Eesti Looduse fotov�istlus
2006/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
matkarada EL 2006/7
Ktiorus looduse ja kunsti keskel

Ktiorg on Eesti suurim ja vimsaim rgorg, mille uhtus mandrij sulavesi viimase jaja lpul. Praegusajal kasvab veerudel mets ja oru phjas voolab Iskna oja. Oru veerudel kulgeb aga omaprane matkarada, mis tutvustab nii Eestist kui ka mujalt prit kunstnike tid.

Kaarti uurides leiab Ktioru alguse VruVastseliina maanteelt Hinsa kla juures: sealt hakkab org looklema ja langema phja suunas. Oru pikkus ulatub 4,7 kilomeetrini, laius 60600 meetrini ja sgavus kuni 70 meetrini. Ehk siis vrdluseks: Viru hotelli viks Ktiorgu ra peita nii, et ainult antennid paistavad. Oru phjas voolab Iskna oja (mnel kaardil kirjas Haani ojana), mis saab alguse Suure Muname alt Vaskna jrvest.

Ktioru nlvadesse likuvad ilusad ja huvitavad pinnavormid veega uuristatud uhtorud ehk kohalikus keeles tsorid: Suur tsori, Rebsetsori, Juudijratus jt. Tsoride laius ulatub 60 meetrini, pikim on 370 meetrit; tsoride keskmine sgavus on umbes kmme meetrit, suurim sgavus aga paarkmmend meetrit.

Ktioru nlvadel vimutseb mets. Siin on le sajandi vanuseid kuusikuid, haruldaselt jmedaid ja krgeid haabu, ldtuntud on Noodaskla-poolse maantee res kasvav Toborna petti. Vga liigirohke ja arvukas on Ktioru linnurahvas. Kaitsealustest liikidest elavad Ktiorus karvasjalg-kakk, hnd- ja vrbkakk, herilaseviu jpt.; aeg-ajalt on nha vike-konnakotkast, harva jlindu; hallpea-rhn kib aga talviti suisa ateljee akna taga rasva smas.

Piki Haani oja elab orus palju kopraid, lunapoolsemas oru osas on nlvadel mgrapesi. Arvukalt on siinsetes metsades rebast, knelemata krpidest, nirkidest, nugistest jt. kiskjalistest; tohutult palju on vikseid nriliseliike. Mdunud suvel kaardistati Ktiorus ka kaitsealuse harivesiliku elupaiku: Suusabaasi jrves, Tammetsri tiigis jm. Tema arvukus oli mdunud aastal nii suur, et neid vis rndamas kohata ka oru veerudel ja taluuedel.

Halduslikult kuulub Ktiorg Haanja loodusparki, olles selle phjapoolseim osa. Looduslikku sihtkaitsevndit on looduspargis pindala poolest sna vhe: neljast alast kaks asuvad Ktiorus ning need piirkonnad peaks inimjalast vimalikult puutumata jma.


Rada looduskunstihuvilistele. Kogu Ktiorgu hlmavat matkarada praegu veel ei ole, kuid tnavu alustas Haanja looduspark selle rajamist. Seni on Ktiorust kige hlpsam osa saada maakunstirajal.

Kohalejudmiseks tuleb Vrust sita 12 km Vastseliina poole, Ktioru mesuusakeskuse reklaamtahvli juurest keerata vasakule ja sita peaaegu kolm kilomeetrit kruusateed Ktioru mesuusa- ja puhkekeskuseni. Auto saab jtta parklasse, puhkekeskusest viks kaasa ksida maakunstiraja voldiku.

Rada kulgeb piki oru lneveeru lunasse. Koloreino jrve juures lbib oru phja ja suundub piki idaveeru puhkekeskuseni tagasi. Rada on 3,4 km pikk, maastik kllaltki jrsk ja raske: krguste vahe on le 70 meetri.

Eesti Looduse lugejaile on ilmselt enesestmistetav, kuid turistidele ja pidulistele tuleb ikka ja aina korrata, et jalas peaks olema mugavad jalanud ning seljas sobiv riietus. Rajal liikudes tuleks aga meeles pidada, et tegemist on kaitseala ja haritava prandmaastikuga ra talla konna, ra stku heina, austa metsa vaikust ja puhtust, muusikat kuula krvaklappidega ja oma praht vii kaasa.

Piki rada paiknevad maakunstiteosed installatsioonid ja skulptuursed vormid. Neid on suhteliselt hredalt: nii sulanduvad taiesed harmooniliselt loodusesse. Tegemist ei ole ei atraktsioonide ega nn. nitusekunstiga, vaid pigem meditatsiooniobjektidega. Need teosed on orgu rajatud Ktioru Avatud Ateljee korraldatud smpoosionide kigus alates 1999. aastast. Ktioru ateljees kureeritavate kunstiprojektide valikul oleme lhtunud koha eriprast ning eelistanud autoreid ja ideid, mis ammutavad inspiratsiooni siinsest keskkonnast ning primusest ja/vi knetavad neid otseselt.


Ainevahetusest kompassini. Oru lneveerule ja phja on paigutatud kaheksa taiest. Neid tutvustavad kige paremini ehk autorid ise.

Matkaraja esimene kunstit kannab nime Ainevahetus (2005). Triinu Lille: Valisin kasemetsa, head leebed puud, nagu ema. Laenasin metsalt 5 x 5 m maatki ning puhastasin selle kdust, langenud lehtedest, kuivanud okstest. Jrele jid puud, muld, natuke muru, sammalt. Riisusin pinna htlasemaks. Ruum ja energia muutusid. Klvasin mooni- ja muruseemned tekkinud ruumi. lejnu teeb juba loodus. Uued langenud lehed, kdu, oksad. Talvel ei saa arugi, et midagi seal lume all on. llatus! Mooniseemnetest kasvab punane ruut rohelisse metsa. Ilus.

Korra mda jalutades ei saa teosest muidugi samasugust elamust nagu sageli kies ja jlgides, kuidas loodud ruumikilluke muutub. Samas vime igaks oma aias teha midagi sarnast ja teemegi, kuigi praktilisematel kaalutlustel, vhem mtiskledes ja loodusele viksemat osa ning aega jttes.

Invasiooni (2005) autorid on Ester Faiman ja Argo Mnnik: Inimene on vheseid elusolendeid, kes on vimeline keskkonda endale sobivaks mber ehitama ning organiseerima enda eksistentsiks vajalikku eluruumi, tekitades sellise tegevusega kossteemile enamasti prdumatut kahju. Kuid inimene ei ole sellises ehitustegevuses ksi. Ka kobras suudab looduskeskkonda mber ehitada, kuid erinevalt inimesest tegutseb ta loodusega smbioosis. [---] Siia tulid kobersipelgad. Kust ja kuna, ei tea. Arvatavasti otsustasid nad hpata Teise Veeuputuse jrgsele paadile. Ktiorus on neil hea. Sipelgarajad ristuvad metsa koberiteedega, viidad osutavad eri suundadesse. Tillukesi kohaliku savi karva loomi liigub pesal palju kui suure ulatusega on aga pesa alt alguse saavad maa-alused kigud, ei tea peale koberite keegi.

Kunstnikud tegid metsaalusest tve- ja oksarisust koprapesa sarnase ehitise ja paigutasid sinna elama mitusada kobersipelgat, kes on tehtud kohalikust savist ja pletatud maapletusega. Pesa juurest avaneb vaade alla paisjrvele, kus asuvad metsakobraste pesad.

Torni (1999) ja Parve (2005) on meisterdanud Anke Mellin Saksamaalt: Looduse tunnetamine nuab rahu. Torn on mediteerimise ja oru imetlemise koht. Org on tis mitmesuguseid loomi ja linde. Torni kasutavad ka konnakotkad ja teised rvlinnud. Jrvel elavad koprad, paisutades vett ja muutes pidevalt jrve kuju. Torn juhib pilgu kaugetele vaadetele, parv, vastuoksa, on ehitatud lhivaateks loodusele. Torn mel ja parv jrvel on silmsidemes ning samast materjalist, sarnase konstruktsiooniga.

Alex van de Beldi idee jrgi valmistasid Hollandi ning Eesti arhitektid ja kunstitudengid Rippuva pesa ja Lebava pesa (2005): Pesad on puhas kohaspetsiifiline improvisatsioon. Rajasime selle ilma plaanita ning minimaalse hulga lihtsaimate triistadega, pdes jrgida looduse toimimise elementaarseid phimtteid.

Rippuv pesa on looduse meelevallas: kui eelmisel aastal sai selles ronida, siis tnavu tuleb piirduda vaid vaatamisega. Seevastu lebavasse pessa, koopataolisse moodustisse, vib sisse pugeda.

Iskna (Haani) oja lhedal asub Tuuli Manni Rndaja kompass (2005): See on lihtne kompass metsa tulijale, metsas olijale ja metsast minejale. See objekt on lihtne selles mttes, et ta aitab metsas rndajal orienteeruda. Selle objekti juures on ka mnus jalgu puhata ja ilma asjade le mtteid mlgutada. Teisalt kujutab objekt endast iidset mrki, mille phisisuks on taevase ja maise tasandi ristumine ehk absoluutne harmoonia.


Pesakastist kuuldemnguni. Koloreino jrve juures keerab rada tagasi ja kulgeb nd Ktioru vastasveerul. Sellel rajaligul kohtab matkaja kuut kunstitd, mille autoriteks on samuti nii eesti- kui ka vlismaised kunstnikud.

Inglismaalt prit kunstniku Paul Rodgersi taies Pesakast (1999): Inimesesuurune pesakast, lennuavaks ligatud Ktioru Avatud Ateljee juhi Peeter Lauritsa siluett. T on kinnitatud kuue meetri krgusele mnni otsa. Ma tahtsin, et mu t oleks visuaalselt llatav ning tlgenduks ka metafoorina oma koha otsimisest maailmas. Igaks, iga olend vajab turvalist paika, millest vaadelda ja mtestada maailma ning millest me vime vljuda, et letada proovikivid, mida elu meie teele veeretab.

Argo Mnnik on oma kunstiteosed nimetanud Proteesideks (2003). Ta kirjeldab neid nnda: lim msteerium liblika metamorfoos. Tuk, liblika rasvaussikesena sulgub oma kookoni ksildusse, svib iseendasse vi millesse?? ning koorub mne aja prast tundliku ja keerulise lennumasinana, mis on kaetud pigmenteeritud ja optiliste valgustmurdvate plaadikeste vrgutava salakirjaga kige veiklevama ja meeliviivama mandalaga eluslooduses. Siin peitub minu jaoks loomise tohutuim msteerium. Ktiorgu laiali istutatud kolme kookoni ihutud teravikud kookonite otstes tstavad esile loomismdi fallilist aspekti ja sunnivad meid otsima teist, vaginaalset poolust kujutlema endid kookoni sisemusse. Seda hlbustab ka turviskookoni avatuks jtmine. Kahjuks ei saa nendesse kookonitesse priselt siseneda ning hiljem uuenenuna kooruda. Need kookonid on proteesid, mehhanismid vi mrgid, mis aitavad meil seda sooritada vaimus.

Snajalaspiraali (1999) autor on Kalle Pruuden: Spiraal on kogu eluslooduses ks esmaseid struktuurielemente nagu kuldligegi. Spiraaligeomeetria taktis kulgevad kasvamise ja kadumise protsessid, paljud orgaanilised vormid on spiraalse kujuga ja snajalavrsed keerduvad lahti nagu kellavedrud.

Ktioru Avatud Ateljee logo on spiraalne. Kalle Pruuden mngis selle kujundiga edasi kolmes mtmes ja pstitas ateljee lunavravasse suure snajalaspiraali. Algne idee oli karkass tis kasvatada ronitaimi, aga just sellelt paigalt libistavad ennast nlvadelt alla klmad ja vtavad kik, mis on judnud haljendama hakata.

Tnis Bergi Metsaline (2004) on kokku pandud metsa all vedelevast risust ja rmpsust: Elukas on anorgaaniline olend. Inimkte produkt, sna kige otsesemas mttes. Kuhjudes orgaanilisse keskkonda, muutub ta olemus nii inimlooma kui ka kikide muude loomakeste silmis. Metsaloom on inimese loodud tarbetute ja tarbeesemete kuhjum, mis hakkab elama oma elu. Ta tuletab inimesele meelde, kes vi mis on peremees. Kehastades peletist, kes pesitseb igas inimeses, on ta ka inimtegevuse peegeldus. Tegemist ei ole seltsiva ega kontakti otsiva moodustisega.

Tootemsambad (1999) on Peeter Rjabovi ktet. Ta on prit ersamordva puunikerdajate perest, kik ta vennad on pidanud sedasama ametit ning on seotud Podlesnaja Dovla kunstikooliga, mis hoiab alal ersa traditsioonilist ksitd. Ktioru tootemsambad on ersade plised koduhoidjad: mees klvab ja naine hoiab vtmeid. Esialgu seisid nad paisu res. Kui aga tulvavesi sambad sealt ra viis, kolisid nad Avatud Ateljee phjavravale.

Reimo Vsa-Tangsoo ideest sndis Metsa kuuldemng (2005): Mine metsa ja kallista puud, pane krv tolle vastu, tihedalt-tihedalt vastu ja kuula. ra seekord lobise liialt, kuula. Kuula kskord ka seda, mida on loodusel elda. Mida tleb kuusk ja mida kask. Hea on, kui on tuult, aga eriti hea on, kui on torm. Vaat siis puud knelevad alles. Midagi ei j vaka alla. Kes peab krva puu vastu panemist ebasanitaarseks, nendele olen pannud puude klge mned kuuldeaparaadid. Puust ja punased. ks krv kib vastu stetoskoopi, teine suru srmega kinni. Et paremini kostaks ikka. Kas sa oskad nd metsa kuulata ja seal olla?


Tammetsr ja veskid. Ktioru idanlva harjalt, metsalise skulptuuri juurest vib minna ka 1,3 km pikkusele teekonnale kirdesse. Seal asuvad muistne ohverdamispaik Tammetsr ja Ilmamgi. Viimasest 400 meetrit edela poolt Utike talu maalt on leitud orduaja aardeid ehteid ja mnte.

Tammetsr on umbes paarisaja aasta vanustest tammedest ring lbimduga 13 meetrit. Tsri lnekljel olevat puudevahet on nimetatud vravaks. Kuid ka idakljel on seda meenutav laiem puudevahe, mis on lnevravast kitsam. Tammetsri mber on madal vall, mis vib olla jnud tammesid mbritsenud tarast. Hiietammik ja tivatammik (tiv ehk totusohver) nnda on meie esivanemad nimetanud oma muistseid phakohti, mis olid ja on inimestele henduseks elujudu andva loodusega. Rahva tava selliseid kohti phaks pidada on kestnud le 5000 aasta.

Tammetsrist edasi vib matkata Juudijratusest alla veskite juurde. Oru phjaosas paikneb piki Iskna oja kolm vesiveskit, millest ks ka ttab, ehkki juba elektri jul.



Leelo Laurits
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012