Eesti Looduse fotov�istlus
2006/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2006/8
Siluri klindi vhe tuntud prl

Meie maa psikindlust ja igavikulisust smboliseeriv paene selgroog ilmutab ennast kige veenvamalt mererandu palistavates jrskudes klindiastangutes. Nende poolest on kige tuntum Phja-Eesti rannik, kuid ka vikesaartel vib nha kauneid paeseinu.

Paeplatoolt pstloodsena laskuvad krged klindiastangud on eestlastele lbi aegade olnud thenduslikud. Neilt avanevad hingematvad vaated kaugel vinesse hbunud ja liustikest siksakiliseks rsitud rannajoonele; silmapiiril sinetav meri on aga sageli segunenud igatsusega lputu veevlja taha.

Altpoolt lesse vaadatuna vime esmapilgul hallina tunduvast kiviseinast kihthaaval, justkui paksu romaani lapates, lahti harutada he etapi siinse maa geoloogilisest kujunemisloost. ksteisel lasuvad kivimikihid on eri vrvi ja eri koostise, terasuuruse ning kvadusega ja sisaldavad mitmesuguseid kivistisi. Need kihid annavad aimu sadade miljonite aastate tagusest merest, kliimast ja meie asukohast maakeral ha triivinud, tekkinud ja hbunud kontinentide virvarris.



Paeseinad kutsuvad vaatama. Kaunite vaadete ja uhkete geoloogiliste lbiligetega klindilike on meil ohtrasti. Ennekike on tuntud phjarannikut palistavad pangad. Kuid viimasel aastakmnel on avanenud ligips ka Saaremaa looderanniku Siluri klindi likudele: Ninase, Kuriku ja Suuriku pangale. Seetttu koguvad needki ha suuremat tuntust.

Meie krgemaid, suursugusemaid ning kaunimaid klindilike, nagu Ontika, Rannamisa, Trisalu, Pakerordi, Panga, gu jt., on vrdlemisi palju ksitletud erialakirjanduses, kuid neile on ha enam juhitud thelepanu ka turismibrorides. Seda enam, et ldjuhul pseb neile hlpsasti ligi: pole vaja erilist ettevtlikkust ega jalavaeva.

Peale Eesti mandriosa ja suuremate saarte kerkib kauneid klindiastanguid maa ja mere piiril ka paljudel meie rannikumere vikesaartel. Kuna hendus selliste saarte ning mandri vahel on vrdlemisi kehv, siis kergesti neile ligi ei pse. Niisugused uuesti avastatud ja tuntumad kohad on eelkige Balti klindi kulgemisteele jvad Pakri saared ja Osmussaar. Kuid ka Siluri klindil on raskesti ligipsetav ja vhe tuntud prl Suure Vina phjaosas, mandri ja Muhu saare vahel asuv Kesselaiu ehk Kesse pank.



Kesselaidu vib saare alusphjareljeefi morfoloogia phjal vrrelda kaljuvoorega. Neid on arvukalt Lne-Eesti madalikul, kus seesugused jnukkrgendikud torkavad tasases reljeefis hsti silma [1; 2]. Sellistest pinnavormidest on tuntumad Salevere Salumgi, Kirbla ja Lihula kvikud.

Kaljuvoortest jnukkrgendike krgemas, liustike pealetungi poolses loodeotsas asub enamasti astang, mille laserva palistavad sagedasti biohermsed rifflubjakivid (# 1). Viimaste tagant langeb reljeef laugelt kagu suunas, kuni see lpuks tasandikuga hte sulandub. Nii jb ka Kesselaiu krgem, pangaastanguga piiritletud ala saare loode- ja phjarannikul liustike pealetungi poolsesse ossa.

Maakerke tttu on saare phjaosas paiknev astang tnapevaks taandunud sisemaale, olles rohtu kasvanud ja metsaga kaetud. Suursrest pisut lunas juab aga seesama klindilik rannikuni. Siitpeale palistab kord krgem, kord madalam paesein laiu looderannikut ligi 600 meetri ulatuses (# 2), kuni viimaks, kaotades krgust, mattub klibuvallide alla.



Kesse panka on vhe kirjeldatud. Kesse panga kohta on otseseid vaatlusandmeid ja kirjeldusi napilt. Siiani on paeseina kige ksikasjalikumalt ksitlenud Artur Luha [3], kes muu hulgas on ka pangaastangu alusphjakihtide detailsema liigestuse autor.

Ta pras thelepanu sellele, et Kesselaiu klint on kige silmapaistvam bioherme sisaldavate plaatjate dolomiitidega paljand Eestis. Tnapeval tuntaksegi seda kivimiksust kui Kesselaiu kihistikku. Niisamuti mrgib Artur Luha, et iseloomustades siinse klindiseina lbiliget, ei saa piirduda ainult he kirjeldusega, kuna kihtide suure kallakuse tttu (> 7) muutuvad pangaastangus paljanduvate kihtide paksused ja proportsioonid vga kiiresti.

Kahe aasta eest, 2004. aasta augustikuul, mdistati, kaardistati ja kirjeldati Kesse panka vrdlemisi phjalikult. Tde kigus tpsustati klindiastangu morfoloogiat ning pandi kirja erisuguste kivimkihtide proportsioonide muutused paeseina eri likudes. Tahhmeetri tugipunktide alusel, mille koordinaadid mrati GPSi abil, jagati astang viieks liguks (IV # 2). Tugipunktidest mdeti krgused vahetult vertikaalsena langeva klindi jalamil ning peaastangu laserval.

Mtmistulemused kanti maa-ameti vljastatud rasterkaardile (2003), mis tugines eelmise sajandi heksakmnendate aastate keskel tiendatud kaardistusandmetele.

Selgus, et meie mdistatud pangajoon, mis ldiselt htis hsti varasema astangu asukohaga, on keskosas (II lik # 2) nihkunud umbes 5 meetrit maismaa poole. Ehkki nihe mahub aluskaardi vea piiresse, on raske uskuda, et tegemist on juhusliku veaga. Pigem viitab see astangu aktiivsele murrutusele selles klindiligus.

Hdrometeoroloogiateenistuse andmetel oli mdistamispeval veetaseme krgus Suures vinas 10 cm alla Kroonlinna nulli. Et saada teada kikide tekstis ja skeemil (# 2) antud krguste absoluutvrtusi, tuleb arvudest lahutada 10 cm.



Jaani ja Jaagarahu lade. Kesse panga seina lbilikes vib isegi mittegeoloog kergesti vahet teha neljal litoloogilisel ksusel: nende eriilmelisus ning erisugune vastupidavus erosioonile tuleb kikjal vga hsti esile (# 37). Esmalt jb silma klindiastangu allosas asetsev pehmem savikam ning roheka tooniga Jaani lademe dolomiidistunud merglite kompleks. See on selgelt eristatav ettepoole eenduvast klindi seina lemisest poolest, mille koostises on kollakamad puhtamad ja kvemad Jaagarahu lademe dolomiidid (# 35, 7). Samuti on vga hsti nha litoloogiline jagunemine kaheks nii Jaani kui ka Jaagarahu lademe sees (# 37). Jaani lademe allosa koosneb tugevasti savikast sinakashallist dolomiidistunud merglist (domeriit) ehk rahvakeeli vesipaasist (# 3, 4). Selle peale jb vhem savikama domeriidi kompleks, milles on hukesekihilise dolomiidi vahekihte. Krgemal asetsevas Jaagarahu lademes eristub paksukihiliste plaatjate dolomiitide kompleks selle peal lasuvast urbse biohermse dolomiidi kompleksist (# 6).

Vanemate Jaani lademe kihtide osathtsus pangaaastangus on suurim Suursre-poolses otsas (# 2, 3). Piki rannikut majaka poole liikudes on mrgata, kuidas Jaani lademe osakaal klindiastangus aegamisi vheneb. Osalt phjustab selle kihtide regionaalne lunasuunaline kallakus (1015`), kuid vhem thtis pole ka lokaalselt suurenenud kihtide kaldenurk. hteaegu suureneb plaatjate, eriti aga biohermsete dolomiitide osathtsus. Klindi keskosas, kus biohermsete dolomiitide kompleks (IV lik) on kige tsedam, kaovad mnes kohas Jaani lademe kivimid klindiastangu seinast sootuks. Suure tenosusega on massiivse biohermse lubjakivi kompleks sadade miljonite aastate eest oma raskusega veel lplikult litifitseerumata pehmeid savikaid kivimeid enda alt krvale pressinud ja kihtide esialgset kallakust suuresti muutnud. Midagi sarnast, tsi kll vga selgelt ksikute biohermide vajumisega seotud vikesi kurdstruktuure on piiritletud ka hes teises Siluri klindi astangus: Pulli pangal Phja-Saaremaal.



Igal ligul oma ngu. Kesselaiu phjaosa likav ja Suursre lhedal mereni judev Kesse pank algab rannikul klassikalise pangaastanguna (# 3). Selle krgus kogu esimesel, ligi 150 meetri pikkusel ligul ulatub ligikaudu kaheksa meetrini (# 2). Pangaseinas eristuvad selgelt kolm kihti: all Jaani lademe sinakashall ja vhese erosioonikindlusega vesipaas, keskel hukeste dolomiidikihtidega savikas domeriit ning panga laservas Jaagarahu lademe paksude plaatjate dolomiitide kompleks (# 3, 4). Kogu ligul tuleb ilmekalt esile paeseina kihtide htlane langus. Seetttu vheneb Jaani lademe kivimite osakaal mrgatavalt (# 3): lademe lemine piir, mille krgus vaadeldava ligu alguses oli merepinnalt mdetuna 4,5 meetrit, langeb ligu lpus 3,8 meetri krgusele.

Vertikaalne 6,58,1 meetri krgune klindiastang jtkub ka teises ligus (# 2), samamoodi paistab hsti vlja kolmikliigestus klindi seina lbilikes (# 4). Just selle ligu algusosas olid klindi jalami pehmesse vesipaasi tekkinud vikesed kulpad (# 4), mis tendab ilmekalt Kesse panga avatust tnapevasele merelainetuse purustavale tegevusele. Esimesest ligust veelgi selgemalt tuleb siin esile kihtide suur kalle (# 5). Jaani lademe lemine piir langeb ligi kahesaja meetri pikkusel ligul 1,6 meetri vrra: ligu alguses on see merepinna suhtes 4,2 ning ligu lpus 2,6 meetri krgusel. Selline kallakus avaldub selgelt ka klindiseina geoloogilise lbilike muutustes: ligu lpus kaob astangu allosast tugevasti savikate domeriitide kiht (vesipaas), samal ajal kui klindi laserva ilmub esimest korda biohermsete dolomiitide kompleks (# 5, 6).

Kesse panga vimsaim astang tuleb esile kolmandas klindiligus (# 2), kus astangu krgus kndib kuni 9,9 meetrini le merepinna. Valdav osa klindiseinast on Jaagarahu lademe kivimid, kusjuures massiivse, bioherme sisaldavate urbsete dolomiitide kompleks (# 6) seina laosas saavutab siin oma suurima paksuse ligi viis meetrit. Jaani lademe domeriidid, mille lemine piir on langenud merepinna suhtes veelgi (0,95 m), on suuresti mattunud rusukalde ja klibu alla, paljandudes kohati ksnes 20 cm paksuselt vahetult klindi jalamil (# 6).

Samuti on Jaagarahu lademe kivimid lekaalus klindiseina neljandas ligus. Ennekike biohermsete dolomiitide taseme henemise tttu hakkab klindi peaastangu krgus merepinna suhtes taas langema, laskudes 8,6 meetrilt ligu alguses 3,6 meetrini selle lpposas. Vahetult ligu alguses laskub Jaani lademe lapiir merepinna suhtes kogu klindiligu madalaimasse asendisse (< 0,95 m), mattudes kohati tielikult rusukalde alla. Ligu lpuosas tuseb piir jlle 1,55 meetrit le merepinna ning klindiseina allosas paljanduvad 70-80 cm paksuselt Jaani lademe domeriidid.

Niisugune kihipinna lainetus viitab kurrulaadsele struktuurile, millele pras thelepanu kunagi ka Artur Luha [3]. Selles ligus on mererannalt vimalik nha Kesse panga peaastangu tagust teist astangut, mille suhteline krgus ja krgus merepinnast jvad vahemikku vastavalt 0,5-1 ja 7,35-8,1 meetrit (# 2). Samas iseloomustavad seda liku massiivsed biohermid ja nende tkid nii klindi laservas kui ka peaastangu ees rannaribal (# 7).

Viimase, viienda ligu alguses astangu krgus taas suureneb kuni 4,8 meetrini le merepinna. Edasi luna poole hakkab astangu krgus htlaselt vhenema, kuni viimases mtmispunktis ulatub see 2,75 meetrini (# 2). Siin ligus avanesid klindiastangus valdavalt Jaagarahu lademe plaatjad dolomiidid (# 8). Jaani ja Jaagarahu lademe piir oli kikjal aga mattunud klibuvalli alla.



Paeastang on kaitse all. Ligi kmne meetri krgune ja kuuesaja meetri pikkune Kesse pank kuulub kahtlemata Lne-Eesti uhkeimate ning huvivrseimate klindilikude sekka. Koos 60 hektari suuruse metsaga veti siinne ranna-astang kaitse all juba 1938. aastal. Praegusajal hlmab maastikukaitseala tervet Kesselaidu.



1. Aaloe, Ago 1958. Jaagarahu lademe pangad. Eesti Loodus 9 (1): 1418.

2. Aaloe, Ago; Miidel, Avo 1967. Eesti pangad ja joad.

3. Luha, Artur 1940. Kesselaid. Looduskaitse II: 214220.



Igor Tuuling, Tiit Hang, Kaidi Tilk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012