Eesti Looduse fotov�istlus
09/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
in memoriam EL 09/2002
Lahkus bioaktinomeetria isa

Juhan Ross

14.08.1925 21.06.2002


Elame veel, tavatses ta elda tagasilkide puhul, oma lemmiku Colas Breugnoni moodi. Aga seekord lks teisiti. Salalik haigus oli temast tugevam.

Maakoolipetaja peres sndinud khetu poiss oli livisa. Omaenese jul tstis ta betooni, et maja laed saaksid igavesed. Iga mees peaks elus ehitama maja, tema tehtu on aga teline ausammas. Vaimse ausamba on talle loonud tema pilased, koolkond.

Juhan Rossi elut oli mista Maa energiabilanssi. Seda, kuidas pikesekiirgus juab lbi hu maapinnale, kuidas ta neeldub pinnal olevates esemetes, eriti taimedes, kuidas kiirgusenergia muundub ja liigub lbi hu Maalt kosmosesse tagasi. Tema loodud on omaaegse Nukogude Liidu parim aktinomeetriliste (pikesekiirguse) vaatluste jaam, mis asub Traveres. Tema kirjutatud raamatud pikesekiirguse neeldumise kohta taimkattes on saanud klassikaks. Just tema teooria alusel arendatud kaugseire tehnika vimaldab hinnata taimkatte bioloogilist seisundit satelliitidelt (kaugseire on Juhani sna). Ta valiti Nukogude Liidu Pllumajandusteaduste Akadeemia liikmeks, Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks, Joensuu likooli audoktoriks. Need saavutused ja tunnustused ei tulnud kohe.

Juhan oli olnud soomepoiss, aga seda tuli varjata, et olla jaama juhataja. Kui see siiski avalikuks tuli, sltus tema saatus mistvatest kolleegidest, nagu akadeemik Aksel Kipper, kes leidis, et astronoomia ja atmosfrifsika kooseksisteerimine Travere observatooriumis on mlemale kasulik.

Think big oli Juhani stiil. Talle meeldisid laiaulatuslikud projektid, mis hendasid palju inimesi. Ta korraldas leliidulisi bilansomeetrite vrdlusi, bioaktinomeetrilisi ja kaugseire ekspeditsioone Tadikistani, Moldovasse, Ukrainasse. Konverentsidel ja banketilauas oli ta seltskonna hing, mni tema nali on siiani populaarne. Teaduskollektiivi vrdles ta orkestriga, eriti meeldis talle dssorkester: igal liikmel peaks olema vime ja vabadus improviseerida, kuid ldisesse harmooniasse sulandudes. Vi siis vrdlus bioloogilise kooslusega: stabiilne ja edukaim on niisugune kollektiiv, mille iga liige on leidnud oma nii, oma tligu, milles ta on asendamatu. Aith, Juhan, selle petuse eest! Kui inimsuhted laabuvad, siis teadus snnib niikuinii.



Agu Laisk, pilane
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012