Eesti Looduse fotov�istlus
2006/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 2006/8
Milliste keskkonnaiguse normide rikkumisega puutub Eestimaa looduse fondi jurist kige rohkem kokku

ELF on aastatel 20002004 osutanud tasuta keskkonnaigusabi ksikisikutele ja keskkonnaorganisatsioonidele. Kui keskkonnainspektsioon jm. asutused tegelevad keskkonnajrelevalvega ning uurivad metsaseaduse, kalapginormide jms. rikkumisi, siis ELFilt on igusabi otsitud enamjaolt asjades, kus riik on tegevuseks loa andnud vi on kimas loa andmise menetlus. Valitsusvlise organisatsioonina on meid huvitanud, kuidas kodanikud saavad otsuse tegemises osaleda ja kas ametnikud jrgivad tegevuslube andes seadusi.

Kaks olulisemat valdkonda, mille igusnormide rikkumisega oleme kokku puutunud, ongi avalikkuse kaasamine keskkonnaotsuste tegemisse ning keskkonnamju hindamine (KMH) enne tegevusloa andmist.

Enamasti ei misteta, miks ldse on vaja ldsust otsuste tegemisse kaasata ja seetttu suhtutakse sellesse formaalselt. Seadus neb kll ette ldsuse teavitamise vimalikult varases etapis ja thusal viisil, ent tegelikkuses avaldatakse teated sellisel viisil ja thtaegadega, et osalemine vib muutuda vimatuks vi vga keeruliseks. Niteks kohalike planeeringute teadetest ajalehtedes ei ole sageli aru saada, mida ja kus planeeringuga kavandatakse ning millise thtaja jooksul on vimalik esitada ettepanekuid ja vastuviteid. Ka avalikkuse seisukohtade arvestamisega ei olda harjutud ning tihti ei phjendata, miks kellegi vastuviteid arvesse ei ole vetud.

KMH puhul lisanduvad eeleldule ka selle sisulise kvaliteedi tagamiseks seatud nuete rikkumised. Nii jetakse hindamata mned olulised mjud (nt. mju inimeste elukeskkonnale, nagu mra, hais, tolm, liikluskoormuse suurenemine), ei kaaluta viksema keskkonnamjuga alternatiive ega hinnata, millised vivad olla vljapoole tegevuse ala ulatuvad pikaajalised vi kumulatiivsed mjud.

Selged nuded, kuidas hinnata mju alternatiive on kehtestatud loodusdirektiivis. Senise kogemuse phjal vib elda, et loodusdirektiivi nudeid tihti ei tideta: ei ksitleta alternatiive, ei tooda vlja phjusi, miks projekti on tingimata vaja ellu viia ka siis, kui mju Natura-alale on selgelt negatiivne jne. Siin on puudulikud ka igusaktid, mille muutmiseks on ELF esitanud keskkonnaministeeriumile oma ettepanekud.



Krt Vaarmari, ELFi jurist
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012