Eesti Looduse fotov�istlus
2006/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2006/7
Viive europealinna rohendalalt

Vallatud pronkstdrukud Euroopa Komisjoni Charlemagne Buildingi ees on klaaskolossi poole seljaga. Neid Brsseli Rue de la Loi krghooneigavust elustavaid kujusid piieldes taban end mtlemast, et metallpiigadele on testi ilmselt pris kskik, miks on 17-korruselise hiigelehitise ukse kohale riputatud kirevate loomapiltidega loosung, ent kas see plagu pab kuidagi mdujate pilke? Et kas heitgaasihngulist brokraatiaparadiisi peatnavat pidi tleruttajal vi muidu uitajal on aega ja viitsimist enda jaoks mtestada dekoratsiooni teksti: Biodiversity is life (bioloogiline mitmekesisus on elu)?

Ja juttu jtkus kauemaks. Just bioloogiline mitmekesisus vi miks mitte elda lhidalt ja lihtsalt elurikkus oli jrjekorras kuuenda Euroopa Komisjoni rohelise ndala (Green Week, ra aja sassi samuti igal aastal peetava talvise Saksamaa toidumessiga Grne Woche) teema. Toimumispaik: sellesama Karl Suure nimega majakolaka kolm alumist korrust, aeg: 30. maist kuni 2. juunini. Esimene roheline ndal korraldati 2001. aastal, et teadvustada avalikkusele aastaiks 20012010 kavandatud kuuendat keskkonnategevuskava ning pda selgitada Euroopa Komisjoni keskkonnapoliitika sihte. Edaspidi on jututeema valitud mneti kitsam, niteks mullu olid kne all kliimamuutused.

Roheline ndal see oli kokku 22 sessiooni, debatti, seminari. Kolmel esimesel peval ttati samal ajal hes 450-kohalises ja kolmes 120 inimest mahutavas istungisaalis; viimaseks ennelunaks koonduti juba sna hredais ridades suurimasse mainitud ruumidest. Aga roheline ndal thendas ka lbi kahe korruse ulatunud 78 stendiga nitust, kus vga suurte firmade ja organisatsioonide, nagu Honda, BirdLife vi maailmapank, krval tutvustasid end ka niteks Andaluusia noorte talupidajate selts, austerlaste VermiGrandi vihmaussifarm vi Lti maaturismi hendus. Eestit ma paraku ennast nitamas ei hoomanud ja ega meid kokkugi palju olnud: korraldajate andmeil olevat Eestist rohendalal kinud viisteist inimest.

Tsi, meil oli isegi oma esineja. Maalikooli botaanik, doktor Tiiu Kull rkis avapeva ttoas Tarvitades ja kuritarvitades meie loodusvarade kriis (Using and abusing: crisis for our natural resources) poollooduslikest kooslustest. Lpusessioonil eldi, et eri pevil oli Charlemagnei majas korraga kokku tuhat kuni poolteist tuhat ndalalist ja ldiseks osalejate arvuks kinnitasid korraldajad 3200.


Miks just elurikkus. Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Stavros Dimas, kelle ilmumine ndalamajja fotograafid ja teleoperaatorid ikka kiiresti liikuma pani, kinnitas juba enne rohendalat, et elurikkuse kaotus on meile suuremgi oht kui mullusel ndalal taas kne all olnud kliimamuutused. Selleprast, et kui viimast suudavad inimesed sna heselt tunnetada, siis liikide hvingut me ei mrka. Pealegi ei saa liigi kadumist tagasi prata, looduses ei ole undo-nuppu. Samas on Euroopa Liit seadnud juba aastaks 2010 livajaliku, aga htaegu ka liambitsioonika sihi peatada biomitmekesisuse kaotus.

Esinejate ja kiitjate nimistu lubaks eeldada, et sellel sihil on rohkesti toetajaid. Sest keskkonnaaktivistide vi -funktsionride krval tlesid kaaluka sna sekka mitmed majandusringkondade esindajad, videolingi kaudu niteks maailma kaubandusorganisatsiooni WTO vrske peadirektor Pascal Lamy, ja tipp-poliitikud, neist kllap tuntuim Tehhi ekspresident Vaclav Havel. Toetussnu teemavaliku ja selle svaksitluse kohta saatsid vhemalt neli presidenti: Lszl Slyom Ungarist, Heinz Fischer Austriast, Tarja Halonen Soomest ja Vladas Adamkus Leedust.

Ometi pole raske leida lhet heade soovide ja tegelikkuse vahel: selle vahel, millest me rgime ja mida me tegelikult teeme. Hirmthtis on see, kas ja kuidas mistab elurikkuse alalhoiu vajadust see, kes loodusele toetudes elab, ja kuidas selgitada siili ja sipelga eluigusi mehele tnavalt. Sestap pakkusid mulle endale enim huvi ttoad, kus arutleti looduse kui arengultte le ning vaeti vimalusi oma snumit thusalt edasi anda. Sain mnegi idee, aga ei saanud lahti kahtlusest, et Euroopa Liidu count-down-kell* vib olla kivitatud liiga hilja.


Loorberilaotus. Phiprogrammivliste sndmuste seas oli ks, mille puhul rhutati, et sisse saab vaid kutsetega. Ja et ritus on umbes nagu Oscari gala. nneks osutus kutsutuks ka ajakirjanik maalt, mille kodanikele seal lale ei patsutatud. Jutt on teadagi keskkonnaauhindade tseremooniast, mis leidis aset videtavasti hele koolile kuuluvas ja mitte ainult selles mttes igati esinduslikus Saint Micheli teatris.

Mjukamaid, Euroopa ri keskkonnaauhindu jagati neljas kategoorias; kokku kandideeris neile 139 kompaniid 23 riigist. Brsselisse olid kutsutud nagu tavaks ka muusika- vi filmiauhinnagaladel iga kategooria kolm nominenti. Et kahes kategoorias ei suutnud rii parimaid eristada, anti lpuks vlja kuus auhinda, vanarauast taotud skulptuuri. he said meie phjanaabrid soomlased: YIT Rakennus Oy plvis selle rahvusvahelise koost vallas, tegevuse eest Peterburi heitveekitlusjaama ehitamisel. Samas kategoorias tunnistati laureaadiks ka Hollandi firma iD-L. Soomlased olid nominendid teiseski klassis; Fortumil tuli protsessiauhinna kategoorias siiski alla vanduda Saksa autohiiglasele Volkswagenile. Veel said auhinna Itaalia Sotral tstusjuhtimise alal ning brittide Windsave ja Hispaania DTS OABE SL tootekonkursil.

Autasustati ka mulluse sstvat linnatransporti propageerinud liikumisndala (European Mobility Week) parimaid. 21 riigist kandideeris auhinnale kokku 64 linna; kolme nominendi, Ungari Budapesti, Horvaatia Koprivnica ja Taani Kopenhaageni hulgast hindas rii kige enam taanlaste katset vabastada pealinna keskosa tielikult autodest.

Kaks auhinda anti ka lastele. Vanemad, 1116-aastased vistlesid keskkonnavideo vallas. riile meeldis 230 kandidaadist enim Kreeka Thessaloniki pilaste t. Pisemad, kuni 10-aastased joonistasid kokku lausa le 7000 pildi. ks lastepreemia tuli ka meie lunanaabreile: selle plvis 7-aastane Rezekne piiga Anastasija Caplinska.

Muidu igati soliidse rituse, kus htujuhtideks kohalik telestaar Martine Prenen ja Nicholas Hanley keskkonnapeadirektoraadist, muutis veidi palaganlikuks ja mulle lausa ht teist liitu meenutanuks kunstiline isetegevus: Rootsi superbndi ABBA laulude muusikale loodud muinasjutulavastus Biodiversity. Noh nii, et seal, kus Agnetha ja Anni-Frid laulsid Dancing queen, lauldi nd Biodiversity.

Aga kokteilipeo kohta ei unustatud programmis lisamata, et pisiampsud on valmistatud orgaanilistest toodetest keskkonnahoidlike toiduvalmistusviisidega. See toob mtted ikka ja jlle tegeliku ja nilise rohelisuse juurde.


Kui loodust kaitstakse, siis laastud lendavad. Alles neid ridu kirjutades leian rohendala programmi tagumiselt lehelt kinnituse: Roheline ndal on roheline. See nrib mu hinges selliste situde jrel ikka nriva kahtluseussi hambad veidi tmbimaks, aga mahenaeratusele ta neid ei rivista. Jah, ma usun, et kik trkised on valminud loodushoidlike vrvidega taaskasutuspaberil ja et osalejaile jagatud kotid on tehtud kopuuvillast ja pastapliiatsid vanade arvutite plastist. Ent kui ma mtlen sellele tohutule paberivirnale, mida aktivistid iga sessiooni lpul lausa poolvgisi pihku pistsid (mina ei vtnud ainsatki, ausna!) ja mis lpuks sinna-tnna vedelema jid; kui ma rehkendan, kui kallisse hotelli mind ennastki kaheks ks magama pandi, vi kui arutlen, millise hulga saasta paiskas huvalda minu ja minusuguste kohalesit, siis ei mju kuigivrd veenvalt sellesama tagumise leheklje kinnitus, et iga osaleja vib vabatahtlikult ssinikuheite vhendamisele kaasa aidata.

Niiviisi vantsin 2. juuni keskpeval Charlemagnei elurmsatele pronkstdrukutele mttes lehvitades kesklinna poole snagi segaste tunnetega ja vaen mttes taas selliste hiigelrituste kasutegurit. Vastuse jn vlgu. Samas tean, et kui mind ka edaspidi peaks kutsutama, siis tulen kindlasti. Sest amet on selline.



Toomas Jriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012