja nhtavus paraneb hoopis Siberis ja Euroopas [1]. Maa magnetvli kaitseb meid kosmosekiirguse eest; nii inimesed kui ka putukad, loomad ja linnud kasutavad orienteerumiseks magnetvlja kompassina. Seetttu oleks magnetvlja kadu tenoliselt suur katastroof. Sellised meelelahutusliku sisuga filmid vivad olla petlikud, aidates hinnata oma teadmisi.


Aastamiljonid. Sgiskoolis mtiskleti aja ja selle hoomatavuse vimalikkuse le. Andmete hankimisel Maa arenguloo kohta etendavad olulist osa eri regioonid. Ei ole geoloogilist lbiliget, mille abil saaks kirjeldada kogu Maa ajalugu. Maa minevikku uurides ei ole vimalik teha laborikatseid kirjeldamaks miljonite aastate taguseid sndmusi. Eri fsikalised ja keemilised protsessid on laborites kopeeritavad vaid teatud piirini. Ei ole vimalik kunstlikult taasluua tingimusi uurimaks elu arengukiku merest maismaale, laamade liikumist, kliimamuutusi vi meteoriidi mju organismide huku phjusena. Ent samal ajal saab paljusid avakosmose nhtusi uurida laborite vaakumkambrites.

Geoloogiline ajaarvamine on sootuks erinev tavaprasest ajaarvamisest, kuna mthikutena on kasutusel miljardid ja sajad miljonid aastad. Kuivrd aga suudab inimene mista 4,56 miljardit aastat, mis on hinnatud Maa ligikaudseks vanuseks, kui tihtipeale tundub juba keskaegki nii mtmatult kaugel olevat?

Mineviku sndmusi ksitledes rgitakse geoloogias kronostratigraafilisest (relatiivsest) ja kronomeetrilisest (absoluutsest) vanusest [2]. Eri ajastute algust ja lppu geokronoloogilisel skaalal markeerib ajastuste olemus, eripra, ja kindla ajapikkuse asemel eri sndmused, nagu elusorganismide plahvatuslik areng (niteks nn. Kambriumi plahvatus 540 miljonit aastat tagasi) vi ulatuslik vljasuremine (ligikaudu 65 miljonit aastat tagasi, Kriidi ja Triiase vahetusel, surid teiste hulgas vlja ka dinosaurused). Samuti vib ajastu thiseks olla globaalne kliimamuutus. Hea nide selle kohta on praegu kestev Kvaternaari ajastu, mille alguses kliima jahenes, phjustades ulatusliku jtumise Maa phjapoolkeral.

Et geoloogilise aja kulgu paremini mistetavaks teha, kasutatakse metafoore: krvutatakse geoloogilised aastamiljonid inimese igapevaelu ajaskaalaga. Kui 4,56 miljardit aastat vrrelda he kalendriaastaga, siis dinosaurused sureksid vlja esimesel juluphal ja Homo sapiensi arengulugu algaks aasta viimase peva ennelunal. Geoloogide ajataju eest on isegi hoiatatud: ra kunagi laena raha geoloogile, sest nende jaoks on ka miljonid aastad olnud hiljuti.


Aastatuhanded. Sgiskoolis vahetasid mtteid aja le ka arheoloogid ja kirjandusteadlased. Arheoloogias on vimalik ajasuhteid tpsemalt mrata. Need hinnangud on selgepiirilisemad; htlasi vimaldavad meetodid, mille jrgi tehakse kindlaks objektide vanus, saada tpsemaid vastuseid. Kirjandusteaduses ksitletakse aega taas eri moodi: nii kirjutamisele kuluva ajana kui ka ajaloolisusena kirjutises. Kirjanduses vib ajaloolistest faktidest kinni pidada, kuid autoril on igus luua oma ajalugu ning seejrel seda reaalsena esitada [4].


Ei ole ksi kski teadus. Sgiskool nitas, et maateadus vib anda paljutki teistele teadusharudele ja samas ise teistelt ideid saada. Geoloogiat ei pruugi ksitada omaette iseseisva teadusena, kuna on sulam kigist loodusteadustest. Sellised ritused, kus on esindatud mitu suunda, mis siiski annavad htse tulemuse, on vajalikud inimeste silmaringi laiendamiseks: need aitavad mista Maa arengu eri tahke. ks sgiskooli eeskuju on bioloogide teoreetilise bioloogia kevadkool, mida on peetud juba le kolmekmne aasta. Loodame, et esimese geoloogia sgiskooliga on pandud alus niisama edukale ja kauakestvale sarjale.



1. BBC News, 2005. Magnetic north pole drifting fast. Http://news.bbc.co.uk/go/pr/fr/-/2/hi/science/nature/4520982.stm

2. Hints, Rutt 2005. Neli mdet. Ver, Evelin; Nemliher, Reet (toim.). Teadus geoloogias. Schola Geologica I. Eesti Looduseuurijate Selts, Tartu likooli geoloogia instituut, Tartu: 4751.

3. Kull, Rein (toim.) 1997. Teaduse ja tehnika seletav snaraamat I. TEA Kirjastus, Tallinn.

4. Tammiste, Mari-Liis 2005. Aeg ja aja kirjeldus kirjanduses. Ver, Evelin; Nemliher, Reet (toim.). Teadus geoloogias. Schola Geologica I. Eesti Looduseuurijate Selts, Tartu likooli geoloogia instituut, Tartu: 4146.



Ethel Uibopuu, Kadri Sohar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012