Eesti Looduse fotov�istlus
10/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
aasta puu EL 10/2002
Prn metsapuuna

Prna pargi-, tnava- ja kodupuuna tunneb igaks. Ent kes on kinud prnametsas? Kuigi prn oli Eestis tavaline metsapuu viis-kuus tuhat aastat tagasi, vib prnikuid nha siin praegugi, pisut otsimisvaeva tasub end ra.

Metsapuuna ei saa prn Eestis eriti uhkeldada. Meie phjamaiste okas- ja lehtpuupuistute hulgas valitsevad meil teatavasti mnnikud, kuusikud ja kaasikud , jvad prnikud lausa mrkamatuks. Metsakorralduskeskuse andmetel on meil prna enamusega puistuid kokku vaid 292 hektaril, nendest riigimetsas ainult 97 hektaril. Tenoliselt on mned neist ka pargiilmelised.

Prna aeg, kui nii vib elda, oli meie aladel 47005800 aastat tagasi, mil teda kasvas sna rohkesti salumetsades [9]. Tnapeval leidub prnikuid philiselt phjarannikul, Lne-Eesti mandril ning saartel ja laidudel. Laialehiste metsade hulgas on meil ka jalaka-vahtra-prna segametsi, kus kohati valitseb jalakas, kohati prn vi vaher. Meie metsade seas sna vikest pindala hlmavates pangametsades vib nha puistuid, kus valitseb prn, seda peamiselt rhksetel rendsiinadel. Prnametsi, millel vanust le sajandi, leidub Ida-Virumaal, Tartumaal ja Viljandimaal, ks uhkemaid neist on rohkem kui 120-aastane prnik Heimtalis, mille keskmine krgus knib 33 meetrini.

Viljakad savimaad. Kasvukoha suhtes nudlikud prnikud kasvavad meil ainult viljakamatel muldadel. Eesti metsakasvukohatpide kirjeldustes [4] mrgitakse prna jrelkasvuna vi harva ka larindes ainult snajala kasvukohatbis. Metsade inventeerimisel on aga selgunud, et prn eelistab hoopis sinilille kasvukohatpi, jrgnevad jnesekapsa ning kastikuloo ja naadi kasvukohatp.

Hoopis sagedamini kohtame prna seguliigina teiste lehtpuupuistute (kaasikute, haavikute) koosseisus. Kahjuks ei suuda ta kasvujudluselt teistega vistelda, kndides harva larindesse. Enamasti kasvabki prn vaid madalamates metsarinnetes vi psasjana. Prn alusmetsas on aga vga hea mullaomaduste indikaator: ta nitab mulla savisisaldust. Ltis on uuritud mulla savisisaldust prnaga ja prnata metsades ning saadud teada, et esimesel juhul on mulla savisisaldus kuni 53%, prna puudumisel vaid kuni 23% [1].

Mningate erinevuste alusel puistute koosseisus ja kasvus on lehtpuu-kuusenoorendike uurimisel eristatud naaditbis prnaga ja prnata varianti. Seal, kus prna pole, leidub ohtramalt pihlakat, hall-leppa ja saart, koos prnaga kasvab rohkem kuslapuud ja eriti toomingat. Prnaga noorpuistute puidutootlikkus on kmnendiku jagu suurem, larinde lehtpuid (peamiselt kaske) on viiendiku vrra rohkem ja nad on krgemad kui prnata variandis [7]. Erisugune on ka prnaga ja prnata puistute alustaimestik.

Raske on seletada prna ja haava vahelisi suhteid. Tundub, nagu kaitseks prn haaba sdamemdaniku eest, sest prnaga metsas on mdasdamega haabade osathtsus viksem kui prnata metsas. Vahest on see seotud hoopis haava parema kasvuga savikamatel muldadel? Enamasti ei suuda aga haab naadi kasvukohas kasega vistelda, seda ka prna olemasolu korral [8].


Varjus ja valguses. Mnevrra mistatuslikud tunduvad olevat prna suhted valgusega. Oleme harjunud ngema teda metsas tavaliselt teiste puude varjus. Ent teatud olukordades, kui valitsevate puude konkurents kaob, vib ta sirguda valguse ktte ning saada ainuvalitsejaks.

Prast raiet annab prn rikkalikult knnuvsu, mistttu pole haruldane, et ta kasvab puistus kimpudena: hest knnust on sirgunud neli-viis sihvakat tve. Ei ole haruldased ka juhud, mil prn paljuneb vrsikutega: maapinnani vajunud oksad juurduvad. Seemnetest sirgub prna jrelkasv metsas harva. ks phjusi on tema vga vhene seemnekandvus metsatingimustes. Arvatakse, et prna korduv vegetatiivne uuenemine on viinud ta mandumisele, kuid teline phjus, miks ta seemnest ei uuene, tundub siiski olevat valgusepuudus. Ja kui mned tusmed satuvadki valguselaiku, siis on nad tundlikud pikesepletuse ja mulla puuduliku niiskuse suhtes.

Metsameestele on ldtuntud tsiasi, et puistute koosseis vib aastakmnete vltel muutuda, eriti siis, kui inimene puistute kasvukiku ei sega. ks hea nide on Jrvselja rgmetsakvartal, kus kuue aastakmne jooksul on puistute liigiline koosseis tunduvalt muutunud: kuuse-haavapuistute asemele on tekkinud prna-kuuse segamets. Vanade kuuskede ja haabade vljalangemise tttu on saanud eluiguse nende varjus kasvanud prn [3].


Kuigi prna enamusega puistuid on Eestis ige vhe, loovad nad siin meeldivat vaheldust ning suurendavad meie metsade mitmekesisust.



1. Гаросс В. Я. 1957. Изучение подлеска в ельнике снытьевом в некоторых лесхозах Латвийской ССР. Автореф. канд. дисс. Рига.

2. Kalda, Aino 1962. Laialehised metsad Eestis. Salumetsade majandamise ksimusi. Zooloogia ja botaanika instituut, Tartu: 129135.

3. Kasesalu, Heino 2001. Muutused Jrvselja looduskaitsekvartali puistutes kuue aastakmne vltel. Metsanduslikud uurimused XXXV. EPM metsanduslik uurimisinstituut, Tartu: 7488.

4. Lhmus, Erich 1984. Eesti metsakasvukohatbid. Agrotstuskoondis, Tallinn.

5. Paal, Jaanus 2001. Eesti pangametsade liigiline koosseis, klassifikatsioonistruktuur ja seos peamiste mullaparameetritega. Metsanduslikud uurimused XXXV. EPM metsanduslik uurimisinstituut, Tartu: 104132.

6. Paves, Harri 1974. Eesti metsades kasvavatest teistest kodumaistest puuliikidest. Eesti metsad. Valgus, Tallinn: 156168.

7. Rebane, Harald 1962. Prn ja sarapuu kui kasvukoha ja puistute tootlikkuse nitajad. Sotsialistlik Pllumajandus, 14: 661662.

8. Rebane, Harald 1965. Haava metsakasvatuslik iseloomustus seljarohu-naaditbi lehtpuu-kuusenoorendikes. Metsanduslikud uurimused IV. Pllumajandusministeerium, Tallinn: 121138.

9. Valk, Uno 1974. Estonian forests in the postglacial period. Metsanduslikud uurimused XI. Valgus, Tallinn, 114133.


lo Tamm (1935) on metsateadlane, ttab EPM metsandusliku uurimisinstituudi juhatajana. Uurinud eelkige haaba ja tegelnud metsaselektsiooniga.


Harald Rebane (1919) on metsateadlane. Uurinud philiselt kuuse-lehtpuu seganoorendike hooldamist.



lo Tamm, Harald Rebane
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012