Eesti Looduse fotov�istlus
2006/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2006/6
Kui kaugele on judnud t Vrtsjrve hoiuala kaitsekorralduskava kallal?

Vrtsjrve hoiuala kaitsekorralduskava on ks esimesi, mis Eestis hoiualade jaoks ldse on tehtud ja kaante vahele saanud.

T kaitsekorralduskavaga algas prast Vrtsjrve hoiuala kinnitamist. Hoiualaks sai Vrtsjrv ja selle lhim mbrus Eesti Natura-alade valiku kigus tehtud inventuuride alusel. Ornitoloogide hinnangul on Vrtsjrv siseveekogudest ks olulisemaid lindude rnde- ja peatuspaiku. Viksema vrtusega ei ole ka luhad, mis kahjuks on praegu veel osaliselt vsastunud, samuti poldrid. Vrtsjrve kallastel on silinud ka vanametsa. Kokku on Viljandi-, Tartu- ja Valgamaal asuval hoiualal pinda 29 276 hektarit, millest enamiku hlmab muidugi jrv.

Kaitsekorralduskava esialgne variant on nd valmis ja enne kui saadame ta retsenseerida, avalikustame kava suvel. Kavaga saavad inimesed tutvuda kohalikes omavalitsustes; neid on jrve mber seitse. Kus ja kui kaua kava uurida saab, teatatakse valla- ja maakonnalehtedes. Vallasekretri ktte saab jtta oma kirjaliku arvamuse vi ettepaneku kava muutmise kohta ja kui vaja, kutsume inimesed kokku avalikule arutelule. Kik olulise pame kavasse vtta ja sgiseks viks see valmis olla.

Kaitsekorralduskava on tegevuskava, mis koostatakse kmneks aastaks. Kuna hoiualale kaitse-eeskirja ei kehtestata ja looduskasutustingimused tulenevad otse looduskaitseseadusest, siis ongi kaitsekorralduskava see dokument, mis aitab kasutada ala nii, et inimesed ei peaks planeeritud tegevustest loobuma ja loodus saaks hoitud. Inventuuride alusel on valitud ka luhad, mille taastamiseks ja hoolduseks on edaspidi vimalik taotleda riigilt maahooldustoetust.

Nii et hoolimata aeg-ajalt le Eesti levivast enamasti teadmatusest tulenevast trjuvast hoiakust Natura suhtes, on Vrtsjrvel asjad kulgenud enam-vhem positiivselt. Kige suuremad hirmud on olnud kaluritel: kki keelatakse kalapk Vrtsjrvel hoopis ra. Kalapki looduse kaitsmine ei sega. Thtis on, et inimesed oleksid oma mtete ja ideedega kava koostamisse kaasatud. Tegevused, mis on ajast aega olnud omased sellele piirkonnale, ei lakka ka edaspidi.



Hille Lapp, Viljandimaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012