Eesti Looduse fotov�istlus
09/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 09/2002
Kas sellesuvine sinivetikanuhtlus jbki suvitajaid-suplejaid kummitama?

Ilmselt kll. Ta on seda alati teinud ja arvestades inimseoselist veekogude rikastumist toitainetega, tulevikus itsengud pigem intensiivistuvad.

Oluline on ilmastik: kuumad tuulevaesed suved soosivad sinivetikate vohamist, jahedad ja tormised prsivad. Seda nii Lnemerel kui ka jrvedes. Thusat rohtu sinivetikate vastu ei ole. Nad on osa loodusest, nagu ka ulatuslikud veeitsengud. Suvitajate-suplejate asi on oma elu loodusega kohandada, mitte vastupidist oodata.

Lohutab ehk teadmine, et globaalses ulatuses on Eesti oma peamiselt sinivetikaprobleemiga veel sna heas seisus. Toksiline vaguviburvetikate (dinoflagellaatide) vohamine maailmamere rannikualadel (ingl. k. red tides) phjustab tuntavat majanduslikku kahju.

Pealegi on tegemist looduse endaga, mille vastu vitlemisel vib nha paralleele looduse mberkujundamisega. Eri tpi veeitsengud on Maal vimutsenud sadu miljoneid aastaid, kujundanud oluliselt planeedi biogeokeemilist arengut, sealhulgas fossiilsete ktuste teket.

Tsi, viimaste aastakmnete intensiivne inimtegevus on pigem soosinud kui prssinud rannikualade ja sisevete itsenguid. See thendab, et itsengud on tenoliselt keskeltlbi sagedasemad ja intensiivsemad. Olulisim on siin pllumajanduse hajureostus ja ebapiisavalt puhastatud munitsipaalheitvesi, mille kaudu satub liigselt toitaineid (lmmastikku ja fosforit) veekogudesse. Vhem thelepanu on plvinud transport, mille kaudu juavad hku paisatud lmmastikuhendid ringiga veekogudesse. Omaenese reostuse kasimine kuulugu hiskonna elementaarsete prioriteetide hulka muu hulgas peaks see leevendama ka veeitsengute probleemi.

Lpetuseks praktiline soovitus suplejatele: ehk on tark mitte supelda silmanhtavalt rohekaks tmbunud sogases vees. Kui seda siiski teha, on soovitatav prast suplust dui all kia. See vhendab naharrituse ohtu, mis on siiski thiasi, vrreldes vetikamrkide akuutse ja letaalse mjuga. nneks ei satu vetikamrgid organismi naha kaudu see on vimalik ainult vett juues. Siit hoiatus: mitte mingil juhul ei tohi itsengulist vett juua!



Kalle Olli
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012