Eesti Looduse fotov�istlus
2006/8



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 2006/8
Milliste keskkonnaõiguse normide rikkumisega puutub Eestimaa looduse fondi jurist kõige rohkem kokku

ELF on aastatel 2000–2004 osutanud tasuta keskkonnaõigusabi üksikisikutele ja keskkonnaorganisatsioonidele. Kui keskkonnainspektsioon jm. asutused tegelevad keskkonnajärelevalvega ning uurivad metsaseaduse, kalapüüginormide jms. rikkumisi, siis ELFilt on õigusabi otsitud enamjaolt asjades, kus riik on tegevuseks loa andnud või on käimas loa andmise menetlus. Valitsusvälise organisatsioonina on meid huvitanud, kuidas kodanikud saavad otsuse tegemises osaleda ja kas ametnikud järgivad tegevuslube andes seadusi.

Kaks olulisemat valdkonda, mille õigusnormide rikkumisega oleme kokku puutunud, ongi avalikkuse kaasamine keskkonnaotsuste tegemisse ning keskkonnamõju hindamine (KMH) enne tegevusloa andmist.

Enamasti ei mõisteta, miks üldse on vaja üldsust otsuste tegemisse kaasata ja seetõttu suhtutakse sellesse formaalselt. Seadus näeb küll ette üldsuse teavitamise võimalikult varases etapis ja tõhusal viisil, ent tegelikkuses avaldatakse teated sellisel viisil ja tähtaegadega, et osalemine võib muutuda võimatuks või väga keeruliseks. Näiteks kohalike planeeringute teadetest ajalehtedes ei ole sageli aru saada, mida ja kus planeeringuga kavandatakse ning millise tähtaja jooksul on võimalik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid. Ka avalikkuse seisukohtade arvestamisega ei olda harjutud ning tihti ei põhjendata, miks kellegi vastuväiteid arvesse ei ole võetud.

KMH puhul lisanduvad eelöeldule ka selle sisulise kvaliteedi tagamiseks seatud nõuete rikkumised. Nii jäetakse hindamata mõned olulised mõjud (nt. mõju inimeste elukeskkonnale, nagu müra, hais, tolm, liikluskoormuse suurenemine), ei kaaluta väiksema keskkonnamõjuga alternatiive ega hinnata, millised võivad olla väljapoole tegevuse ala ulatuvad pikaajalised või kumulatiivsed mõjud.

Selged nõuded, kuidas hinnata mõju alternatiive on kehtestatud loodusdirektiivis. Senise kogemuse põhjal võib öelda, et loodusdirektiivi nõudeid tihti ei täideta: ei käsitleta alternatiive, ei tooda välja põhjusi, miks projekti on tingimata vaja ellu viia ka siis, kui mõju Natura-alale on selgelt negatiivne jne. Siin on puudulikud ka õigusaktid, mille muutmiseks on ELF esitanud keskkonnaministeeriumile oma ettepanekud.



Kärt Vaarmari, ELFi jurist
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012