Sellele küsimusele pole ühest vastust. Kui tegu oleks looduslike tulehäiringutega ehk siis välgust põhjustatud põlengutega, mis on osa looduslikust arengust, oleks vastus, et kaitstavale loodusele pole kahju tekitatud. Kahju ja kasu on inimkeskesed mõisted.

Agusalu maastikukaitsealal põlesid Fjodori sood ja seda ümbritsevaid metsi hõlmavad sihtkaitsevööndid, mille loomise eesmärk on looduslike protsesside kaitse. Tulu saada pole sealsetest metsadest ega märgaladest ette nähtud. Seega ei saa kahjust majanduslikus mõttes rääkida.

Omaette küsimus on põlengute mõju elustikule. Agusalus tehti suve alguses botaaniline inventuur ning nüüd on tekkinud unikaalne võimalus uurida tule mõju vahetult pärast põlengut, kuna eelnev olukord on värskelt kirjeldatud.

Väga selgelt nähtus kuivendamata või vähese kuivendusega märgalade tugev vastupanuvõime põlengutele: vaid kümmekonna sentimeetri tüseduse põlenud kihi alusest turbast oli pärast põlengut võimalik vett välja pigistada. Ja seda hoolimata ääretult põuasest aastast. Sellisel märgalal olid ka elustiku kahjustused tagasihoidlikud. Agusalu põlengualad kaitseala piires jäävad uurijatele loodusliku arengu õppepolügooniks ja mingeid võtteid põlengu tagajärgede kaotamiseks seal ette ei nähta.

Kurtna maastikukaitsealaga on lood pisut keerulisemad. See on väga intensiivselt kasutatav puhkepiirkond, kus tuleoht on loodusolude ning kuivenduse mõjude tõttu äärmiselt suur ja põlengud sagedased. Seepärast koristavad riigimetsa majandajad põlengualadelt puidu, mis oleks hea süüteks järgnevatel aastatel. Kaitseala valitseja kehtestatud piirangutena on nõutud säilitada terveid puid ning soodustada looduslikku uuendust, eeskätt lehtpuude oma. Koristuskulude ja realiseeritavast puidust saadava tulu vahekorda on raske ennustada. Kindlasti on aastateks vähenenud põlenguala puhkemajanduslik väärtus; mõju elustikule vajab veel uurimist.

Kurtna ja Agusalu tulekahjusid põhjustades sekkus inimene taas “spontaanselt” loodusprotsessidesse. Selline käitumine on mõtlematu ja taunitav ega teeni mingil juhul kaitsealade kaitse-eesmärke. Liiatigi said kannatada ka väljapoole kaitsealasid jäävad alad.