Eesti Looduse fotov�istlus
2006/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2006/5
Vrikas eestlane Jakob Johnson 200

Kuidas vrsus eesti prisorja perekondadest, igasuguste igusteta inimestest vga tuntud kunstnikke, teadlasi vi hiskonda, rahvuslikku liikumist edasiviivaid isiksusi?

Esimene eestlasest agronoomia-, metsa- ja pllumajandustehnika teadlane Jakob Johnson (Johnson-Hantwig) sndis 8. mail 1806. aastal Viljandimaal Viljandi lossi- ehk riigimisa alla kuulunud Tusti karjamisas talupoja peres, prisorjast misakupja Johanni (Juhani) ja misatdrukust ema Anne esimese pojana. Isa varase surma jrel kaotas ema nii t- kui ka elukoha. Kuid Jakobi ema oli kange naine, rentis lhedal asunud Srgavere misa krtsi ning selle rentnikuna kasvatas les ka Jakobi. Ema oskas lugeda ja kirjutada, mis sel ajal oli haruldane. Jakob saigi algpetust kodus emalt.

Esimese koolipetuse sai Jakob seitsmendast kuni kaheteistkmnenda eluaastani petaja Obermlleri pansionis Viljandis ning seejrel Viljandi kreiskoolis inspektor teoloogiamagister Siebeni ja petajate Jnicheni ning Mihhailovski ke all. Kuueteistkmnendast eluaastast tiendas ta oma teadmisi iseseisvalt Viljandi misarentniku toapoisina misaraamatupidaja Kaplicki juhatusel; too oli mrganud Jakobi vaimuandeid ja tema suurt edasipdmisindu. Toapoisi kohalt vallandamise jrel sai Jakobist Kaplicki abiline. Hiljem muretses Kaplick talle ka Vastemisa valla raamatupidaja ja kogukonnakirjutaja ehk tnapevaselt vallasekretri koha. Seal koostas ta 1826. aastal Vastemisa revisjoni ehk hingeloenduse. Seejrel oli Johnson Viljandi sillakohtu teenistuses.

Jakob jtkas teadmiste, sealhulgas ladina keele omandamist ise ppides ning tutvus praktilise pllumajandusega Viljandi lossimisale kuuluvates Srgavere ning Vastemisa riigimisas. Samal aja jtkas ta ettevalmistust likooli astumiseks petajate Siebeni ja Blagovetenski juhendusel.


1829. aastal immatrikuleeriti Johnson Tartu likooli, kus ta 1832. aasta detsembris sooritas kraadieksami ning prast uurimuse Ueber die Weranschlagung Bauerlnderaien in Livland (Talumaade hindamisest Liivimaal) esitamist kaitses filosoofiateaduste kandidaadi vitekirja (1833). Tema juhendaja oli tunnustatud teadlane, Vene ning eriti Baltimaade pllumajandusteaduse arendaja professor Friedrich Schmalz (17811847). T ksitles muuseas tol ajal vga aktuaalset teemat: kuidas kolmevljaklvikorralt le minna mitmevljaklvikorrale. 23. veebruaril 1833. aastal iendas Johnson praktilise maamtja ning taksaatori eksami, mille jrel oli ta 1834 sgiseni Liivimaal pllumajandusnuandja.

24. septembril 1834 mrati Johnson kreisimaamtjaks Goldingenis (Kuldiga) Kuramaal ning sealse mte- ja reguleerimiskomisjoni teenistusse taksaatoriks. 1835 anti talle kolleegiumisekretri tiitel ning 1836 sai ta keiserliku krguse, trooniprija tnu uurimist eest, mis ksitles maade hindamist Liivi- ja Kuramaal.

Kreisimaamtjana ja maahindajana Kuramaal ttas Johnson 1841. aastani, avaldades samal ajal saksa keeles artikleid ja raamatuid. Aastatel 18391843 oli Johnson osanik parun Stieglitzile kuuluvas 18 Goldingeni (Kuldiga) misa lemvalitsuses.

1839. aastal ilmus Tartus Jakob Johnsonilt phjalikum raamat vetamise kohta. Seal on tutvustatud nii mineraalseid, loomseid kui ka looduslikke vetisi, nagu inglise, flandria, mecklenburgi, holsteini, lneburgi ja prantsuse komposti valmistamist, haljasvetiste kasutamist jne.

22. detsembril 1840 kaitses Johnson doktorivitekirja (dr. phil.) Jena likoolis. T, mis ksitles vetamist ja taimede toitumist, ji kll trkis avaldamata, kuid Jena likooli arhiivi teatel on seal alles praegugi.

1841. aastaks oli Johnson avaldanud juba hulganisti artikleid ajakirjas Das Inland ja mitu raamatut, mis ratasid thelepanu teaduslikes ringkondades. Teda kutsus enda juurde tle Peterburis tegutsev vaba konoomiline selts, ks maailma vanimaid taolisi seltse. See oli asutatud Mihhail Lomonossovi (17111765) mjul 1765. aastal, olles vaid neli aastat noorem analoogilisest Pariisi teaduslikust seltsist, mis tegeles samuti muu krval pllumajandusega. Peterburi selts andis vlja ajakirja Mittheilungen der Kaiserlichen freien konomischen Gesellschaft zu St Petersburg. Jakob Johnsonist sai 1843. aasta sgisel selle toimetaja, kellena ta ttas elu lpuni.


Johnson kutsuti ajakirja toimetajaks palgaga 500 rubla aastas, ehk ligi 42 rubla kuus, mis tolleaegses vringus oli 34 thobuse vi 78 lehma hind. Peale selle maksti talle eritasu iga originaalartikli eest. Aastate vltel oli selle saksakeelse ajakirja tiraa 1500 ja tellijaid le 1000, kuid niteks 1861 juba alla 700; 157 numbrit saadeti vahetuse korras tasuta Venemaa teistele ajakirjadele, pllumajandusseltsidele, loodus- jm. katsete tegijatele ning paljudele oma seltsi liikmetele, 85 eksemplari saadeti vlismaale, 30 hele veitsi raamatukauplusele jne.

1844. aasta sooritas Johnson agronoomiamagistrieksami Peterburi likooli juures ning kaitses sealsamas 3. detsembril dissertatsiooni kultuurtaimede toitumisest. Talle anti metsa- ja pllumajandustehnoloogia magistri kraad. T ilmus vi oli ilmunud samal aastal trkis.

Johnsoni jrgnev teaduslik tegevus oli vga viljakas ja tulemused lihead, arvustustes kirjutati: .. thelepanekud vga asjalikud ja limalt phjendatud, arvamused limalt iged, mis teevad Johnsoni teose hdavajalikuks igale maaharijale, peremehele.

1846. aastal andis Peterburi vaba konoomiline selts Johnsonile kuldmedali ja rahalise preemia trkis avaldatud uurimuse eest, mis tutvustas tunduvalt paremat ja odavamat teravilja kuivatamise ja silitamise viisi. 1847. aastal koostas Jakob Johnson detailse aruande pealinna Peterburi lheduses vga levinud kartulihaiguste kohta ja htlasi pani kirja soovitused, kuidas neid vltida. Selts avaldas aruande omal kulul ja see saadeti laiali pllumajandusettevtetele siseasjade ministeeriumi kaudu.

Johnson avaldas phjalikke uurimusi piirituse valmistamisest ja sellest, kuidas parandada viina headust. Tema sulest ilmus 1852. aastal ks Venemaa esimesi pikemaid ja phjalikumaid petusi drenaakuivendusest. 1850 ngi Peterburis trkivalgust Jakob Johnsoni uurimus Beitrge zur Kenntniss der wirthschaftlichen Verhltnisse der Insel Oesel, mis sisaldab etnograafilisi, kultuuriloolisi jm. andmeid Eesti Lnemere saarestiku elanike ja olude kohta.

1857. aastal palus Soome polkovnik Kleigels Loviisast seltsilt kirjandust kondijahuvabriku ehitamise kohta. Johnson koostaski kokkuvtte niisuguste vetiste valmistamise viisidest.


Johnsoni kirjutiste loetelus leiduvad sellised teemad nagu Vene ksi-lipress, tju- ja aja kulu pllutdel, Vene teemasin (samovar), linakasvatus Liivimaal, teravilja kuivatamine ja silitamine, pllumajandusolud Smolenski kubermangus, dr. Adamsi Prijutino mis Peterburi lhedal, uudis lina soojaveeleotuse kohta, hiidporgand, -mais ja -kapsas, herne ja kaera segusklv, Broschovski niidumasin ja turbalikusmasinad, elektri ja galvanomeetria kasutus pllumajanduses, tiili- ehk naatriumsalpeeter vetisena, Riia linaseemned, pevalillekasvatus ja selle li tootmine Venemaal, Sterovi heinapress, pudretitstus, brasiilia must uba, lmmastiku sisaldus terades jpm.

Johnson oli heteistkmne Vene ja viie vlismaise teadusorganisatsiooni kirjavahetajaliige ning htaegu tegev petatud eesti seltsis (asutatud 1838 Tartus). Hiljem oli ta rhmituse Peterburi Patrioodid liikmena 1860. aastatel ka ks eesti rahvusliku rkamisaja mjutajaid.


Johnson suri prast lhikest rasket haigust 1. aprillil (vkj. 20. mrtsil) 1865 Peterburis. Oma jrelehdes on Peterburi imperaatorliku vaba konoomilise seltsi sekretrina ttanud riiginunik Aleksei Hodnev mrkinud, et Johnsoni surma phjus oli peaaegu kogu keha halvatus [1].

Hodnev on rhutanud Johnsoni laiahaardelisust pllumajandusksimustes ning eriti tema tegevust toimetajana. Hodnevi jrgi andis Johnson oma elu jooksul vlja 12 saksa- ja venekeelset raamatut (tegelikult 24 trkist). Tema td maamtmise ning viinapletamise kohta leidsid leldist thelepanu. Johnsoni artiklite arv letavat Hodnevi meelest 200 (tegelikult le 300), peale selle arvukad tlked vene keelest saksa keelde avaldamiseks ajakirjas Mittheilungen, rkimata sellest, et viimastel aastatel hlmasid peaaegu kogu ajakirja Johnsoni enda kirjutised (allkirjastatud ka Redaktor, Red, der Red, J. vm.). Oma jrelehde on Hodnev lpetanud snadega: .. me kaotasime tema isikus nii kasuliku vaba konoomilise seltsi liikme kui ka harukordse tegelase pllumajanduses. Kigi oma teenete juures paistis Johnson inimesena silma imekspandava tagasihoidlikkuse ning aususe, headuse ja korralikkuse poolest, seeprast, hinnakem igesti temale osutatud tnu ja austust, soovides, et tema eeskuju viks esile kutsuda vimalikult rohkem sarnaseid tegelasi pllumajanduse ringkonnis.


See, et Johnson ei tegutsenud Eestis ega kirjutanud artikleid eesti keeles, suurendab tema rolli eesti elu parandamisel alates 1830. aastatest, mil ju peaaegu polnudki vimalust eesti keeles kirjutada. Kuna lood ilmusid saksa keeles, judsid need just sinna, kuhu vaja: riigiasutuste ja valitsuseni ning vlismaale.

Johnsoni tegevuse kaudu saame mnevrra ksikasjalikuma ettekujutuse talupoegade eluolust Liivimaal 18301840. aastatel, tema teaduslooming hlmas eesktt maamtmist ja -hindamist, mullapetust, taimede toitumist jm.

Johnsoni nime on mrgitud veel 19. sajandi lpul suurimates teatmikes ja bibliograafilistes vljaannetes, niteks 1876. aastal Berliinis ilmunud Gennadi 18.19. sajandi vene kirjanike ja teadlaste leksikonis on toodud lhike elulookirjeldus, samuti 1894. aastal BrockhausiEfroni entsklopeedilises snaraamatus ning sellises suures vljaandes nagu Vene biograafiline leksikon (1897). llataval kombel pole aga Johnsonist teada htki fotot: neid pole silinud.


1. Ходнев, Алексей 1865. Несколько слов, сказанных секретарем Общества в собрании 15 апреля по случаю смерти Ионжсона. Труды Имп. Вольного Экономического Общества. Санкт-Петербург: 2 (5): 443451.



Aimur Joandi
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012