Eesti Looduse fotov�istlus
2006/3



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lugeja küsib EL 2006/3
Kas linnugripi oht varitseb ka linnumajas?

Olen küll meediast linnugripi kohta lugenud, kuid mitmele küsimusele pole ühest vastust saanud. Toidan linnumajas koduaias talvitujaid. Tihased, vindid ja rästadki käivad. Pühin-puhastan iga päev maja seest, kuid osa linde reostab siiski ümbrust. Meil on ka koer, kes nuusib hoolega mahakukkuva prahi sees. Siit siis küsimused:

Kas on täheldatud haigestumist siin talvituvatel sulelistel? Minu aias elab küll imelik rästas: istub linnumajas öösiti, ja kui hommikul tulen toitu tooma, lendab paari meetri kaugusele pihlaka otsa ning vahib mind uudishimulikult – täiesti hirmuta. Loodan, et on lihtsalt
julge lind, kuid kummaliselt käitub küll!

2. Kas linnugrippi võib haigestuda ka koer?

Ei tahaks küll linde nälga jätta poole talve pealt, aga probleemi tuleb vist ikka tõsiselt võtta, või kuidas? Kas oleks õige toidulaud sulgeda? Milline on siiski reaalne oht? Kui palju teatakse linnugripi levikust? Loomulikult pesen käsi pärast linnumaja juures toimetamist, kuid ikka on võimalus, et ukselingile või mujale võib sattuda haigustekitajaid, kui nad linnumajast käte külge jäävad.

Ursula


Vastab Eesti maaülikooli ornitoloog Andres Kuresoo

Kõigepealt olete kirjeldanud üsna tüüpilist hallrästaste käitumist südatalvisel ajal, mil looduslik toit (marjad, õunad) on juba otsakorral. Küllap olete hoolsalt ja püsivalt piirkonna linde aidanud ja pälvinud sellega suleliste usalduse. Mis puutub linnugripi levikusse, siis seda jälgitakse kogu maailmas (ka Eestis) väga hoolsalt. Praegu võib küll kindel olla, et värvulised (ka hallrästas) on sellest kurjast tõvest seni puutumata jäänud.

Koerte haigestumist linnugrippi pole seni kusagil registreeritud, küll aga on linnugripi viirust korduvalt leitud kassilt. See teadmine teeb virolooge üsna rahutuks, sest surnud lindude sattumine kassi hammaste vahele polegi nii harv juhus.

See, et linnugripp rändlindudega Eestisse jõuab, on nüüdsest üsna tõenäoline. Seda võivad siia kanda rändelised veelinnud: haned, pardid ja luiged, võimalik, et ka kajakad. Tõsisemat riski kannab praegustel andmetel siiski tosin linnuliiki, kellest tuntuks on saanud juba kühmnokk-luik (Vahemere riikides, Saksamaal) ja punapea-vart (Prantsusmaal). Viirustüvi H5N1 on kindlaks tehtud näiteks ka sinikael-pardil ja rabahanel. Kodulindudest on tõsiselt ohustatud eelkõige kodupardid ja -haned, veidi vähem kodukanad.

Eestis on viiruse ülekandumine looduslikelt liikidelt kodulindudele siiski üsna väikese tõenäosusega, sest nende segunemist tuleb meil ette üliharva. Kui küsida ornitoloogide käest, kas nad on niisugust “ohtlikku linnusegu” varem märganud, siis meenuvad isegi pidevalt väljas viibivatele linnuteadlastele vaid üksikud riskipaigad Eestis. Lindude segunemise oht on määratult suurem isegi Saksamaal ja Hollandis, rääkimata Türgist ja Venemaa lõunaosast, mis on kujunenud Euroopas tõeliseks viitsütikuga gripipommiks.

Looduslikud linnuliigid on tänavu meil juba korduvalt hätta jäänud: küll on neid kastetud õlisse, küll pidanud taluma karmi talve vintsutusi. Ilmselt jääb tänavune kevadränne pesitsusalale nii mõnelegi lõunamaa sulelisele üksnes unistuseks, sest kurnava haigusega linnud ei suuda pikalt rännata.

Linnugrippi saab inimene vältida tavapäraseid hügieenireegleid järgides, mida enamik alati teeb. Ornitoloogina soovitan lähtuda ikka talurahvatarkusest. Loodetavasti lööb taluperemees siis kevade saabudes kanade-partide ees laudaukse varakult kinni, mõeldes samas selle peale, et esimese soojalaine harjal saabuv suitsupääsuke ikka lauta pesa punuma pääseks.



Ursula , Vastab Eesti maaülikooli ornitoloog Andres Kuresoo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012