Eesti Looduse fotov�istlus
2006/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2006/6
Tmmu kurereha tulnukana Eestis

Eesti taimestik on kujunenud prast viimast jaega, seega ligi 12 000 aasta jooksul. Ent uusi liike saabub ikka juurde, seda nii looduslikul teel kui ka inimese kaasabil. Mningatel kirjandusandmetel on meie aladele tulnukana saabunud ka tmmu kurereha (Geranium phaeum), kuid Eesti floora phjalikumal uurimisel pole seda liiki seni leitud ega tema olemasolu herbaarmaterjaliga testatud [ 2, 3].

Tmmu kurereha looduslik levila jb Luna-Euroopasse, kus ta kasvab mgedes kuni 2400 m krgusel. Ent metsistunult leidub seda taime ka philevilast phja pool [4].

Matkal Tartu mbruse parkidesse 2004. aasta juulis leidsin Unipiha pargis tiheda kurerehakogumi peaaegu poolehektarisel alal. Kogum oli osalt niidetud, osalt mitte. Niitmata pargirohustus kitsid thelepanu ksikud hilja itsevad kurerehad oma hsti tumedate itega. Mda tammealleed parki sisenedes torkas juba eemalt silma selle taimeliigi htlane krgus nii niidetud kui ka niitmata alal. Niitmata kurerehad olid umbes poole meetri krgused, pstiste harunemata vartega, mille laosas paistsid vikesed nrmekarvad ja alaosas purpursed tpid. Mulla eemaldamisel tuli maa seest nhtavale tugev, veidi tusev risoom.

Eestikeelseist taimemrajaist abi ei saanud, jrelikult pidi tegu olema vrliigiga, mis vis olla siia parki levinud kunagise misasaksa lillepeenralt.


Liigitunnused. Juurmised lehed on tmmul kurerehal kuni viie sentimeetri pikkuse rootsuga, 610 cm laiad, 79 hlmaga ja hambulise servaga; varrelehed vhemate hlmadega ja viksemad. Lehelabad hoiduvad horisontaalselt. Viietine iekroon on kausjalt lame, kuni 2 cm lbimdus: kroonlehed raspidimunajad, tipus smpumata ja alusel heledamad; tupplehed vikesed, kuni 11 mm pikad; tolmukaid kuni 10, need on tupplehtedest pikemad, allosas karvased. ied varre tipul kahekaupa, ieraag vikeste nrmekarvadega, tupplehtedest kuni neli korda pikem. Valminud viljad paiknevad rhtsatel vi allapoole kooldunud raagudel: vili lhikese nokaga, kuni 2,6 cm pikk [1]. Unipiha pargis olid mned viljad tipu poole viieks osaviljaks lahti keerdunud ja seemned juba vlja paisanud.


Unipiha leiukohas kasvavatest taimedest on tenduseksemplarid hoiul Tartu likooli botaanikamuuseumi herbaariumis. Kmmekond taime kasvab alates selle aasta kevadest Tartu likooli botaanikaaia peenardel.


1. Cullen, J. et al. (eds.) 1997. The European Garden Flora, V. Cambridge University Press: 48.

2. Kukk, Toomas 1999. Eesti taimestik. Teaduste Akadeemia Kirjastus. TartuTallinn: 181.

3. Kuusk, Vilma et al. (eds.) 1996. Flora of the Baltic Countries, II, Eesti Loodusfoto AS, Tartu: 168.

4. Tutin, T. G. et al. (eds.) 1968. Flora Europaea, II. Cambridge University Press, Cambridge:196
<



HEIKI TAMM
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012