Eesti Looduse fotov�istlus
2006/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2006/7
Kolm suve vikeste krvikutega

Olles juba kolm varasuve jlginud vikesi krvikuid ehk krvukrtse, vin elda, et aiman juba pris hsti nende elurtmi. Kige rohkem vlub mind vanade rtsude saagilend. Madal, ettearvamatu ja ei saa elda hiirvaikne, sest see oleks vale: kakkude lend on pris helitu.

Krvukrts (Asio otus) ei ole meie mail haruldane, kuid kuulub vikesearvuliste haudelindude hulka. Nagu kakkudele kombeks, armastab ka tema tegutseda pimeduse kaitsva loori all. Nii satub inimene ilma teadlikult otsimata harva teda ngema.

Linnumrajaid uurides selgub, et krvukrts on kll ise eluviisiga, kuid tegutseb ka koidikul ja videvikus. Pesitsusaja eripra ehk miks see just nii on, pole aga seletatud. Selleks ajaks, kui rtsupaaril maikuus esimesed pojad kooruvad, on d juba vga lhikesed. Seeprast tulebki paratamatult npistama jahiaega juba valgest. Heal hiireaastal, nagu oli mullune, vib pesas kasvada kuni kuus poega. Nii suur nljaste khtude hulk sunnib vanemaid lendama ka juba pris valges: lihtsalt ei suudeta poegade mangumisele vastu panna. Niisiis vib maikuus ja ka juunis nha neid linde pldudel, heina- ning karjamaadel ka suures valges. Mnikord isegi kuni kolm tundi enne pikeseloojangut.


Mitme aasta vaatluskogemus. Kahel esimesel vaatlusaastal pesitses minu kodumbruses vhemalt kolm paari krvukrtse, sel aastal olen avastanud kahjuks ainult he paari. Vib-olla on teised jnud hilisemaks, sest kevad pole just kige soojem olnud. Vib-olla on nad aga pidanud oma kodupaigast loobuma kinnisvaraarenduse tttu: headele jahimaadele on talvega rohkesti elamisi juurde tekkinud. Vahest pole nii tihe asustus krvikutele enam vastuvetav?

Krvukrtsudele sobib ideaalselt just sti jnud heina- vi pllumaa, millele on siginenud rohkesti kiksugu nrilisi, keda ktte saada pole osavatele huakrobaatidele mingi probleem. Kui vanade heinamaade res leidub veel mne eaka kuusega metsatukk, siis on sna tenoline, et selles piirkonnas elutseb rtsupaar. Pidevalt niidetavat heinamaad kakud ei kasuta, sest seal on nende saakloomi varjumiskohtade puudumise tttu vhe. Viks arvata, et krged kuivanud heinakrred takistavad saagi peale sstvat rtsu, kuid tegelikult ei plga nad neid ldse. Krvukrtsud tabavad sellisel alal saaki llatava tulemuslikkusega: minu vaatluste jooksul on kakk pooltel maapinnale sstudel naasnud sealt saagiga kniste vahel. Eelmisel aastal olid nad isegi veel edukamad. Eks ldtulemus oleneb ka saakloomade rohkusest: mida rohkem saakloomi, seda paremini saab rvlind rndepositsiooni valida. Kui saakloomade arvukus on viksem, siis sunnib thi kht katsetama igal vimalusel.


Kuus nljast nokka. Kui esimesed pojad on koorunud, kuid ema neid veel soojendab, siis alustab isa saagilendu umbes tund enne pikeseloojangut. Liueldes madalal, paari meetri krgusel maapinnast, kammib ta vimalikud saagikohad lbi, vajaduse korral tiibadega hoogu andes. Midagi kuuldes, teeb lind imeliigutuse: les saba pidurina psti, suunab ta tiivad alla ning kukub ngu ees maha. Niimoodi paistab eemalt vaadates, tegelikult suudab ta enne mahaprantsatamist teha teise imeliigutuse: vahetab no ja knised ringi. Nnda tabab ta sihitud punkti, kus vimalik suutis hlt oli teinud, knised ees. Saak knte vahel, surub jahimees need tugevasti kokku, tappes niimoodi saagi hetkega.

Eelmisel aastal tegi isane umbes pooleteise tunni jooksul neli kuni kuus pesalkiku. Iga kik thendas toidupoolist nii poegadele kui ka neid soojendavale kaasale. Alles prast seda lubas ta mne palukese endale ja puhkust tiibadele, maandudes mnele oksale vi piiritokile, mille on maasse tagunud kinnisvaraarendajad. Peagi hakkas aga pesast taas kostma poegade piiksumist: papa kuuletus silmapilkselt ning asus uuesti madallennule. Ndala mdudes asus jahtima ka ema. Nd viisid nad oma jrglastele toitu kahekesi. Ikkagi kuus suud oli vaja toita: kuus suud, mis ei tahtnud kuidagi vaikida. Vahepeal sattusid nad kodupiirkondade puutealal kokku naaberrtsudega, kel oli viis poega. Siis tundus kll, et terve mbruskond on kakkusid tis. Ei teadnud enam, keda jlgida.


- ja pevavalitsejad. Poegade kasvades nihkus igahtune jahi algus ikka varasemale ajale. Piiksumine kostis juba kella kuue ajal htul. Umbes tunnikese judsid vanemad poegade mangumist kannatada, ent hiljemalt seitsmeks oldi jahil. Juuni alguses on sel ajal veel suur valge vljas ning pevalinnud ei tahtnud kuidagi leppida sellega, et elukad nii vara ringi hakkavad laskma. Seetttu vis tihti nha vrvuliste parve kakkusid kimbutamas. Tagaajajad olid enamasti kadakatksid, pldlokesed, vahepeal lid kampa ka harakad ning hakid.

hel htul sattus ks vanartsudest peale nende kodualal jahtivale loorkullile. Loorkullipaar pesitses tegelikult natuke eemal, rohkem sooservas pajupsaste vahel. Eks nemadki ei osanud arvestada, et linnud nii vara juba platsis on. Jrgnes paar minutit kestev huvitlus: krvukrts suutis oma tugevuse maksma panna, sundides loorkulli taanduma. Hirmunud loorkull lendas minust vaevalt mne meetri kauguselt mda. Viskas mulle ainult kiire pilgu ja oligi linud.


Eks nis, kui suured tulevad sel aastal kakukurnad. Kige rohkem kardan seda, et kki jrgmisel aastal ei prdu ka see julge paar enam tagasi, ja mul ei nnestugi veeta maikuu htuid vaiksete lennumasinate seltsis. Asustuse krvale jnud jahimaad on siiski niivrd head, et loodan: rtsud on valmis inimestega harjuma. Igal aastal on ks kakkudest pakkunud mulle elamuse, ilma milleta jks mu kevad vaesemaks: ta on lennanud minust vaevalt meetri krguselt le pea. See on kirjeldamatu kogemus. Krv nagu ootaks hlt, aga hlt ei ole ega tulegi. Pea jb kuklasse ootama, kuid kakk on juba linud. Selle kogemuse ootuses hoiangi kakuperele pialt ka tulevasteks aastateks.



SVEN ZAEK
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012