Eesti Looduse fotov�istlus
10/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
aasta puu EL 10/2002
Pärn metsapuuna

Pärna pargi-, tänava- ja kodupuuna tunneb igaüks. Ent kes on käinud pärnametsas? Kuigi pärn oli Eestis tavaline metsapuu viis-kuus tuhat aastat tagasi, võib pärnikuid näha siin praegugi, pisut otsimisvaeva tasub end ära.

Metsapuuna ei saa pärn Eestis eriti uhkeldada. Meie põhjamaiste okas- ja lehtpuupuistute hulgas – valitsevad meil teatavasti männikud, kuusikud ja kaasikud –, jäävad pärnikud lausa märkamatuks. Metsakorralduskeskuse andmetel on meil pärna enamusega puistuid kokku vaid 292 hektaril, nendest riigimetsas ainult 97 hektaril. Tõenäoliselt on mõned neist ka pargiilmelised.

Pärna aeg, kui nii võib öelda, oli meie aladel 4700–5800 aastat tagasi, mil teda kasvas üsna rohkesti salumetsades [9]. Tänapäeval leidub pärnikuid põhiliselt põhjarannikul, Lääne-Eesti mandril ning saartel ja laidudel. Laialehiste metsade hulgas on meil ka jalaka-vahtra-pärna segametsi, kus kohati valitseb jalakas, kohati pärn või vaher. Meie metsade seas üsna väikest pindala hõlmavates pangametsades võib näha puistuid, kus valitseb pärn, seda peamiselt rähksetel rendsiinadel. Pärnametsi, millel vanust üle sajandi, leidub Ida-Virumaal, Tartumaal ja Viljandimaal, üks uhkemaid neist on rohkem kui 120-aastane pärnik Heimtalis, mille keskmine kõrgus küünib 33 meetrini.

Viljakad savimaad. Kasvukoha suhtes nõudlikud pärnikud kasvavad meil ainult viljakamatel muldadel. Eesti metsakasvukohatüüpide kirjeldustes [4] märgitakse pärna järelkasvuna või harva ka ülarindes ainult sõnajala kasvukohatüübis. Metsade inventeerimisel on aga selgunud, et pärn eelistab hoopis sinilille kasvukohatüüpi, järgnevad jänesekapsa ning kastikuloo ja naadi kasvukohatüüp.

Hoopis sagedamini kohtame pärna seguliigina teiste lehtpuupuistute (kaasikute, haavikute) koosseisus. Kahjuks ei suuda ta kasvujõudluselt teistega võistelda, küündides harva ülarindesse. Enamasti kasvabki pärn vaid madalamates metsarinnetes või põõsasjana. Pärn alusmetsas on aga väga hea mullaomaduste indikaator: ta näitab mulla savisisaldust. Lätis on uuritud mulla savisisaldust pärnaga ja pärnata metsades ning saadud teada, et esimesel juhul on mulla savisisaldus kuni 53%, pärna puudumisel vaid kuni 23% [1].

Mõningate erinevuste alusel puistute koosseisus ja kasvus on lehtpuu-kuusenoorendike uurimisel eristatud naaditüübis pärnaga ja pärnata varianti. Seal, kus pärna pole, leidub ohtramalt pihlakat, hall-leppa ja saart, koos pärnaga kasvab rohkem kuslapuud ja eriti toomingat. Pärnaga noorpuistute puidutootlikkus on kümnendiku jagu suurem, ülarinde lehtpuid (peamiselt kaske) on viiendiku võrra rohkem ja nad on kõrgemad kui pärnata variandis [7]. Erisugune on ka pärnaga ja pärnata puistute alustaimestik.

Raske on seletada pärna ja haava vahelisi suhteid. Tundub, nagu kaitseks pärn haaba südamemädaniku eest, sest pärnaga metsas on mädasüdamega haabade osatähtsus väiksem kui pärnata metsas. Vahest on see seotud hoopis haava parema kasvuga savikamatel muldadel? Enamasti ei suuda aga haab naadi kasvukohas kasega võistelda, seda ka pärna olemasolu korral [8].


Varjus ja valguses. Mõnevõrra mõistatuslikud tunduvad olevat pärna suhted valgusega. Oleme harjunud nägema teda metsas tavaliselt teiste puude varjus. Ent teatud olukordades, kui valitsevate puude konkurents kaob, võib ta sirguda valguse kätte ning saada ainuvalitsejaks.

Pärast raiet annab pärn rikkalikult kännuvõsu, mistõttu pole haruldane, et ta kasvab puistus “kimpudena”: ühest kännust on sirgunud neli-viis sihvakat tüve. Ei ole haruldased ka juhud, mil pärn paljuneb võrsikutega: maapinnani vajunud oksad juurduvad. Seemnetest sirgub pärna järelkasv metsas harva. Üks põhjusi on tema väga vähene seemnekandvus metsatingimustes. Arvatakse, et pärna korduv vegetatiivne uuenemine on viinud ta mandumisele, kuid tõeline põhjus, miks ta seemnest ei uuene, tundub siiski olevat valgusepuudus. Ja kui mõned tõusmed satuvadki valguselaiku, siis on nad tundlikud päikesepõletuse ja mulla puuduliku niiskuse suhtes.

Metsameestele on üldtuntud tõsiasi, et puistute koosseis võib aastakümnete vältel muutuda, eriti siis, kui inimene puistute kasvukäiku ei sega. Üks hea näide on Järvselja ürgmetsakvartal, kus kuue aastakümne jooksul on puistute liigiline koosseis tunduvalt muutunud: kuuse-haavapuistute asemele on tekkinud pärna-kuuse segamets. Vanade kuuskede ja haabade väljalangemise tõttu on saanud eluõiguse nende varjus kasvanud pärn [3].


Kuigi pärna enamusega puistuid on Eestis õige vähe, loovad nad siin meeldivat vaheldust ning suurendavad meie metsade mitmekesisust.



1. Гаросс В. Я. 1957. Изучение подлеска в ельнике снытьевом в некоторых лесхозах Латвийской ССР. Автореф. канд. дисс. Рига.

2. Kalda, Aino 1962. Laialehised metsad Eestis. – Salumetsade majandamise küsimusi. Zooloogia ja botaanika instituut, Tartu: 129–135.

3. Kasesalu, Heino 2001. Muutused Järvselja looduskaitsekvartali puistutes kuue aastakümne vältel. – Metsanduslikud uurimused XXXV. EPMÜ metsanduslik uurimisinstituut, Tartu: 74–88.

4. Lõhmus, Erich 1984. Eesti metsakasvukohatüübid. Agrotööstuskoondis, Tallinn.

5. Paal, Jaanus 2001. Eesti pangametsade liigiline koosseis, klassifikatsioonistruktuur ja seos peamiste mullaparameetritega. – Metsanduslikud uurimused XXXV. EPMÜ metsanduslik uurimisinstituut, Tartu: 104–132.

6. Paves, Harri 1974. Eesti metsades kasvavatest teistest kodumaistest puuliikidest. – Eesti metsad. Valgus, Tallinn: 156–168.

7. Rebane, Harald 1962. Pärn ja sarapuu kui kasvukoha ja puistute tootlikkuse näitajad. Sotsialistlik Põllumajandus, 14: 661–662.

8. Rebane, Harald 1965. Haava metsakasvatuslik iseloomustus seljarohu-naaditüübi lehtpuu-kuusenoorendikes. – Metsanduslikud uurimused IV. Põllumajandusministeerium, Tallinn: 121–138.

9. Valk, Uno 1974. Estonian forests in the postglacial period. – Metsanduslikud uurimused XI. Valgus, Tallinn, 114–133.


Ülo Tamm (1935) on metsateadlane, töötab EPMÜ metsandusliku uurimisinstituudi juhatajana. Uurinud eelkõige haaba ja tegelnud metsaselektsiooniga.


Harald Rebane (1919) on metsateadlane. Uurinud põhiliselt kuuse-lehtpuu seganoorendike hooldamist.



Ülo Tamm, Harald Rebane
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012